Mesopotaamia üle. Seadused on raiutud üle 2m kõrgusesse basaltsambasse, mille üleosas on kujutatud kuningat õiguse-ja päikesejumal Samsilt seadusi vastu võtmas. Kassiidid Kassiidid olid tõenäoliselt Zargose mägedest pärit hõim, kes haaras Babülonis võimu peale selle rüüstamist hetiidide poolt. Uus-Babüloonia Uus-Babüloonia imperiumi hiilgus jäi siiski lühikeseks, sest juba 539 eKr vallutasid "vallutamata linna" pärslased. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Nebukadnestar II (605-539 eKr) liitis riigiga Assüüria endised provintsid ja teda tuntakse muu hulgas valitsejana, kes viis juudid "Paabeli vangipõlve". Pärast tema surma sattus Babüloonia pärilussõdadesse. Viimase Mesopotaamia valitsejana tõusis troonile sümpaatne, kuid kuningas ehk sobimatu Nabunaid (555-539 eKr).
Venemaaga 1563. algas Rootsi ja taani vahel seitsme aastane sõda. Edu küll kumbki ei saavutanud kuid Taani pidi lõpuks leppima ainult Saaremaaga Jõudude muutumine 1569. aastal loodi Poola-Leedu ühendatud riik mis pidas Vana-Liivimaad oma valduseks. Venemaa survestab 1570 loodi vasallkuningriik mida juhtis hertsog Magnus kes kuuletus venemaale. Samal aastal mindi koos Tallinnad valutama, kuid tulutult. Ja nii mitmeid kordi. Lõpuks jäi vallutamata ainult Kuramaa ja Riia. Tulemused 1577. omas Venemaa pea aegu kõike kuid 1582 tehti Jam Zapolski leping millega Venemaa loovutas oma osa Poolale 1583 lepiti Rootsiga kolme aastane vahe rahu Ja saaremaa jäi Taanile.
7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikidesse suundadesse. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias Iongobardide kuningriigi. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa. Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks.
(1939-1941) II maailmasõja põhjused ● Poliitilised eeldused -Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks -Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime -sõjakaid riike ei suudetud ohjeldada, rahvusvahelised suhted teravnevad -Hitlerile lisasid kindlust lepituspoliitika MRP II maailmasõja põhjused ● Majanduslikud eeldused -Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 28
9. miks õnnestus Punaarmeel Vabadussõja alguses kiiresti edasi liikuda? Sest saksamaa kartis venelaste suurt armeed ning taandusid. 10. Mis oli Landeswehri sõda ja selle tähtsus eesti ajaloos? Sakslaste vallutus plaanid läti pouhul kui kohtusid hoopis eestlastega. Õnneks eestlased võitsid selle raske sõja ja kihutasid sakslased minema. Eestlased peaaegu vallutas riia aga tänu lääneriiklaste sekkumisele jäi vallutamata. 11. Millal hakkas kehtima relvarahu? Rahu lepingule kirjutati alla 2 veebruar 1920 12. Peamised küsimused Tartu rahulepingu läbirääkimistel? Piiriküsimused põhiliselt et kui palju kellelegi maad jääb. Eesti-vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine vene kullafondist Eesti evakueeritud varade saatus. 13.tartu rahulepingu peamised tingimused. Eestlased venemaal said õiguse koheselt eestisse
Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid 10-päevased ägedad lahingud. Soomlased kaitsesid oma suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse ja ennastsalgavusega. Lõpuks tungis ikkagi Punaarmee linna. Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda , kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13. märtsil 1940 aastal kell 11:00.Linna keskosa jäigi Punaarmeel vallutamata. Tegelikult aitasid Soomet tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest. Talvesõjas võitles ka kaks tuhat eestlast. Otsesest abistamisest võtsid osa 26 riiki. Lennukite , tankide ja muu sõjavarustuse suurimaks tarnijaks olid Ameerika Ühendriigid , Prantsusmaa, Inglismaa , Itaalia, Hispaania ning USA president F. Roosevelt keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu.
Paljud talupojad said surma. *Kogu Vana-Liivimaad tahtsid endale Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. *1560 a. lõpetas Venemaa sõjategevuse *Pärast 1563 a. Rootsi ja Taani vahelist sõda jäi Taanile ainult Saaremaa *1569-Poola ja Leedu vaheline omaliit *1520 loodi Kuningriik Põltsamaale, mis oli Venemaast sõltuv. *1570-piirati Tallinnat, aga ebaõnnestunult (Tsaar Ivan 4’s ja Kuningas Magnus, vist) *1570-sõditi rootslastega. Hiljem läksid venelased lõunasse Poola aladele, kus jäid vallutamata ainult Riia ja Kuramaa. Sõja lõpp: *1577-Enamus Liivimaad oli Vene tsaari võimu all. Venemaa ei jõua seda maad hoida ja Poola ja Rootsi üritavad Venemaalt maid ära võtta. *1582-Venemaa ja Poola teevad Jam Zopolski rahu, Venemaa loobus Liivimaa aladest. *Poola->Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsi->Põhja-Eesti, Taanlased->Saaremaa *1583-sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pjussa jõe suudmes vaherahu, millega rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused
Valdemar II Võitjaga 1219.a saabusid taanlased Tallinna alla ja alistasid eestlased 1219-1220.a toimus nn võiduristimine 1220.a vallutasid rootslased Lihula, kuid eestlased vallutasid Lihula tagasi 1222-1224.aasta 1222.a saabusid Saaremaale taanlaste väed ja alustasid kivilinnuse ehitamist Saarlased kihutasid taanlased välja ja asusid kogu Eestit vabastama 1223.aasta algas edukalt, kuid lõppes kurvalt 1224.a oli tähtsamatest linnustest vallutamata vaid Tartu Tartu langemine Juba 1222.a hakati otsima liitu venelastega läbirääkimised olid edukad 1223.a jõudis Tartusse vürst Vjatsko, kellel oli lubatud Novgorodist valitsusvõimu maakondades, mille ta suudab allutada 1224. vallutasid sakslased Tartu 1227.aasta 1227.a. talvel läks sakslaste suur vägi üle merejää Muhumaale Vallutati Muhu ja Valjala linnused Kogu Saaremaa ristiti Muistne vabadusvõitlus lõppes
(1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus esimene sõjaline kokkupõrge Vinni mõisa lähedal ja rootslased kaotasid. Venelased kartsid Rootsi peavägede ja Karl XII siia jõudmist ja selles hirmus lasti süstemaatiliselt õhku Eesti? Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,Käsu-Hansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale. Sellega oli Eesti alal langenud Vene riigi koosseisus. Sõjategevus jätkas mujal. 1718 sai Karl XII surma. 1721. a sõlmiti Uusikapunki e Nystadi rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega 1) Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa
Vägev, 12. sajandil ehitatud kants esitab väljakutsuvaid mõistatusi. Maalinnuse müüride ladumiseks on tulnud murda ja kohale vedada umbes veerand miljonit hobusekoormat paekive. Kust võeti ses inimlagedas paigas selleks tööjõud? Lisaks on allikate põhjal alust arvata, et Varbolas valvati suuri varandusi ja hõbedahunnikuid. Kust see rikkus talupoegadel? Korduvalt kroonikas mainitud kants jäi vaenlase poolt vallutamata. Ka peale ristisõdu ja maa alistamist saksa ja taani võimude poolt paistab linnus olevat edasi püsinud. Varbola kui võimas kants, mis suudaks kaitsta kaupa ja kaubateed püstitati ilmselt 11. sajandi 60-tel aastatel. 150 aastat ei üritanud vaenuväed alalise kaitsega ja hea asukohaga kantsi rünnata. Seega võisid siin turvaliselt varjul seista kaubavarud ja varandused. Varbola jäi sõjaliselt vallutamata ka ristisõdade aegu. Linnuserahvas sõlmis lepped Põhja-Eesti alistanud
Türgi, kelle valdused eraldasid Venemaad Mustast merest. Kahesõjaga langes Venemaa kätte 2 mitteainult Krimmi poolsaar, vaid kogu Musta merepõhjarannik. Lisaks Musta Mere rannikule laienesid Venemaa piirid Poola arvel. Kodusõdades nõrgestatud Poola oli kergeks saagiks naabritele Venemaale, Preisimaale, Austrial, kes kolme jagamisega hävitasid kunagise Ida-Euroopa suurriigi. Venemaa sai Poola pärandusest Põhjasõjas vallutamata jäänud Läti osad, Leedu ning suurema osa Valgevenest ja Ukrainast. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. 3 KASUTATUD KIRJANDUS : 1
Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Kiviraidurite poolt hakati valmistama rõngasriste, päikesevalguse sümbol, kasutati rikaste eesti talupoegade või eesti soost ametikandjate haudadel. Tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud - Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda. Üldiselt mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri positiivses suunas. Sel ajal toimusid Eestis suured muudatused, mis eesti talupoegadele tõi juurde palju uusi võimalusi, näiteks oli neil võimalus õppida eesti kirjakeelt, nad hakkasid ka jumalasõnast aru saama, mis tõi nende ellu positiivsust
ise kodumaale tagasi. Järk-järgult hakkasid taanlased hõivama linnuse ümbruskonda ning rävalasi ristiusku pöörama. Taanlased olid rajanud Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. Taanlaste tugipunkti rajamise katse Saaremaal Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Sakala ja Ugandi linnusesse paigutama mehi, hakkasid koguma makse ja seadsid ametisse foogtid. Ainus ristisõdijate poolt vallutamata piirkond Eestis oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aastal maabus Taania kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ja hakaks sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal saarlased hakkasid tegema ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Saaremaal ehitati 17 kiviheitmasinat, mille abiga tungiti taanlaste linnuse alla ja
Linna suudeti küll kaitsta, aga et mujalt Vana-Liivimaalt abi ei saadetud ja Narva oli ju sõltunud eeskätt kauplemisest Venemaaga, levisid seal alistumismeeleolud. 11. mai hommikul puhkes Iinnas üldine tulekahju. Kaitsjad taandusid linnusesse, kuhu tule ja vaenlase eest vaIjus ka palju linnaelanikke. Varsti otsustati alistuda, seda enam, et pakutud tingimused olid soodsad. Kõik, kes soovisid võisid vabalt lahkuda.Linn säilitas oma kaubandusõigused. Püüdes veel vallutamata Iinnadele head muljet jätta, käitusid võitjad suhteliselt viisakalt. Kagu-Eestisse saabus umbes 60 OOO-meheline Vene armee vürst Suiski juhtimisel. Suutmata ikka veel vastupanu organiseerida, taandus ordumeister Lätimaale. Emajõe-äärse Kastre kindluse vallutamine juuli alguI andis venelastele võimaluse tuua täiesti vabalt mööda veeteed Tartu aIla rasked piiramissuurtükid. Linn alistus täpselt nädal pärast pommitamise algust, 18. juulil
Selle keskseks punktiks oli rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi Talurahvariietus on mõjutatud Rootsi moevooludest pikitriibuline seelik, naiste pottmts, meeste murumüts PõhjaEestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel. Talurahvakultuuri lahutamatuks osaks oli torupill. Arhitektuur Rootsi ajal tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama
majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ordu 5. Eesti vallutamine - 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist. - sõda kestis vaheaegadega 30 aastat. - 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile.
1560. alustasid Vene väed uut pealetungi. Viljandi ordulinnus alistati. Eesti talupoegade olukord läks järjest raskemaks. Külasid rüüstati ja maksud olid kõrged. Nähes venelasi kui oma vaenlaste vaenlasi, abistati neid. Algas talupoegade ülestõus, mis hakkas suunduma Koluvere linnuse juurde, kus ratsasalk ületõusu maha surus. Kõik kokku sundis Liivimaa võime otsima uusi isandaid. Enamikku vallutamata kindlustesse tulid Poola väed. Liivi ordu lakkas olemast. Tallinnas kutsuti appi aga Rootsi ja varsti oli PõhjaEestis kehtestatud Rootsi võim. Saare Lääne piiskopkond liideti otseselt Taaniga. 1561. lõppes VanaLiivimaa ajastu. Tuli ka konflikt Rootsi ja Taani vahel. 1570. sõlmiti nende vahel rahu. Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus otsis abi Moskvast. Tsaarile tuli mõte moodustada Moskvast sõltuv vasallkuningriik. Sõda kestis pidevalt edasi
kuningriik: · selle eesotsas oli hertsog Magnus, kes oli Taani kuningaga tülli läinud · keskuseks / "pealinnaks" oli Põltsamaa · pärast Ivan IV usalduse kaotust hertsog Magnus põgenes ja läks Poola teenistusse 7 3) Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik, kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa. 4) Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad). 5) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 6) 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni:
Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa ,,üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange." Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis ,,Vambola."
Soomlased kaitsesid suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse,viha ja ennastsalgavusega 13 Punaarmee edasitungi takistamiseks Saima kanali lüüsid ning ujutasid üle Viiburi kirdeosa See ei takistanud Punaarmeel linnadesse tungimast Viiburis toimusid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda, kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13.märtsil 1940 kell 11.00 Linna keskosa jäigi punaarmeel vallutamata 14 15 Appi tulid tuhanded vabatahtlikud välisriikidest Kokku oli appitulnuid 11 500 Talvesõjas võitles 2 000 eestlast Suurimateks tarnijateks olid: Ameerika Ühendriigid Prantsusmaa Inglismaa Hispaania Itaalia 16 Franklin Roosevelt (USA president) keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu
vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. 1559.a Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. 1560.apr saabus Kuressaarde Hertsog Magnus oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Ta võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. Järgmisel aastal tuli ta tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. Sõjategevus jätkus, niisiis taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsist tulnud abi, tänu
vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. 1559.a Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. 1560.apr saabus Kuressaarde Hertsog Magnus oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Ta võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. Järgmisel aastal tuli ta tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. Sõjategevus jätkus, niisiis taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsist tulnud abi, tänu
Taani ei suutnud ohjeldada oma vasalle ja tahtis Harju-Viru maha müüa. Vasallid kartsid omaniku muutust. Eestlased soovivad vabadust. Ülestõusu alguseks valisid eestlased Jüriöö, sest, 23 aprill tähistas kevadiste põllutööde algust, loomad aeti karjamaale ja sel öösel süüdati lõkked ja tehti kära, et hoida kiskjad karjast eemal. Sakslased ei taibanud, mis toimus. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslased, siis mindi Tallinna piirama, mis jäigi vallutamata. Eestlased kutsusid appi Turu foogti ja rootslased Sakslased kutsusid appi Liivi ordu, kes kutsusid eestlaste esindajad 4. mai 1343 Paide ordulinnusesse läbirääkimistele. Eestlaste esindajaid, 4 kuningat ja nende sulaseid süüdistati sakslaste tapmises, puhkes võitlus ja nad tapeti. 14. mai 1343 Sõjamäe kõrgendikul toimus toimus lahing eestlaste ja Liivi ordu vahel, sakslaste ehk Liivi ordu võit. Tallinna alla saabusid rootsalsed, aga nähes, et eestlased on
põhjust sõda edasi lükata. 1558. aasta kevadel alustasid venelased Narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse vastupanuta ja Vene väesalgad jõudsid Tallinna alla, kust nad esialgu siiski lahkusid. 1560. aastal lehvis ordulipp viimast korda lahinguväljal. 1573. aastal vallutasid venelased lõpuks siiski Paide ning seejärel algas nende üldpealetung veel vallutamata Liivimaale. 1577. aastaks oli nende käes kogu Eesti mandriosa, välja arvatud Tallinna lähiümbrus, ja tõenäoliselt ka Hiiumaa; Saaremaa oli osaliselt venelaste kontrolli all, osaliselt kehtis seal Taani võim. Taas piirasid venelased ka Tallinna, ent ka seekord edutult. Peale Liivi sõda jagunes Eesti alad Rootsi, Poola ja Taani valdusteks. Järgnenud perioodi on Eesti ajaloos seetõttu nimetatud ka kolme kuninga ajaks.
meeleavaldusi. Üritasid muuta seaduseid sotsiaaldemokraatliku arusaama kaudu. Rahvusküsimuse teravnemine: Paljud riigid tahtsid saada iseseisvateks ja lahutasid ennast suurriikidest. Rahvusluse kasv aitas kaasa esimese maailmasõja puhkemisele. Sovinism kasvas ja selle käigus suruti maha väikerahvad ning hävitati mingi rahvus või religioogne rühm. Rahvusvahelised suhted 20.saj algul: Kolooniavallutused aktiviseerusid 19,sajandil kui hakati jagama ja hõivama viimaseid vallutamata territooriumeid. Kolooniaid vallutati, kuna seal olid head maavarad või mingid asjad mida oma turule tuua, sind austati kui sul oli palju kolooniaid, vallutajate sõjalised strateegilised huvid, valitseja auahnus. Samuti aga ka paljud kolooniad iseseisvusid. Sõjalis-poliitiliste liitude kujunemine: Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. Suurimad kolooniariigid olid lõpuks võimsa laevastikuga inglismaa ja saksamaa. Keskriikide blokk
71:Liitlasi polnud.Prantsusmaal olid demonstratsioonid,mindi sakslaste vastu sõda võitma.SKS oli valmis.PR. ei teadnud sõjaväe suurust,meestele ei antud uusi relvi ega kaarte,kardeti varastamist.SKS teadis PR riigiasju paremini kui nad ise.Bismarck võltsis pressiteadet ja PR alustas sõda.Sõja algul piirati pr ymber.Taganeti Metzi ja Sedani kindlustesse.Sedani kindlust pommitati,see andis alla keisri tõttu.Pariisis oli ylestõus,tehti vabariik.27.sept alistus ka Metzi kindlus.Pariis jäi vallutamata.1871 Frankfurti rahulepe-elsass-lotring skslastele.kontributsioon 5 miljardit kuldfranki.Pariisis koondati oma sõjavägi,mis peksis sks eemale.Oli kylm talv.puudus oli toidust,gaasist jne.Riik otsustas kahurid ära viia,ei õnnestunud.Pariisi kommuun:esimene katse kommunismi kehtestada.10 komisjoni.mõned olid edukad(hariduskom,postikom)Kommuuni sõjajõud olid paarkymmendtuhat meest.Häid juhte polnud.Pariis vallutati juhuse läbi-värav oli kaitseta.8 päeva linnalahinguid
Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontagana maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa „üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange.“ Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises
*1561 alistus Liivi ordu Poola kuningale kaitse saamiseks. 3) Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni (N: ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561). 4) Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1569-1577) Venemaast sõltuv vasallriik- Liivimaa kuningriik: 5) Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik, kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa. 6) Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad). 7) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 8) 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni: *1582 Jam
EU kolooniad. Ladina Ameerika maha jäänud ja ei suutnud konkureerida EU omadega. Hispaania, Portugali kolooniad *Istanduskolooniad Palavvöötmetes, India ookeani saared ja rannik, Kariibi saared, Kesk-Ameerika. *Tooraine kolooniad L-Ameerika, Aafrika, Aasia toorained ja puit e ressursikoloonia. *Faktooriad väikesed territooriumid e. tugitalad emamaadele paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia *Poolkolooniad täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö. *Reservkolooniad 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus. Arendati majandust ühekülgselt, tervikuna jäid maha. - Maailm 2-ks Industriaalselt arenenud Põhja- ja maha jäänud Lõunariigid 7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.) *20saj. alguses algasid konfliktid emamaade e. impeeriumite vahel. Puhkes I MM 1914 ja selle lõpuks kadusid koloniaalvaldused Euroopast ning said iseseisvaks.
- Magnuse juhtimisel piirasid Vene väed 1570 – 1571 edutult Tallinna ja vallutati 1575 – 1576 praktiliselt kogu Eesti mandriala ja Saaremaa; 5 - pärast Ivan IV usalduse kaotust Magnus põgenes ja läks üle Poola teenistusse (Kuramaa piiskop kuni oma surmani 1583). Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570ndate keskpaik, kui nende poolt olid vallutamata veel vaid Tallinna linn ja Hiiumaa. Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest peamiselt Rootsi poolel võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad: - Tallinnasse põgenenud talupoegadest moodustatud Ivo Schenkenbergi (“Liivimaa Hannibal”) juhitud 400-meheline lipkond (“Hannibali rahvas”); - Ohtra Jürgeni salk. Lisaks talupoegade salkadele värbas Rootsi sõjapidamiseks palgasõdureid Saksamaalt, Šoti- ja Inglismaalt.
linnuste kaitsmisele, maapiirkondade rüüstamist takistada ei suudetud, kõik välilahingud kaotati. Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni. Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni.Vana-Liivimaale loodi ajutiselt Venemaast sõltuv vasallriik- Liivimaa kuningriik. Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik, kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa. Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad. Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni. Poola Rootsi sõjad 17sajandi algul:
troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks. Odüsseuse sõdimise põhjus oli lihtne: ta soovis Agamemnonile lojaalne olla. Hektori sõdimise põhjus seisnes selles, et ta ei soovinud vennast (Parisest) ilma jääda. Ta teadis, kui oluline on Helena Parisele ning tal ei jäänud muud üle, kui sõdida ja takistada Menelaosel Helenat tagasi saamast.
sõjaline ja poliitiline nõrkus, rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas) 2. ajend (Tartu maks)- maks (üks mark aastas elaniku kohta) 3. osapooled- algul oli Liivi Ordu vs Moskva tsaaririik; hiljem: Venemaa vs Rootsi, Poola- Leedu, Taani, kes võitlesid ka omavahel. 4. hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail- 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad 6. 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV)- juuni algul kehtestati PõhjaEestis Rootsi võim 7. Liivimaa Poolale (Sigismund II August)- Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, poola kuningale Zygmunt II Augustile. Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II)- Magnus saabus taas Kuressaarde ja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. 9
4) Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1569-1577) Venemaast sõltuv vasallriik- Liivimaa kuningriik: - selle eesotsas oli hertsog Magnus, kes oli Taani kuningaga tülli läinud 1 - keskuseks / "pealinnaks" oli Põltsamaa - pärast Ivan IV usalduse kaotust hertsog Magnus põgenes ja läks Poola teenistusse 5) Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik, kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa. 6) Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad). 7) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 8) 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni:
1560 Vene vägede uus pealetung. 02. 08. 1560 Liivi ordu viimane lahing venelastega Läti alal Hoomuli mõisa maadel Härgmäe (Ergeme) lähedal. Viljandi antakse venelastele lahinguta; ordule jäävad veel Tallinn, Pärnu ja Paide. 1560 september talupojad tõusevad üles kohalike võimude vastu Lääne- ja Harjumaal, keskuseks Koluvere linnus, surutakse aadliratsaväe poolt maha. 1560. aasta lõpul annab ordumeister Kettler venelaste poolt seni vallutamata linnad Tallinna, Pärnu ja Paide Poolale ning laseb Poola väed linnustesse. 1561 juuni Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna all-linn siirduvad Rootsi (Erik XIV) kaitse alla, andes kuningale truudusvande. 1561 Saare-Lääne piiskopkond liidetakse otse Taaniga. 1561 aastaga lõpeb Vana-Liivimaa ajastu. 1569 hertsog Magnus rajab Moskva vasallkuningriigi keskusega Põltsamaal.
U. 60 a. e.Kr. sõlmisid Crassus, Pompeius ja Caesar kokkuleppe ehk triumviraadi, mille kohaselt lubasid nad üksteist toetada (konkureerisid kolm väejuhti ja riigimeest Roomas ). Hiljem valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse, s.o. Põhja-Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale maavalitsejaks (60. a. e.Kr.). Aastal 51 a. e.Kr. suri Crassus idas võitluses partalastega. Nüüd oli Caesaril konkurents väiksem. Põhjapoolne osa Galliast oli veel vallutamata. Seda osa kavatseski Caesar Rooma võimusesse võita. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia ja nihutas riigi piirid Reinini ja Atlandi ookeanini. Galliat vallutades põrkas Caesar kokku ka germaanlastega. Viimased ei suutnud roomlaste paremale sõjakunstile ja nende mehisusele vastu seista. Nad läksid tagasi Reini jõe taha. Gallialased aga omandasid roomlaste keele ja kombed ning jäid Rooma riigile truuks
kuni Rakvereni. Kuningas Karl XII vägi maabus Pärnusse ja otsustanud alustada venelaste tagasilöömisest, liikus kuningas Rakvere kaudu Narva alla. Narva lahing peeti 19. novembril ja see lõppes rootslaste täieliku võiduga. Rootsi vägi jäi talvituma Laiusele. 1710-Rootsi võimu lõpp. Liivi- ja Eestimaa kapituleerusid. Rootsi peaväe purustamisega oli Peeter I kindlustanud endale ülemvõimu Rootsi Balti provintsides. Suure Vene väe ees kapituleerusid 1710. aastal kõik veel vallutamata Liivi- ja Eestimaa linnad, lõpetades Tallinnaga, mille lähedal Harku mõisas kirjutati alla kapitulatsioonile.
Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks,
Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia : nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse.Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. 3.3 Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal 1704. a. 1704. aastal, kui Vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata ja sõjategevus Tartu rindel oli muutunud väga loiuks. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetjevile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja laeva. 3.4 Tartu rüüstamine 1708.a.
Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia : nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse.Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. 2.3 Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal 1704. a. 1704. aastal, kui Vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata ja sõjategevus Tartu rindel oli muutunud väga loiuks. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetjevile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja laeva. 2.4 Tartu rüüstamine 1708.a.
3.sept 1943 maabusid Itaalia Ameerika ja Briti väed. Mussoli kõrvaldati võimult. Itaalia langes II maailmasõjast välja. Vaiksel Ookeanil toimunud Midway lahingus saavutasid Ameeriklased võidu Jaapani üle Leyte merelahing. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas. 22.juunil 1944 NSV Liidu pealetung sakslaste vastu. Punaarmee tungis Poolasse. Purustati Mitte, tekkis võimalus anda hoop Nordile. Sakslased taganesid nn Kuramaa kotti. 1944 ründasid Soomet kuid see jäi siiski vallutamata. Sõlmite vaherahu ning Soome väljus sõjast. 6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias. TOTAALNE SÕDA Vastane üritati hävitada moraalselt. Pommitati tsiviilisikute rohketesse piirkondadesse. Okupeeritud riikides seati tavaliselt ametisse nukuvalitsus, mis koosnes kollaborantidest. Väike oli vastupanuliikumistes osalejate hulk, jäädi passiivseks. Keeruliseks muutis asjaolu, et lääneriigid võitlesid ühe totalitaarse suurvõimu vastu teise abiga
Venemaa peamiseks vastaseks oli Türgi, mis jäi Venemaa ja Musta mere vahele. Kahe sõjaga saadi Türgist võitu ja Venemaale kuulus nüüd Musta mere põhjarannik ning Krimmi poolsaar. Venemaa osales ka kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium kuhu 9 ,,Tsaaride aeg" Mati Laur, lk 97 10 ,,Venemaa tsaarinnad" Detlef Jena lk 220 7 kuulusid Põhjasõjas vallutamata jäänud Läti osad, Leedu ja suurem osa Valgevenest ning Ukrainast, millel elas umbes 7 miljonit inimest. Troonijärglased ja muud infot Katariina II kohta ja Keisrinna Katariina II teadis sellest päevast peale, mil ta vägivaldselt troonile tõusis, et ta peab jätma oma trooni Paulile, kui too täisealiseks saab. Õukonnas liikusid aga kuuldused, et Katariina tahab Pauli troonikohast ilma jätta ning pärandada selle otse Aleksandrile
kes soovisid, võisid vabalt lahkuda, linn säilitas oma kaubandusõigused. Kuid Narva põles maha. Juuli algul alistus Tartu.- Tartu Piiskopkonna lõpp.Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559 aastal pooleaastane vaherahu liivi ordu ja venemaa vahel.1559 september ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna ning andis selle oma vennale, hertsog Magnusele. auahnena ostis ta veel kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha. Samuti kavatses vallutada kõik venelaste poolt vallutamata jäänud alad. 1560 alustasid venelased uut pealetungi. Viljandi alistus, Liivi ordule oli jäänud vaid Tallinn, Pärnu ja Paide. 1560 Talupoegade ülestõus- Aadlite vastu, ei tahteud enam mõisatööd teha, taheti saada vabaks. Koluvere linnuse juures ründas ülestõusnud talupoegi läänemaa aadlitest tugev ratsasalk. tapeti ligi 200 talumeest. Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsime tugevamaid isandeid
9 väravale. Näljutamise puhul loodeti vaenlase alistumisele nälja, reeturlikkuse või taudide valla pääsemise tõttu. Kui vaenlased ei antud alla, siis nälg ja taud vähemalt nõrgestasid neid. Samad taudid aga ähvardasid piirajaid ennastki, mis võisid sundida neid lahkuma. Samuti mingil määral nälg, kui ümberkaudsed maad ei suutnud neid enam ära toita ja varustamine ei olnud võimalik. Vägagi tihti lahkuti kindluse alt seda vallutamata. Kokkuvõte Keskaja sõjas mõjutasid sõja tulemust eelkõige relvad. Loomulikult oli oma osa ka väljaõppel, aga tavaline vaene talupoeg ei suutnud siiski vastu saada täisvarustuses rüütlile. Keskaegsed relvad jagunesid kaitse -ja ründerelvadeks, kusjuures sõltus ründerelvade areng kõige rohkem kaitserelvade arengust. Kui loodi raudrüü, loodi selle vastu ka vastavad ründerelvad. Kõige tavalisemad ja populaarsemad ründerelvad olid mõõk, sõjakirves, sõjanui ja oda
Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis
1941 augusti keskel jõudsid saksa väed Leningradi lähistele ning algas Leningradi blokaad, mis kestis 1944.a. jaanuarini. Novembri lõpuks 1941 jõudsid Saksa väed Moskva lähistele. 5.dets.1941 alustasid Nõukogude väed Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused paisati rinde kesklõigus tagasi, järgnesid vastulöögid. NSVL päästis külm talv, milleks Sakslased polnud valmistunud Barbarossa plaan kukkus läbi, sest: - Moskva jäi alguses vallutamata - Külm talv Saksa väed olid kurnatud ja talvevarustuseta - Punaarmee oli ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Stalingradi lahing 19.nov.1942 NSVL väed alustasid pealetungi ja rüdasid sisse Saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades neil varustada õhust, sellest ei tulnud midagi välja. 2.02.1942 lõppes sakslaste kapituleerumisega. See oli murrang liitlasriikide kasuks. 5
Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri- Eesti allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Ainus ristisõdijate poolt vallutamata piirkond Eestis oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aasta suvel või sügisel maabus Taani kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ning hakkas sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal tegid saarlased agaralt ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Varbolas tutvuti taanlaste poolt varbolastele kingituseks jäetud paterellidega (pildil), mille
võtnud. Nurjus tal ka talurahva elu paremaks tegemine, talupojad jäid ikka mõisade meelevalla alla. -- Venemaa suurimaks vastaseks oli Türgi, kelle valdused eraldasid Venemaad Mustast merest, kuid seegi sai Venemaa omaks. Venemaa piirid suurenesid ka Poola poole, sest kodusõda oli Poola nõrgestanud ja siis kolme jagamisega jagasid Venemaa, Preisimaa ja Austria kolme peale Poola ära. Venemaa sai Poola pärandusest Põhjasõjas vallutamata Läti osad, Leedu ning Suuremaosa Valgevenest ja Ukrainast. TEEMA NR. 4 -- Indaanlased jagunesid hõimudesse, neid oli enne eurooplaste tulekut üle 400 hõimu. Indiaanlased elasid Ameerikas juba arvatavasti 25000 aastat. Rannikuindiaanlased elasid hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käisid kalal ja jahil. Preeriaindiaanlased elasid sisemaal ja olid rändava eluviisiga, elasid telkides ja elatusid piisonijahist.
2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21) · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). · Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule).
Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu. Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia: nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse. Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. Sõjategevus Tartus 1704. aastal, kui vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetievile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus Rootslased märkamatult ümber piirata ja Vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja -laeva. Feldmarssal Seremetiev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut vallutada linna näljutamisega
annaabi.ee 
