Assüüria
ja Babüloonia imperium
Assüüria
ja Babüloonia olid vanaaja riigid Tigrise ja Eufrati jõgede kesk-
ja alamjooksul . Assüürlased ja Babüloonlased olid semiidi hõimud,
kes rääkisid akadi kelle erinevaid dialekte , kasutasid kiilkirja ning jagasid kultuuri.
Vana-Assüüria
Assüüria
on nime saanud Assuri linna järgi, oli suurema osa Assüüria
ajaloost riigi pealinnaks.
Vana-Assüüria valitsejatest on
kuulsaim Šamši-Adad I ( 1781 - 1813 eKr), kelle valitsemis ajal
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annamariauusoja
Õppematerjali autor
Korrektse põhiplaaniga. Igal müüril oli mitu väravat. Üks peavärav. Saviehitised pole säilinud. Linnriigid Ur, Uruk, Ea, Umma, Kis, Nippur, Lagas. Eri perioodidel domineerisid eri riigid. Uruki periood, Uri periood. Keegi ei suutnud võimu hoida. Akad oli esimene riik, mis suutis kõik liinriigid alistada. Esimene valitseja kuningas Sargon III. Riik püsis kuninga surmani. 1 Vana - Babüloonia kultuur Mütoloogia ja usund Enamus jumalaid oli seotud põlluharimisega. Jumalaid kujutati müütiliste olenditena. Veejumal La Taevajumal Am Maajumal Bil Päiksejumal Samas Kuujumal Sin Armastus-, emaduse- ja viljakusjumalanna Istar Loodusjumal (aastaajad) Tamruz Tuule, tormi ja kõrbejumal Adad Vaimud ja deemonid on pahatahtlikud. Nende vastu kasutati amulette. Preester ennustas jumalate tahet. Igal linnal oli oma kaitsejumal.
Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). 539 a eKr alistus uus-Babüloonia riik Pärsia riigile.
Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). 539 a eKr alistus uus-Babüloonia riik Pärsia riigile.
· Rajajaks teiste hulgast esilekerkinud Babüloni linna kuningas Hammurapi, allutades endale kogu Mesopotaamia. · Hammurapi koodeks seadustekogu, mis sai eeskujuks teistele riikidele (1901 prantsuse arheoloogide leitud kivist kirst Hammurapi seadusesambaga) ??????????????? · Riigi purustasid hetiidid. c. Uus-Babüloonia (626-536 eKr) · Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia temast lahku ja koos liitlastega purustas Assüüria riigi. · Kuulsaim kuningas oli Nebukadnetsar II (VI saj ???????? I p eKr) olles kuulsaks ehitajaks Babüloni kinnas kaitsemüürid Istari väravaga, rippaiad ja nn Paabeli torn. · Impeeriumi hävitas pärslaste sissetung 536 eKr. Mesopotaamia ühiskonnakorraldus 1. Milline oli kuningavõim? Võrdle Egiptusega
Mesopotaamias ja selle ümbruses kujunes mitu enamvähem võrdset võimukeskust: Sumeri aladel domineerisid Isini ja Larsa riigid. 20. sajandil domineeris eelkõige Isin Sumeri lõunaosas. Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt Sumeri riik ning sumeri traditsioonide jätkaja. Sajandi teisel poolel andis Isini valitseja Lipit-Istar (1934 1924) tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Babüloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samsi- Adadi valitsusajal (1813 1781). Samsi-Adad vallutas läänepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse
Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Assüüria rahvastikupoliitika. 12. Iisraeli viimased kuningad ja Samaaria langemine. Küüditamine ja selle tagajärjed. 13. Lõunariik Juuda kuni kuningas Hiskija valitsusajani. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused ja valitsejad. Kokkupuuted Iisraeliga. 14. Kuningas Hiskija valitsusaeg ja tegevus. Sisepoliitika.
Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia idast. kõrb VÄLISMAAILMALE AVATUD Loodusolud Korrapärased üleujutused; Vihma sajab vaid põhja
Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. Hammurabi vallutas kogu Mesopotaamia, Vana- Babüloonia suurriigi rajaja, 6. kuningas Babüloonia I dünastiast, maailma 1.teadaoleva ulatusliku seadustekogu (Hammurapi seadused) kehtestaja An/Anu taevajumal, jumalate isa, tark, lugupeetud, teisedki jumalad küsisid talt sageli nõu Enlil/Bel Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset, edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli loonud maailma + toonud inimsetele tsivilisatsiooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid