Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond. Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis.
Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013. Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E. Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J. Kross , kes esindas Isamaa ja Res Publica Liitu. Eestlaste viga ongi see, et eestlaseid huvitab poliitika ainult valimistel, aga see mis toimub selle nelja aasta vahepeal , seda ei pane keegi tähele. Rahvas vaatab tänavatel ning telekas tulevaid reklaame ning kellel on kõige paremad reklaamid, neid valitakse, kuna rahvad arvab , et need erakonnad on kõige rohkem linna jaoks teinud. See on tegelikult ainult lõks, et rahvast mingit erakonda valima meelitada.
Väga suur tähtsus on kaubandusel ning kaubanduslik sõltuvus suurriikidest. Suurriigid on alati seotud väiksemate riikide valimistulemustega. Kui väiksemates riikides on võimul erakonnad, mis suuremate riikide juhtidele ei meeldi, siis kannatab selle all välispoliitika ja just nimelt kubanduslikud välissuhted. Samuti on võimul just need erakonnad, kes on hea mainega valijate silmis ning arvavad , et tänu neile tõuseb riigi või linna majandustase. Nad loodavad, et Eesti elu on kard samal tasemel nagu Põhjamaades. Inimesed usuvad siiani, et veel palgad tõusevad ning ka pensjon tõuseb, kuigi pensjoni iga kogu aeg tõstetakse.
Tallinnas on venelaste osakaal üsna suur, seepärast jäigi E.Savisaar endiselt Tallinna linnapeaks. Venelased pooldavad just nimelt Keskerakonda, sest nende arust teeb Keskerakond Tallinna linna jaoks väga palju, teadmata, kust see raha aga tuleb. See raha aga tuleb meie endi rahakotist, kes me kõik maksame makse. Keskerakond on aga võimul seepärast, et Savisaarel on head suhted Venemaaga, kelle kaudu liigub ka kaup ning neil on head kaubanduslikud suhted. Savisaar üritab Tallinnat juhtida, nagu oleks ta monarh , et kõik oma pilli järgi tantsima panna. Minu arvates see on täiesti vale, sest ta oskab ainult raha laristada, mitte seda õigel otstarbel ära kasutada. Venelased aga ei mõista seda ning kuna Keskerakond tagab neile parem tingimused siin, valivad nad siiani seda.
Eesti rahvas peaks rohkem huvi tundma poliitika vastu. Elanikkonda peaks rohkem motiveerima riigi elust osa võtma. Kõik inimesed peaksid ikkagi hääletama minema, sest iga hääl loeb, kuigi tihtipeale inimesed mõtlevad, et mis see minu hääl ikka mõjutada saab. Kuid tegelikult saab küll. Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja õigus seda ka välja näidata, ka juhul kui see erineb teiste väljavaadetest. Valijaskond peaks olema aktiivsem ning vähem vinguma riigi tegutsemise üle. Sest ainult virisemisega ja maha tegemisega ei saagi meie olukord paremaks muutuda, iga kodanik peab ise vaeva nägema.
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond #1 Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jannere Õppematerjali autor
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond

Sarnased õppematerjalid

Kodanikud-huvid ja demokraatia
2
doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD ­ Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD ­ Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD ­ Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD ­ IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised ­ kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid. Erinevus sotsiaalsest liikumisest ja erakonnast

Ühiskonnaõpetus
Ühindkonna eksami kordamine
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS

Ühiskond
Ühiskonna eksami konspekt
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS

Ühiskonnaõpetus
Politoloogia konspekt
8
docx

Politoloogia konspekt

Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu

Politoloogia
Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,

Ühiskond
Ühiskonna konspekt
21
rtf

Ühiskonna konspekt

000000010000000140000000400000003010800050000000b0200000000050000000c02a 3016202040000002e0118001c000000fb020300010000000000bc02000000ba010202225 3797374656d000000000000000000000000000000000000000000000000000004000000 2d01000004000000020101001c000000fb02efff0000000000009001000000ba044000125 4696d6573204e657720526f6d616e0000000000000000000000000000000000040000002 d010100050000000902000000020d000000320a0f00000001000400000000006202a3012 08e0800040000002d010000030000000000 Riigikogu (ehk Eesti Vabariigi parlament) valitakse iga 4 aasta tagant (korralised / regulaarsed valimised) proportsionaalse valimisüsteemi järgi. Liikmeid 101. Riigikogu 1 tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim

Ühiskonnaõpetus
Eesti poliitiline kultuur
10
docx

Eesti poliitiline kultuur

Poliitika puudutab meie igapäevaelu ning mõjutab meie elu igast aspektist. Selle üle arutletakse ja vaieldakse palju, kuid tagaplaanile on jäetud politiiline kultuur. Poliitiline kultuur on poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Selle moodustavad politiilise otsustamisega seotud normid, väärtused, usukumused, teadmised, protseduurd, traditsioonid ja rituaalid. Lisaks sellele arvestatakse sinna hulka poliitilise tegevusega seostatud mõisted ja poliitiline käitumine (Lauristin, Tallo, Vihalemm, 1997). Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused.

Poliitiline kommunikatsioon
Ühiskonna valitsemine
9
doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun