Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Lodjavahi surm“ Peet Vallak Vanema Minna iseloomustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Lodjavahi surm“ Peet Vallak

Vanema Minna iseloomustus


Kuna Minna on eesti nimi, siis järeldan et ta oli eestlane. Minna oli umbes keskealine naisterahvas , heleda naha ja helepruunide juustega. Arvan, et tal oli keskmine kehaehitus. Näos oli kortse ja mõned sünnimärgid.
Minna oli väga kättemaksuhimuline ja õel. Ta oli väga jonnakas, kuna ei suutnud Aadile andestada . Minna kasutas Tuunast ära. Ta õrritas teda ja kasutas Aadile kättemaksuks. Arvan, et tal oli põhjust olla armukade , sest Aadi tegu oli väga jube. Minna oli samuti kaval, sest ta suutis Tuunase alati ära meelitada. Naine oli õnnetu ja väsinud. Tema mees oli halvatud ja teda petnud. Minna polnud kaastundlik ja ta ignoreeris oma haiget meest. Ta ei viinud Tuunasega asja kunagi lõpule, vaid õrritas ja meelitas teda viimase hetkeni. Ta oli ärakasutaja. Ta oli pika vihaga inimene. Ta ei viinud kunagu Aadi armukest nooremat Minnat üle jõe ja ootas, et keegi teine tuleks.
Ta soovis ja lootis, et ta mees Aat paluks vabandust ja valiks tema. Ta soovis õnnelikku abielu ja lapsi, kuid see oli võimatu, sest Aat oli halvatud. Samuti ta soovis Aadile kättemaksu, et Aat teaks , mida Minna tundis ja nägi. Arvan, et ta tahtis kohata uut meest, kes ta õnnelikuks teeb.
Ta elas kaugel jõe ääres, niiet väga palju naabreid tal polnud. Kui vesi polnud jääs, käisid inimesed üle jõe ja siis ta suhtles nendega. Arvan, et ta teadis palju inimesi ja tal oli tuttavaid. Kuid häid sõpru tal polnud. Ta oli üksik.
Ta polnud kõige rikkam, ise ta ei töötanud ja nad elasid mehe rahast. Nad kasvatasid toitu ja tegid kõik oma tööd ise. Minna oli kõige tavalisem koduperenaine, kes koristas ja tegi süüa. Vahepeal ta viis ka inimesi paadiga üle jõe.
Minnal polnud kõige puhtamad ja ilusamad riided ning ta ei olnud väga hoolitsetud. Tal polnud raha, et osta kalleid riideid jms.
Nime tähendus- Minna on abivalmis, aktiivne, vahel agressiivne. Võtab inimesi nii, nagu nad on. Võib juhtuda, et lähedased kasutavad teda ära selle asemel, et tema niigi rasket koormat kergendada. Abielu viib tihti lahutuseni.
Nime ja iseloomi vahel on mõningaid seoseid , näiteks et aktiivne ja abielu võib viia lahutuseni.
Lodjavahi surm-Peet Vallak Vanema Minna iseloomustus #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Minna oli väga kättemaksuhimuline ja õel. Ta oli väga jonnakas, kuna ei suutnud Aadile andestada. Minna kasutas Tuunast ära. Ta õrritas teda ja kasutas Aadile kättemaksuks. Arvan, et tal oli põhjust olla armukade, sest Aadi tegu oli väga jube. Minna oli samuti kaval, sest ta suutis Tuunase alati ära meelitada. Naine oli õnnetu ja väsinud. Tema mees oli halvatud ja teda petnud. Minna polnud kaastundlik ja ta ignoreeris oma haiget meest. Ta ei viinud Tuunasega asja kunagi lõpule, vaid õrritas ja meelitas teda viimase hetkeni. Ta oli ärakasutaja. Ta oli pika vihaga inimene. Ta ei viinud kunagu Aadi armukest nooremat Minnat üle jõe ja ootas, et keegi teine tuleks.

Sarnased õppematerjalid

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

Mari hoidis Jussi elus aga siis tuli Andres ja võttis Mari ja Juss tappis end ära Mari nimetas Indrekut petulapseks, kuigi eelnevad sündmused teda ei puuduta Tugev vastuseis poegade Andrese ja Indreku vahel Tammsaare ja Vana Testamendi lugu moodustab just kui risti. Indrek läheb linna, tuleb külla ja Mari väga haige(vähk). Kogu teema lõppeb alles 3ndas osas. Mari tahtis surra, et minna Jussi juurde. Mõjutab Indrekut süüdistamisega. Vargamäel puudub halastus, seal peab. Aitas Maril surra. Indrek laseb vihahoos oma tulevast kaasat Karinit püstoliga. Otsib töö kaudu Vargamäel lunastust. Andres ostis Vargamäe, sest see oli kõige odavam, rahakott käis sellest üle Kaks peremeest: Andres :kergeusklik, kohati vägivaldne, Pearu: omakasupüüdlik, tahtis Andrese talu endale saada, lubas ta välja süüa, õel ja

Kirjandus
Arved Viirlaid Ristideta hauad
16
doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk

Eesti kirjandus
Arved Viirlaid-Ristideta hauad-kokkuvõte peatükkide kaupa
8
doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk

Kirjandus
Tõde ja õigus-- kokkuvõte
10
doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber. Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar. X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas Jussi (oleks uppunud)

Kirjandus
Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku. Jull käis Kristiinega rääkimas ja Kristiine käskis Jullil minna merele. Ühel päeval saabuski sadamasse suur laev, mille peale suutus Taavi Julli sokutada. Jull küll, et tahtnud eriti minna, kuid siiski läks, mõeldes, et see on temale ja Sessile kõige parem. Laeval, mis oli saanud veidikene sadamast välja sõita, hakkas Jull mõtlema, ning otsustas, et tahab ikkagi tagasi. Samal hetkel nägi ta kaluripaati, mis läks tagasi tema sadamasse ning ta suutis veenda Kaptenit, et see tema maha laseks. Nii juhtuski ning Jull

Kirjandus
Kuritöö ja karistus
17
docx

Kuritöö ja karistus

südamega, veidi liigsest enesekindlusest isegi upsakas, rumal Mikolka- alaealine laps, nagu kunstnik, süütu ja vastuvõtlik, hea südamega, lahkusuline 1. Esimene osa I Raskolnikov üritab jääda tänaval nähtamatuks, kuid selle rikub ta müts. Ta läks vanaeide juurde panti viima oma väärtusetut uuri/hõbekella. Seal libisesid ta silmad üle kõigi asjade. Käik vanaeide juures oli tema jaoks äärmiselt ebameeldiv seega otsustas ta palaval päeval minna lohutuseks kõrtsi külma õlut jooma. II - lk 12 Kõrtsis märkas Raskolnikov veel ühte rahutut, kes hiljem tema kõrvale istus. Raskolnikov ei paistnud Marmeladovile silma oma välimuse tõttu, vaid harituse ja joomis harjumatu inimesena. Marmeladov tutvustas end ja rääkis oma elust. Kõrtsi töötajad tundsid juba Marmeladovit, kuna ta seal palju käinud oli. Tema üle naerdi ja teda mõnitati. Naise oli ta võtnud endale kaastundlikkusest

11.klass
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka tädi Polly endast sel meelitaval arvamusel, et tal on annet peeneks, salapäraseks diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus. Ta uuris tädi Polly nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.» Ja tal oli hea meel, et ta oli avastanud, et särk oli kuiv, ilma et keegi oleks aru saanud, et ta just seda oligi teada tahtnud. Kuid Tomil oli nüüd selge, kustpoolt tuul puhub. Niisiis

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

haabade all" ­ esimene eesti klassikalise vaba värsi näide. Lisaks August Alle, Johannes Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) ­ Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlik­poliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) ­ tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida ­ tähtsad pole teemad, vaid vorm

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun