3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele.
b. Vanusepiirang 3) Valimistel on vaba konkurents a. Vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi b. Kandidaatide ülesseadmise õigus c. Kodaniku kandidatuuri esitamise õigus d. Konkurents parteide vahel 4) Valimised on ühetaolised ehk võrdsed a. Võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks b. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on üks hääl MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub 1 20 parlamendikohtade arvuga Mandaatide arv Üks Mitu ringkonnas Mandaadi saamise Kandidaat kogus enim Kandidaat ületas kvoodi tingimus hääli Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna valmisnimekirjas vorm
võeta muud moodi arvesse. Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi. 2. Propotsionaalne valimissüsteem See süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Nt. partei, mis kogus 7% valijate häältest saab ka 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijal eelistada erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, parlamenti pääsemise otsustab erakond.
Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud. · Valimised on ühetaolised. Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga olema umbes sama arv hääli. · Igal valijal on üks hääl. Igal valijal peab olema võrdne arv hääli. · Hääletamine on salajane. Keegi ei tohi su valimist mõjutada. Salajasuse põhimõtte on ohtu seadnud elektroonilised valimised ning seetõttu on lubatud kuni valimiste päevani oma häät muuta. · Valimised peavad olema otsesed. Hääl peab minema otse mingile erakonnale või kandidaadile. Ameerika presidendi valimiste puhul absoluutse hääleõiguse printsiip ei kehti
valimisnimekirjas (avatud nimekiri või suletud nimekiri). Puuduseks on keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele. Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland Hübriidne valimissüsteem Selgitus: ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Tunnused: Valijal on kaks häält üks hääl antakse majoritaarsuse põhimõttel ühele tema regioonis ülesseatud kandidaadile, teine proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Pluss: erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näited: Venemaa, Itaalia, Leedu
- vanusepiirang; - kodakondsuspiirang; - piiratud teovõimega isikud; - kriminaalkaristust kandvad vangid. 2. Vaba konkurents: igaühel on õigus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi – hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; igale saadikukohale konkureerib mitu erinevate vaadetega kandidaati 3. Ühetaolisus ehk võrdsus kõigil kandidaatidel peavad olema võimalikud võrdsed tingimused vaadete propageerimiseks; igal valijal on üks hääl ja kõik hääled on võrdse kaaluga. Vasta põhiseaduse ja valimisseaduste alusel: • Kellel on aktiivne valimisõigus: - Riigikogu valimistel? - KOV volikogu valimistel? - Euroopa parlamendi valimistel? - presidendivalimistel? • Kellel on passiivne valimisõigus: - Riigikogu valimistel? - KOV volikogu valimistel? - Euroopa parlamendi valimistel? - presidendivalimistel?
esistatud dokumentide vastavust seadusele. Tavaliselt tegutseb 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel. 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Et mitte mõjutada valijate eelistusi, tagatakse kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks võrdne hääl (nt juuksur=president=pensionär). Paiksustsensuse nõue on riigiti erinev, mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud piirkonnas elama, määrab riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem: ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, kehtib Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Selleks moodustatakse ühemandaadilised vaimisringkonnad, st , et igast ringkonnast
võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid , mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised või võrdsed Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada , seepärast on oluline tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad
majoritaarse ja proportsionaalse LÄBIVIIMISEL: valimissüsteemi põhimõtteid. VALIMISTULEMUSED: * valmistab ette dokumentatsiooni VORMID: * hääled kaalult ühetaolised, * isikute andmebaaside koostamine * esindusdemokraatia rahvas valib omale esindajad. igal valijal on üks hääl * valimiskomisjon registreerib * otsene demokraatia kodanikud ise langetavad riigi * valijaskonna suurus kandidaadid tähtsaid otsuseid. * hääli saanud kandidaatide arv * kontrollib erakondade kulusid * kontrollib hääletustulemusi
Peakapsa partei sai 45000 (häält) : 15000 (lihtkvoot) = 3 mandaadi kohta. Rooskapsa partei sai 30000 (häält) : 15000 (lihtkvoot) = 2 mandaadi kohta. Avatud nimekiri- parteil pole kinnitatud kanditaatide nimekiri. Avatud nimekiri iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kanditaatide järjekord nimekirja sees määratakse kindlaks vastavalt kogutud isiklikule häälte hulgale. III voor-kompentsantsiooni mandaat Suletud nimekiri- parteil on kinnitatud kandaatide nimekiri. Kinnises nimekirjas jagatakse parteile valimistel antud häälte arv modifitseeritud d'Hondti jadaga. Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle.
maksma kõrgemaid makse Riigiroll Riik peab tagama igale in Minimalistlik, inimene peab väärika elatustaseme ise hakkama saama Üldiselt vabad ühetaolised valimised- parteide ja üksikkanditaatide võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõigile antakse tasuta võrdselt eetriaega. Määratud annetuste ja kampaaniakulude ülempiir. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning valijal on ainult üks hääl. Peibutuspart- poliitik, kes kandideerib valmistel nimekirja eesotsas, kuid valituks osutumisel loobub oma kohast. Poliitik, keda kasutatakse häälte peibutamiseks. (nool, kull) Valijate käitumist mõjutavad tegurid- poliitilised, maj tingimused; massimeedia, kandidaadi meeldivus, kokkupuude parteiga; sõbrad, grupikuuluvus
kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. · Valimistel on vaba konkurents, kandidaatite ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. · Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. · Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem · Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. · Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. · Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada50% pluss 1 hääl.
Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel on kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Ka valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel ühele neist, kes on üles seatud tema valimisringkonnas, ning teise proportsionaalsuse põhimõttel teisele erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodaniku arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tahab
konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- kandideeritavatel parteidel ja üksikkandidaatidele on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Jagatakse raadia- ja telekanalites võrdselt tasuta eetriaega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteeem- ehk enamusvalimiste süsteem. Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (st parlamenti pääseb üks saadik). Kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte (kes saab rohkem hääli see saab ka saadikukoha. Presidendi valimiste puhul rakendatakse aga absoluutne häälteenamus nõue ehk 50% häältest + 1 hääl. Peamine pluss majoritaarse süsteemi puhul on selgus ja lihtsus
d) Ringkonnamandtaat- inimene saab koha esinduskogusse kui tema kvoot täitub häälte ümberlugemise kaudu e) Valimiskünnis- näitab, mitu % peab erakond hääli koguma, et esinduskogusse pääseda f) Suletud valimisnimekiri- partei määrab nimekirjas kandidaatide järjekorra ning pärast valimisi jagab erakond mandaadid nimekirja alusel g) Avatud valimisnimekiri- valijal on õigus erakonna otsustatud nimekirja järjekorda muuta valimis tulemuste järgi h) Tsensus- eeltingimus valimisõiguse saamiseks i) Peibutuspart- poliitik, kes kandideerib valimisnimekirja eesotsas, kuid võidu korral annab mandaadi asendusliikmele j) Poliitbroiler - noorpoliitik, kes teeb üksnes erakonna siseselt karjääri, partei tagatubades kasvatatud poliitikud
On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eestis kehtivas proportsionaalses valimissüsteemis on iseärasusi: Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle Tähtis on kandidaadi asetus erakonna valimisnimekirjas. Eesti valimissüsteem on keeruline ning valijal on raske aru saada, mida tema häälega tehakse. See põhjustab kodanikes segadust ja ükskõiksust riigi valitsemise suhtes. Eestis toimuvad valimised regulaarselt: volikogu ja riigikogu valitakse iga 4 aasta järel, president iga 5. Rahva võimalused otseselt valimises osalemisel: Referendum Valida esindaja riigi- või volikokku Hääle- ja kandideerimisõigus. Tagajärg, kui osalejate enamik hääletab rahvahääletusele pandud seaduseeönõu suhtes eitavalt,
2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid
vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed · Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid
Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistelt teadlikult eemale jäämist nimetatakse absentismiks. Kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida. ÜLDISED VALIMISED- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid. ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised)
Eestis rakendatakse proportsionaalseid e võrdelisi valimisi. Millised on demokraatlike valimiste tunnused? Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. Valimistel on vaba konkurents, kandidaatide ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Kuidas valmistatakse ette riigikogu valimisi? Kuidas seatakse üles kandidaadid? Eesti on riigikogu valimisteks jagatud 12 valimisringkonnaks, kusjuures Tartu linn moodustab eraldi 1, Tallinn 3 valimisringkonda. Sõltuvalt valijate arvust on ringkondadele eraldatud 4-12 mandaati e kohta 101 kahalisest riigikogust. Kandidaadid seatakse üles erakondade valimisnimekirjades. Keelatud pole üksikkandidaatide osalus. Erakonnad koostavad 2 nimekirja:
3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis: 1) kodakondsus (nt RK valimistel saavad osalevad vaid EV kodanikud) 2) vanuseline (al.18. eluaastast) 3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted · üldised valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe · ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel · salajased puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus) · otsesed iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on presidendivalimised kaudsed presidendi valib Riigikogu või valimiskogu) · regulaarsed e perioodilised valimised toimuvad kindlksmääratud ajaperioodi järel:
Hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada, valimispäeval on keelatud valimispropaganda, valijate hirmutamine või meelitamine. 3. Oluline on tagada kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Avalik-õiguslikus meedias saavad parteid tasuta võrdse eetriaja. Riigilt kandideerinud parteidel ja üksikkandidaatidel nõutaks kampaania finantsaruannet. Valimise ühetaolisus tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed ning igal valijal on ainult 1 hääl. Valimiste etapid: 1. Valimiste ettevalmistus. Perioodi sisuks on eesseisvate valimiste õigusliku aluse täpsustamine. 2. Valimiskampaania. Toimunud parteide kongressid, kus kinnitatakse valmisprogramm. Algab valimisreklaam. Sotsioloogid korraldavad avaliku arvamuse küsitlusi. Küsitlus tulemuste avaldamine ajakirjanduses on tõhus meetod valijate mõjutamisel. Valimistel saab hääletada ainult valimiskomisjonis registreeritud kandidaatide poolt. 3
nagu varanduslik, hariduslik, paiksus, usuline jt., kaasajal ei saa valimistel osaleda vaimuhaiged, mittekodanikud ja vangid, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud); 4) hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; 5) salajasus- keegi ei tohi teada saada, kelle poolt valija hääletas, samas aga peab häälte lugemine olema avalik, et keegi ei saaks valimistulemusi võltsida; 6) ühetaolised- see tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel on võrdne kaal; 7) otsesed- see tähendab seda, et valija annab otse oma hääle kandidaadile või parteile, keda ta eelistab (teatud erand on USA-s, kus inimesed valivad valijamehed, kes seejärel valivad presidendi. Sellisel juhul on tegemist kaudsete valimistega). Valimiskampaania Kui valimised on välja kuulutatud, lülituvad protsessi parteid. Nende tegevus on
kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab.
osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi. Pluss on selle süsteemi selgus ja lihtsus. Puudused- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem. 1. Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. 2. on mitmemandaadilised valimisringkonnad. 3. kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Valijal tuleb eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi, kui isikut. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõusen nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut nimekirja ei moodustata-kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb.
3. Rahva usalduse heaks indikaatoriks 4. Hariv funktsioon Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldised - üldreeglina on hääleõiguslik kogu täisealine kodanikkond. Siiski rakendatakse mõningaid valimispiiranguid/tsensuuri: * vanusetsensus (alates 18) * kodakondsustsensus * tervisetsensus ($57) * kirjaoskustsensus * paiksustsensus kohalikel valimistel * $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust. 2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl. 3. Vaba konkurents - vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi. 4. Regulaarsus - korralised valimsed kindla ajavahemiku tagant vastavalt Põhiseadusele ($60; $156). 5. Salajasus- puudub Valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälteprotsent, mille peab ERAKOND koguma parlamenti pääsemiseks (eestis on 5%). Vajalik selleks, et vältida parlamendi liigset poliitilist
valitsusse saaksid tõeliselt kodanike poolt soositud isikud, tuleks valimissüsteem muuta rahvale kergemini arusaadavaks ning häälte ülekandmist vähendada. Samuti, et vältida põlvkondade domineerimist valijate seas, peaks muutma mandaati jagamissüsteemi, igas ringkonnas peaks olema kindel arv mandaate, mis ei tohiks sõltuda hääleõiguslike kodanike arvust. Tuleks keelustada valet sisaldavad poliitilised reklaamid, mis sisaldavad tühje lubadusi, et valijal oleks kergem kandidaatide vahel valida. Valimisaktiivsuse tõstmiseks tuleks valimised muuta kohustuslikuks. Kuid kõigi nende muudatuste keskel peaks siiski jääma püsima proportsionaalne valimissüsteem, mille tunnuseid on lihtsalt muudetud.
huvides ära kasutada nt süüteod aeguvad ning asja venitatakse seni, kuni kohtul ei jäägi muud üle, kui kelm õigeks mõista. See omakorda riivab ühiskondlikku õigustunnet Kollektiivne otsustamine Hääletamine Kodanikud saavad sõna sekka öelda 2 peamisel moel : 1) valimised 2) rahvahääletus (referendum) Demokraatiliste valimiste peamised tunnused: 1) Vaba konkurents valijal õigusi ka mitte hääletada, kanditaatidel võrdsed võimalused 2) Üldisus hääletusõigus on suurel osal ühiskonna liikmetest 3) Ühetaolisil kõigil häältel on võrdne kaal. Hääletaja mõjutamine on keelatud 4) Otsesus Valimistulemustel on võimalikult suur kaal Puudel Väike erakond kes tegutseb mõne suurema/võimsama erakonna huvides. Valijate tüübid 1) Parteiaktiivsed 5.7-5.8% valijatest. Kindla partei veendunud toetajad.
erakonnale, kus ta kandideerib. Esmatähtis on just erakond, kus kandideeritakse, teisejärguline on kandidaat ise ning hääli jagatakse kolmes astmes: isikumandaat, ringkonnamandaat ja kompensatsiooni-mandaat. Hübriidse valimissüsteemi põhimõte on see, et pool parlamendikohtadest valitakse proport- sionaalse valimissüsteemi alusel ja teine pool majoritaarse valimissüsteemisüsteemi alusel. Seega on valijal 2 häält, millest üks läheb antud ringkonna kandidaadile ja teine suletud nimekirja erakonnale.
nimekirjade phimte. Hbriidis on hendatu majoritaarse ja proportsionaalse ssteemi phimtted. Kehtib Venemaal.Seal on ka kaks vooru.Iga valija valib endale kaks saadikut.he valib riigitasandile ennast esindama ja teise kohaliku vimu tasandile esindama. hiskond. Hletajat ei tohi mjutada valimissedeli titmisel. Valimiskampaania rahastamine peab olema selge,avalikusele nhtav ja teada.Selleks peavad parteid esitama aruandluse kust nad on raha saanud ja kui palju. Kik hled on vrdsed ja igal valijal on ainult ks hl. See ei kehti hbriitsetes valimisssteemides.(venemaa) Esimene etapp on valimiste ettevalmistus.Sel ajal riigi valimiskomisjon teeb kindlaks valimisiguslike kodanike arvu.Vidakse parandada valimisseadust. Valimised vivad olla kas korralised vi erakorralised.Korraline valimine toimub teatud kindla ajavahemiku jrel.(nt 4 aasta tagant). Erakorralised valimised toimuvad siis kui parlament on laiali saadetud.Vaja kiiresti uut parlamenti. Teine etapp on valimiskampaania
· Valimised on ühetaolised ehk võrdsed selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist (tele- ja raadiokanalites antakse kõigile kandidaatidele võrdselt tasuta eetriaega). Lisaks võivad nad reklaamiaega ja -pinda juurde osta, mis loob ebavõrdsuse jõukamate ja vaesemate vahel. Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles
veendumuste järgi. *Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. · Valimised on ühetaolised, ehk võrdsed. * Võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. *Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem e.Enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu: ,,Võitja saab kõik" *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus. + · Selgus ja lihtsus -
Definitsioon- Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile andtud häältega. Tunnused- · Mitmemandaadilised valimisringkonnad · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(avatud ja suletud nimekiri) · Puuduseks on häälte lugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Näididriigi- Holland, Eesti. HÜBRIIDNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi. Tunnused- · Igal valijal on 2 häält · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näidisriigid- Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari. 5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid. 101 mandaati. Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud ja ringkondade nimekiri, mis on avatud. 3 häältelugemisvooru: · Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot
Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl. 3) Valimised on regulaarsed valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. 3. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. 2 p Vanusepiirang- 21. aastane Kodakondsuspiirang- Eesti kodanik 4. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et need piirangud on vajalikud
kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Põhimõtted: · Valmisõigus on üldine valida saavad kõik täisealised ja kodakondsusega inimesed · Valmistel on vaba konkurents vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi · Valimised on võrdsed parteidel ja üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks ning kõik hääled on kaalult samad ja igal valijal on üks hääl 4.Valimissüsteemid Majoritaarne süsteem Igal valimisringkonnal on üks mandaat ehk saadikukoht parlamendis. Saadikukoht saadakse lihthäälte tulemusel st. et võidab see kes saab kõige rohkem hääli. Suurtematel parteidel on suurem võimalus pääseda võimule. Proportsionaalne süsteem Saadikukohti jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjades. 5
-Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sundsuses Valimiste funktsioonid -Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine *Korralised valimised *Erakorralised valimised -Kodanike nõudmiste vahendamine -Rahva usalduse indikaator -Kodanike harimine Vabade valimiste põhimõtted -Üldine valimisõigus *Kodakondsuspiirang *Vanusepiirang -Vaba konkurents *Hääletamine *Kanditatuuri ülesseadmine -Valimiste ühetaolisus *Vaadete propageerimine *Igal valijal vaid üks hääl Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel -Seadusandlus -Erakondade kulude kontrollimine -Valimisõiguslike kodanike üle arvepidamine -Valimiskomisjoni töö reguleerimine -Kandidaatide taustakontroll -Dokumentatsiooni ettevalmistamine -Rahastamine -Tulemuste kindlakstegemine Valijate käitumise mõjutaja -Klassikuuluvus -Massimeedia mõju -Peretraditsioonid -Isiklik kogemus -Valimiskampaania Majoritaarne valimissüsteem -Suurbritannia, USA
Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl. 3) Valimised on regulaarsed valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. 3. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. 2 p Vanusepiirang- 21. aastane Kodakondsuspiirang- Eesti kodanik 4. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et need piirangud on vajalikud
riigikogu valimistel saavad osaleda kõik vähemalt 18-aastased hääleõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Valla, linna volikogude valimistel saavad osaleda konkreetsesse valda või linna sissekirjutatud Eesti Vabariigi kodanikud, Euroopa Liidu kodanikud, välisriikide kodanikud ning hallipassi omanikud, kes on vähemalt 18-aastased Valimised on ühetaolised ehk võrdsed, kui on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl Valimised on regulaarsed, valimised toimuvad kindla aja möödudes, näiteks: riigikogu valimised toimuvad iga 4 aasta tagant; volikogu valimised iga nelja aasta tagant; Euroopa parlamendi valimised iga 5 aastata tagant Valimised on salajased, kui hiljem ei ole võimalik tuvastada, milline valija millisele kandidaadile oma hääle andis. Miks on valimistel seatud teatud piirangud? Kandideerimisõiguse andmisel: riigikogu puhul vähemalt 21-aastane Eesti Vabariigi kodanik.
rahvas, Riiginõukogu (ülemkoja) 40 liiget määrati presidendi ja kutsekodade poolt, osa kuulus sinna ametijärgselt. ¤ Valitsuse ees peaminister, kelle määras president ¤ kui Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust võis president vahetada valitsuse või hoopis parlamendi laiali saata (ennetähtaegsed valimised) ¤ rahvaalgatuse õigus puudus ¤ vanusetsensus valijal 22a. ¤ proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalimistega ¤ kodanikuvabaduste piiramine " Juhitav demokraatia": - valimised : opositsiooni poolt hääletajaid rohkem, kuid valimisseadus (enamusvalimiste põhimõte) nullis nende edu - kuna presidendivalimistel esitati 1 kandidaat, jäid rahvavavalimised ära, aprillis 1938.a. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks K.Päts
Kvoot parlamenti või volikogusse pääsemiseks vajalik valijahäälte häälte piirnorm Häälte ülekandmise põhimõte: isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat Valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte %, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks (Eestis 5%). Hübriidsed valimissüsteemid. Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Igal valijal 2 häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel isikule oma ringkonnas, teise hääle proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel. Parlament kehtestab valimisseaduse ja kampaania rahastamise reeglid Keskvalimiskomisjon korrastab valijate registri Valimiskomisjon registreerib kandidaadid
1. tagada võimu vahetumine (regulaarsus, iga 4a tagant) 2. vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. hariv funktsioon (kampaaniaperioodil tarbivad inimesd rohkem poliitilist teavet, viivad kurssi end kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega) Valimised on ... • Üldised – kõik võivad valida v.a teovõimetud • Vabad – vabadust kandideerida/hääletada oma veendumuste järgi • Ühetaolised (võrdsed) – kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl • Salajased – ei pea avaldama keda valid Vanusepiirang • 16 – püsivalt ühes paigas elav inimene, valib kohalikel valimistel • 18 – võib hääletada, kandideerivad kohanikku omavalitsusse • 21 – võib kandideerida riigikokku ja europarlamenti • 40 – võib kandideerida presidendi kohale (sünni järgne Eesti kodanik) VALITSEMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled
Isikud on partei otsustada (kuid tihti kehtestatakse häälte arvu osas alampiir) o Vähem hääli läheb kaotsi, ka väiksematel parteidel on sanss saada esindatud 1 o Keeruline, erakondadel on suur mõju valimistulemustele, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus · Hübriidne süsteem ühendatakse mõlema süsteemi põhimõtted o Pooled parlamendikohad jagatakse ühel, teised teisel põhimõttel o Igal valijal on kaks häält üks kandidaat tema regioonist, teine üleriigilisest valimisnimekirjast o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari o Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte
Seega, kui keegi juba valima läheb, eelistab ta sel juhul enamasti ka oma hääle anda. 4. SELGEPIIRILISUS Rahva valitud esindajad hoiavad küll võimuohje, kuid peavad ise alluma seadustele. Demokraatlikud valimised ei seisne vaid kandidaatide seast valiku tegemises. Valijatelt võidakse paluda poliitikas arvamust avaldada rahvaküsitlusel ja hääletusel. 5. VALIMISED ON ÜHETAOLISED Ühetaolisus tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat
valimiste päeval keelatud reklaam,valijate hirmut,meelitam. Kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil,kodanik võib ka iseenda kanditatuuri esitada.konkurentsi loob 45 tugevat erakonda+hulk pisiparteisid. Valimised on võrdsedtähtis kanditeeritavatele anda võimalikult võrdsed tingimd oma vaadete propageerimks. Antakse võrdselt tasuta eetriaega.osadel rohkem raharohkem reklaami,sp kehtestab riik kampaaniakulude ülemmäära.Igal valijal 1 hääl Majoritaarne valimissüstmajoritaarne e enamusvalimiste süstkõige vanem,moodust ühemandrilised valimisringkonnad.valitakse igast ringkonnast 1 kandidaat,kel kõige enam häälikehtib lihthäälteenamuse põhimõte.majorit presidendi valiml rakendat absoluutse häälteenamuse nõuekoguda vaja 50%+1hääl.major valim plussiks selgus ja lihtsus.miinusannab eelised juhtivatele suurparteidele,diskrimineer väiksemaid. Kaotsiläinud hääledkaotaja hääli ei arvestata kuidagi
õppurid. Millal said naised Eestis valimisõiguse? -1917 aastal Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse. 2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad. Valimisringkond-piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal. Eesti jagatakse Riigikogu valimiste ajaks 12 Valimisringkonnaks. Mandaat-valimisringkonnale eraldatuid saadikukoht. VRK-le nr. 11 eraldatakse 9 mandaati.
Milised valimised toimuvad sel aastal? kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 11. Selgita mõisted: suletud nimekiri, avatud nimekiri, valimiskünnis. Miks valimiskünnis on vajalik? · suletud nimekiri- kandidaatide järjekorra partei nimekirjas määrab partei ning seda ei muudeta. Seega osutuvad valituteks need, kes asuvad nimekirjas eespool. · avatud nimekiri- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta · valimiskünnis - on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse parlamenti pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. 12. Hübriidsed valimissüsteemid.
Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. (Kogu riik võib moodustada ka ühe valimisringkonna nt. Europarlamendi valimised). Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Hübriidsed valimissüsteemid Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe süsteemi alusel, pooled teise alusel). Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. N: Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris. MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga Mandaatite arv ringkonnas 1 Mitu Mandaadi saamise tingimus Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute
nimekirjale. Hletamine on salajane. Aktiivne valimisigus - thendab igust valida. Eesti Vabariigis toimuvad riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euro parlamendi valimised. ##VALIMIS SSTEEMID## 1) Majoritaalne - enamusvalimised, isikuvalimised. See riik, kus see ssteem toimub on jagatud valimisringkondadeks ja on niipalju ringkondi palju on riigi saadikuid. (Moodustatakse 1 mandaadilised valimisringkonnad. Vidab see, kes saab kige rohkem hli.) 2) Hbriidne - igal valijal on 2 hlt. 1 hl antakse majoritaalsuse phimttel vastavas regioonis, 2 hle antakse proportsionaalsuse phimttel leriiglise valimisnimekirja kandidaadile. 3) Proportsionaalne - vrdelised valimised, vrdeliselt vastavas ringkonnas kogutud hlte arvudele, omandavad mandaate vrdeliselt kogutud hlte arvdele. (Eestis jagataks 12 ringkonnaks, modustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad). Jagamisele lhevad 3 liiki mandaadid. Isiku mandaat - selle saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi hli.
annaabi.ee 
