Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tiit Sukk (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tiit Sukk

1. Tiit Sukk sündis 21. novembril 1974 Jõgeval
2. Õppinud
Tiit Sukk lõpetas 1994. aastal Jõgeva Gümnaasiumi (46. lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend)
3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast
4. Praegu mängukavas
Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist
Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit
Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik . II osa. Laevahukk
Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus
Rollid Eesti Draamateatris
1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
1997  Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
1997  Pickering – Alan Jay Lerner , Frederick Loewe Minu veetlev leedi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
1997  vanem Snawly – Charles Dickens Nicholas Nickleby elu ja seiklused
1998  Kohtunik – M. Kõiv Kuradieliksiir
1998  Hea Põhjanõid – A. Bradley Võlur Oz
1998  Jakob või Hanna Erik – T. Lindgren Mao tee kalju peal
1999  Aleksei Petrovitsh Fedotik – Anton Tšehhov Kolm õde
1999  Esav – M. Kõiv Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta
1999  Vend, Emil, õpilane, vorstivolli, harjatsura, Pim, Trik – R. Hachfeld ja V. Ludwig Rongijuht ja Millipillli
1999  Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline
2000  Pavlis – J. Stein Zorbas
2000  Casimir – B. Friel Aristokraadid
2000  Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu
2000   Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu
2001  Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear
2001  Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel
2001  sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp
2001  sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk
2002  episoodid – T. Johnson Elluastuja
2002  Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus
2002  Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I
2003  Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant
2004  Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges
2004   Capuletti , Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel Julia
2004  Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla
2005  Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit
2005  Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade
2005  Frank – Roland Schimmelpfennig Push up
2006  Gösta Berling – Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga
2006  Aleksander/ Aragon – Andrus Kivirähk Syrrealistid
2006  Ben Silverman – Neil Simon Päikesepoisid
2007  Voldemar – Andrus Kivirähk Voldemar
2007  Pantalone; Prints; Ponks – Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra
2007  Sipola – Antti Tuuri Jõgi voolab läbi linna
2008  Joel – Vetemaa , Aule, Karusoo Sigma Tau-C705
2008  James Tyrone juunior – Eugene O' Neill Pikk päevatee kaob öösse
2008   külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine
2009  Luule lugeja – koost . Priit Pedajas Arbujad
2010  Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...
2010  Kolmas – Paavo Piik Panso
2011  Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng
2011  Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad
2012  Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust
2012  Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell
2012  Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal
2012  staabikapten; Peep ; Eller – Andrus Kivirähk Kevadine Luts
2013  Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk
2013  Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit
2013  AhtoMika Keränen Vana roosa maja
2014  Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist

Rollid mujal
2002   Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor
2003  Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio
2004  Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions
2005  Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M
Muu
Mänginud filmides Must veri (Venemaa 2002), Head käed 2001, Kohtumine tundmatuga 2005, Kuldrannake 2006, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008.
Mänginud telelavastustes, seriaalides (M Klubi, Õnne 13, Pehmed ja karvased, ENSV), kuuldemängudes (Ketas 1999).
5. Muu huvitav info
  • jaanuar 2004 elas Tiit Sukk üle traagilise autoavarii. Temaga koos autos olnud sõbrad hukkusid.
  • Tiit Sukk elab koos Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis- Beth Roseniga.
  • 6.dets 2007 sündis Tiit Suka ja Eliis- Beth Roseni perre väike tüdruk, kes sai nimeks Lisane
  • On andnud oma hääle, mitmele multikategelasele

http://www.draamateater.ee/tiit-sukk
http://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Sukk
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/tiit-sukk-sai-isaks.d?id=17707391
Tiit Sukk #1 Tiit Sukk #2 Tiit Sukk #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laurake1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tiit Sukk
18
pptx

Tiit Sukk

2011 • Heeringas veenuse õlal • Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola • Saare sosinad • M Klubi • Palume lavale Saatejuhi rollid, Episoodilised rollid • 2004 "Kuldsuu" Kanal 2-s • 2012 koos Taavi Teplenkovi ja Piret Järvisega „Eesti Laul“ finaalsaade • 2006 „Ohtlik lend“ • 2008 „Kelgukoerad“ • 2009 „Kättemaksukontor“ Videod Tiit Sukast • https://www.youtube.com/watch?v= nORttDUDUy0 • https://www.youtube.com/watch?v= NGVvaLCt45Y • https://www.youtube.com/watch?v= kFayQkRQy3Q • https://www.youtube.com/watch?v= GAPVRCIV3m4 • https://www.youtube.com/watch?v= 8lSHEKwBc_g Kasutatud kirjandus • http://www.draamateater.ee/tiit-sukk • http://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Sukk • http://www.filmiveeb.ee/naitlejad/905/ Tiit-Sukk/ Aitäh vaatamast 

Näitlemine
Jan Uuspõld
3
docx

Jan Uuspõld

Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 1998­2005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ü

Kirjandus
Mait Malmsteni elulugu
6
doc

Mait Malmsteni elulugu

LK1 Koolitee, Töökoht LK1-4 Tööd ja saavutused LK4 Tunnustused LK4-5 Telesari ("Kelgukoerad") LK5 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso ­ Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller ­ Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E

Kirjandus
Uurimistöö Jan Uuspõllust
10
docx

Uurimistöö Jan Uuspõllust

Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehtedes, raadios, uudistes ja

Uurimistöö
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

minevikusündmused (katastroofid, sõjad, kultuurivahetus jms). Teatud juhtudel on neist katkestustest keelatud rääkida või raske rääkida. Nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil. Traumakirjanduse kaudu saab isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahelised suhted esile tuua. Tekstide aluseks tõestisündinud lood, isiklikud mälestused või arhiivimaterjal. 4. Kaugema ajaloo kujutamine nüüdiskirjanduses (Meelis Friedenthal ,,Mesilased", Tiit Aleksejevi ristisõja-romaanid, Indrek Hargla Melchiori-lood) Ajalugu ja jutustamine 21. saj kirjanduses: Eemaldumine postmodernistlikust suhtest minevikku, mis väljendub selles, et ajalugu on narratiiv. Otsitakse võimalust ületada "lõhe" narratiivse vormi ja ajaloolise aktuaalsuse või materiaalsuse vahel (ehk: jutustuse ja sündmuse vahel). (poliitiline) iha ajaloolise realismi järele, tõe ja mälu vahekordade uurimine, st eetilise hoiaku rõhutamist

Kirjandus
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun