Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selles sõjas võitis Preisimaa endale Sileesia. Seitsmeaastases sõjas tuli Preisimaal vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich II suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõttes säilitas oma valdused. Kuna ta veetis hulga aastaid sõdades, kaotas Friedrich II suurema osa oma noorusaja valgustusideedest ja valgustuslikust monarhiast kujunes despootia. Austria 1) 1740- 1780 Maria Theresia a) Absolutistlik valitseja, põlgas Prantsusmaa kõmbelõtvust b) Hariduse soosimine c) Aadlikkonna maksustamine 2) 1780-1790 Joseph II a) Püüdis jätkata ema suunda, ent polnud piisavalt otsusekindel
olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati koguma rahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ning rahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja
· I päeval kõlasid vaimulikud laulud. · II päeval ilmalik kontsert siis kõlas ka F. Paciuse ja J. V. Jannseni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". · Sai väga kiiresti populaarseks ning kujunes rahvalauluks. · Alates 1918. aastast ametlikult Eesti hümn. · Umbes samal ajal asusid tegutsema mitmed tulevased rahvusliku liikumise liidrid, tuntuks sai ka Jannseni tütar, poetess Lydia Koidula. · Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. · Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti ,,muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. · Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti
esivanemad olevat asunud sellele maalapile elama 7000 aasta eest kusagilt kaugelt idast, Uuralist või Lääne-Siberist. Nüüd on seegi tõde kahtluse alla seatud. Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki järgi on eestlased koos soomlastega igipõlised eurooplased, kes, seejärel kui mannerjäälaam hakkas sulama ja taganema, saabusid Eestisse umbes 12 000 aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva
Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati koguma rahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.–19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ning rahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes
poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva
Ühe suurema uuendusena rajati Eestisse 18. saj hästitoimiv postijaamade ja postimnt võrk, mille ülalpidamine ja korrashoid lasus rüütelkondadel. Eesti 18. sajandi teisel poolel 1760-ndateks aastateks oli Eesti pärisorjuslikue mõisamajanduse areng end ammendanud. Baltisaksa aadli piiramatu võimutsemise aeg tsaariõukonnas oli otsa saanud. Saabus valgustusajastu. Valgustuse mõjul tekkisid klubid, seltsid, vabamüürlaste loozid. Valgustusideedest innustunud baltisakslased olid kriitilised pärisorjuse suhtes. 1765. aastal anti välja tänu Liivima kindralkuberneri George Browne nõudmisel talupoegade kaitseseadused, mis nägid ette talupoegade õigust vallasvarale, määrasid kindlaks mõisakoormiste ülempiirid, piirasid mõisnike kodukariõigust 30 vitsahoobini, kohustasid rüütelkonda rajama igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse koole. See ei toonud kaasa erilisi muutusi, kuid algus oli sellega tehtud. 1783
,,maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste ,,eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv ,,kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjatööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle maa. Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti keelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. ,,Vanemuine" pani alguse
Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim? Miks oli balti erikorrast huvitatud Balti aadel? Asehalduskord 17831796 Sõnad kuulamisteksti jaoks Balti privileegitest, Balti erikorda, Vene riigi, absolutistlike, Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat, valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal. Muutused halduskorralduses Muutused halduskorralduses Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa). Kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil, sh Paldiski mk.
selle õpperingkondadeks, millest igaühe eesotsas seisis ülikool. Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas siitpeale juhtima Tartu Ülikooli komisjon, kusjuures talurahvakoolide arengukava väljatöötamise eesotsas oli Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (1767–1852) isiklikult. Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke, milles palus avaldada arvamusi koolielu ümberkorraldamise suhtes. Pastorite vastustes neile küsimustele võib näha erimeelsusi — oli humanismi- ja valgustusideedest mõjutatud saksa soost kirikhärrasid, kes pooldasid talurahvale koolihariduse andmist, seejuures ka kirjutamise õpetamist, aga ka neid, kelle soovitused piirdusid koduõpetusega ja kes leidsid, et talupoegade lastele piisab ainuüksi lugemisoskusest. Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni poolt väljatöötatud kava mõjul maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, nõndanimetatud kihelkonnakoolid, kus õpiti
PÄRISORJUSE KAOTAMINE JA TALURAHVA LÕPLIK VABANEMINE Pärisorjuse kaotamise põhjused: 1. Senine mõisapidamisvorm oli iganenud ja mõisnikud ei suutnud oma kulutusi katta 2. Talurahva halb seisuslik olukord kiskus alla Venemaa mainet Euroopas 3. Keiser Aleksander I oli innustatud valgustusideedest ja liberaalse mõtteviisiga 4. Mõisnike omavoli piirati ja talupoegade õigusi ja kohustusi reguleeriti 1802. aasta ja 1804. aasta talurahvaseadustega 5. Vene keskvalitsus käis rüütlitele peale, et nad leevendaksid talupoegade olukorda 6. Liberaalsed mõisnikud olid pärisorjuse kaotamise poolt 7. Talurahva seas oli pidevalt rahutusi ja nende haridustase oli tõusnud 1802. aastal kinnitati Eestimaa talurahvaregulatsioon ,,Iggaüks", millega mõisnikud kitsendasid veidi oma õigusi
· "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" · Köler (18261899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. · Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. · Csise Jaani kiriku altarimaal Johann Köler (1858) · Eduard Bornhöhe (18621923) · Ajalooliste jutustuste viljeleja · Peateos" Tasuja" · Satiirilised jutustused Rahvusromantism · Kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid. · Loodi saksa seltside eeskujul. · Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus · Koguti rahvaluulet · Rahvusliku teatri sünd · Ühtse rahva tunne · Ühtne kirjakeel
Looduse kujutamises heiastus romantikutele inimese hingeelu.Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti.Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism eestis. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva
Sissejuhatus Varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandit, iseloomustavad suured maadeavastused, reformatsioon ja usuvaenused, kiriku mõju jätkuv langus ühiskonnas ning uue maailmapildi areng ja süvenemine inimestesse, millele andis omapoolse panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideoloogia. Mitmed suured valitsejad, kes olid valgustatud, nagu näiteks Friedrich II, Maria Theresia ning Joseph II, viisid läbi palju suuri reforme, mis olid saanud tõuke valgustusideedest. Tänu tolle aja valgustajatele ja valgustatud valitsejatele avanes tee väärtustele, mida me peame oluliseks tänapäevalgi. Kasvas rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. 2010 Keiser Joseph II Joseph II (Joseph Benedikt Anton
Jaani kaebekiri Annale, keisrinna soovis selgitust talupoegade olukorra kohta, selgituse andis Liivimaa maanõunik Rosen) 1.talupoeg on pärisori, teda võib osta.... 2.talupoja maa ja vara kuulub mõisale 3.maa kasutamise eest koormised, nende suurus pole piiratud 4.kohtuvõim kuulub rüütelkonnale Talupoega kaitses pigem mõisniku majanduslik huvi. Talupojad üritasid ka pageda. Seoses Katariina IIga olukorra mõningane paranemine, keisrinna mõjutatud valgustusideedest Browne patent e positiivsed määrused 1765 Liivimaa kubermang 1.Õigus vallasvarale 2.Põllusaadusi võis vabalt turustada kui mõisakohustused täidetud 3.Mõisakoormistele kindlad piirid 4.Kodukariõigus 30 kepihoopi 5.Õigus mõisnik, kes seadustest kinni ei pea kohtusse kaevata Sisuliselt tähendas see Karl XI aegse talurahvakaitse laiendamist ka eramõisatele. 2
vabalt müüa. ( mõisnikul on talupoja üle kõik õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aega-ajalt mõne õiguseraasukese tagasi) Katariina II ja asehalduskond Ainuvalitseja troonile jõudis tervelt neli keisrinnat: Katariina I, Anna Ivanovna, Elisabet, Katariina II. Silmapaistvam oli Katariina II (valitses 1762-1796) ta pidas kirjavahetust Voltaire'iga ja oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest. Tahtis kaotada pärisorjuse. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. 1764. aastal sõitis ta Eesti- ja Liivimaal ringi. 1782.aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sellele ei olnud aga pikka iga. Katariina surma järel troonile tõusnud Paul I (1796-1801) taastas balti aadli privileegid. Linnad ja majandus.
Barokk - Stiil, mis on iseloomulik 16.-18. sajandi Euroopa arhitektuurile, muusikale ja ilukirjandusele. Tähendab portugali keeles ebakorrast pärli, tänu millele saab seda stiili ka iseloomustada kui ebakorrapärast. Klassitsism - 16.-19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaegsest antiigiharrastusest ja avaldus Euroopas kunstis, muusikas, kirjanduses jms. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreekat ja -roomat. "Mõtlen, ehk olen olemas" Valgustuskirjandus - Valgustusajastule omane, valgustusideedest kantud kirjandus. Üheks ideoloogiaks oli arendada mõistust ja teadust, haritust jne. Teiseks ideoloogiaks oli olla loomulik inimene ja et looduse ees on kõik võrdsed, on neil ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Romantism - Kunsti (Kirjandus, arhitektuur jms) suund, mis tuli 1820-30-ndatel klassitsismi asemele. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism
Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida. Juba ema eluajal oli ta oma tahtmise sageli läbi surunud, sundides Austriat näiteks esimesest Poola jagamisest osa võtma, kuid troonile tõustes algatas ta ühed ajaloo kõige äärmuslikumad muudatused. Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles jätnud), jagas talupoegadele maad, kehtestas usuvabaduse ja allutas valitsusele katoliku kiriku, sekulariseerides selle valdused ja lahutades selle riigist
Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida. Juba ema eluajal oli ta oma tahtmise sageli läbi surunud, sundides Austriat näiteks esimesest Poola jagamisest osa võtma, kuid troonile tõustes algatas ta ühed ajaloo kõige äärmuslikumad muudatused. Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles jätnud), jagas talupoegadele maad, kehtestas usuvabaduse ja allutas valitsusele katoliku kiriku, sekulariseerides selle valdused ja lahutades selle riigist
Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu.Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. 3.ärkamisaeg Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati
Riigi asjadega tegeles, kui oli tuju. Kaotas surmanuhtluse. Impeeriumi pärandas õepojale. Peter III sakslane, vene keelt ei osanud ega õppinud. 1761 tuli võimule; 1762 korraldas tema abikaasa riigipöörde ja tuli võimule Katarina II nime all. Katarina II 1762- 1786. valgustatud absolutism. Suhtles valgustatud filosoofidega, asustas erinevaid koole. Soovis parandada lihtrahva olukorda, 1766 algatas üle Venemaalise seadustiku koostamise, mis lähtus valgustusideedest. Aadlike vastuseisu tõttu ellu viia ei õnnestunud. Lihtrahva olukord tema valitsusajal tegelikult halvenes. Pärisorjust ei kaotatud ja karistusi karmistati. Positiivsena võib nimetada trüki- ja sõnavabaduse kehtestamist. Tugevaim valdkond oli välispoliitika. Sõdis palju ja muutis Venemaa Euroopa suurimaks riigiks. Hispaania Carlos III 18. saj valgustatud absolutism. Reaalselt valitses riiki tema nõunik Pedro Armando
eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati
Rahuaegadel oli tema lemmikajaviiteks jaht. Kõige selle kõrval tegeles Louis XIV aktiivselt siiski ka riigiasjadega. Louis XV Päikesekuninga pojapoeg. Ei tundnud üldse huvi riigiasjade vastu. Ta surigi tohutuid armukesi pidades rõugetesse. Ta jättis endast maha tühja riigikassa ningkuninganna piiramatud väljaminekud, uute losside ehitamine ja õukonnas harrastatav kaardimäng riigi rahadea viis selleni, et valitsemist tuli uuel kuningal reformida. Friedrich II oli vaimustatud valgustusideedest Jagas rahvale vilja Keelas piinamised Kehtestas usuvabaduse Jätkas kokkuhoidlikku valitsemissüsteemi, kuid rakendas seda teisel moel, kui tema isa Joseph II - Maria Theresia poeg ja pärija omas hoopis teistsugust ideed valitsemisest Vaimustus valgustusideedest ning tahtis oma riiki radikaalselt reformida Kaotas pärisorjuse Jagas talupoegadele maad
Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Eesti Rahva Muuseumi kogud Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset
*halduse muutused *pearahamaks *esmakordselt rahvaloendused *ühiskond muutub kodanlikumaks *kaotatakse rüütelkonna eesõigused 18.saj jõudis ainuvalitseja troonile neli keisrinnat: Katariina I, Anna Ivanovna, Elisabet (Jelizaveta Petrovna), Katariina II (1762-1796). Katariina II- Saksa väikevürsti tütar. Tõusis abielu kaudu Vene troonile. Ta oli tahtejõuline, intelligentne, haritud. Pidas kirjavahetust Voltaire'iga. Oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest. Lasi kokku kutsuda midagi rahvaesinduse taolist, et see võtaks vastu uue vabameelse seadustekogu (sellest ei saanud asja). Ta oli valmis isegi pärisorjust kaotama (Venemaa aadel ega tlp ei old valmis). Koostas rea reforme,mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli ta kriitiline. Kui Venemaal teostati kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis K eesmärgiks, et reform laieneks ka Balti kubermangudele. 1728
· Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki. · Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu. · Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks. d) Entsüklopedistid · 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. · Kokku 28 köidet (1772). · Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut. · Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa. 2. Konservatism Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorra muutusi
See on reaalsuse kõrgeim printsiip e ülim olemus. Mõistus ilmneb ka inimmõistuses, kuigi puudulikult. Kuigi Hegeli taust kristlik (Jumal juhtiv printsiip), siis asendab Jumala Mõistusega (muudab jumalaidee filosoofiliseks). Erinevalt kristlusest, kus Jumal on väljaspool seda maailma, siis Mõistus on osa maailmast. Maailma koos ajalugudega ongi see lõpmatu jõud, mis maailma juhib. Prantsuse valgustuse põhijooned Radikalism. Tehti valgustusideedest kõige kaugemaleulatuvaid jäteldusi, ei kohkutud tagasi, et võisid olla ühekülgsed ega arvestanud elu reaalsusega. Inglismaal nt püüti alati säilitada teatud konservatiivsus, Prantsusmaal aga uued ideed ellu võimalikult kiirelt ja ulatuslikult. Agiteeriv suunitlus. Uus idee tuli võimalikult ruttu, kiiresti ning suurtele rahvahulkadele teatavaks teha. Kõik mis pähe tuleb, kohe välja (Facebook) Filosoofiast saab ka poliitilise
· "Tagasi loodusesse" üleskutse · Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki. · Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu. · Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks. d) Entsüklopedistid · 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. · Kokku 28 köidet (1772). · Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut. · Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa. 4. Saksa valgustus a) Sakslased ei vastandanud oma ideid kirikule ega usule vaid taotlesid suuremat pühadust ja vabadust. b) Suur rõhuasetus kõlblusele ja moraalile. c) Poliitikas pooldati valgustatud absolutismi. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (Bourbonide dünastia) 1
kunsti teaduse saavutustele. Maalida tuleb spektrivärvidega, värvid, mis tekivad värvide lahustumisel prisma abil. Kandsid värve maalidele pisikeste punktide, ovaalide või nelinurkadena. · Georges Seurat- 86. ndal aastal pani välja esimese neoimpressionistliku näituse. Asniere'i suplejad. Peamiselt merevaated ja tsirkus. · Paul Signac(1863-1935)- Eelistatud sadama ja merevaated. 21.11.2012 · Klassitsism: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus. Mõjustatud valgustusideedest. Mõjutas USA iseseisvussõda 1776-1783 ja USA tekkimine. Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. Mõjutanud ka Napoleoni sõjad.Kapitalismi areng, kolmanda seisuse osatähtsuse tõus poliitilises elus. Tööstuse areng. Antiigihullus. 18. sajandi keskpaigas leiti üles Pompei, kus algasid väljakaevamised. Kõik see leidis kajastust kunstis. · Arhitektuur: Iseloomustas korrapärasus, lihtsus, antiigivormide järgimine, suurte hoonetekomplekside ehitamine
,,Kalevipoeg" pani kindla aluse algupärase eesti kirjanduse arengule ja eepose tähendusrikkust ning mõju on rõhutanud paljud hilisemad kirjanikud. Mõjurikka tähendusega on ,,Kalevipoeg" olnud eesti kujutav kunsti ajaloos. 13. Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg a) Kuidas on romantism selle (nagu teistegi euroopa rahvuslike liikumiste) sündi mõjutanud? Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes
Ta satub elama Prantsusmaale, jutt on sellest, kuidas teised teda näevad ja kuidas tema neid näeb. Lõpus saab ta omale õpetaja, kes õpetab teda tsivilisatsioonis elama. 20. pilet Rousseau Elas 1712- 1778. Tema vanemad olid prantslased, aga elasid Genfis, nad olid protestandid. 16aastaselt läks ta kodust ära ja hakkas muusikaga tegelema. Ta läks Pariisi ja sattus kunstiinimeste hulka. Ta kirjutas oopereid, mida ka lavastati. Hakkas huvituma valgustusideedest ja suhtles mõnede valgustajatega. Kuna ta oli väga kriitiline, sattus ta tagakiusamise alla ja pidi pidevalt ringi reisima. Samal ajal ta kirjutas. 1778 sai omale eestkostjaks Ermenonville lossi markiisi. Samal aastal ta suri, hiljem maeti Pantheonile. ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid". Arutleb, kui tsivilisatsioon edasi areneb, on inimestel rohkem mugavusi ja jääb rohkem vaba aega. Selle tõttu muutub ühiskond nõrgemaks
Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Suurim linn oli Tallinn, kus 1800.a. elas 10000el. Kaubandus kiratses. Tallinna kaubaveomahud jäid kaugel alla Riia ja Peterburgi omadele. Erandiks oli Pärnu, kes eksportsadamana ületas kohati Tallinna. Sajandi algul jõudis Eestisse koos Vene ajaga nn. toretsev Vene barokk (Kadrioru loss). Sajandi lõpul sai Eesti kunstis valitsevaks klassitsism (Tartu vanalinn) Katariina II (1762-1796) – tahtejõuline ja haritud Vene valitsejanna, oli mõjutatud valgustusideedest. Ulatuslik reformaator kuid ka Vene riigi laiendaja. Viib läbi mitmeid reforme ka Balti kubermangudes: 1. Balti kubermangudes viidi sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. – kaasaegse halduskorralduse loomine Eestis 2. Kehtestab pearahamaksu. Esimese tulumaksu sisseviimine Vaimuelu. Põhjasõda oli maa kultuurile suur tagasilöök – hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest
isikuomadus ja kurjategija determineeritust. c) relatiivsed karistusteooriad Sootak: Relatiivne tuleb ladina keelest ja täh millelegi viitama, tuginema. Seega peab riiklikul karistamisel olema teatav riiklikest eesmärkidest tulenev ülesanne. Relatiivsed karistusteooriad lähtuvad ühiskonna reaalsetest huvidest ja vajadustest. Karistus ei saa olla eesmärk iseenesest, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Relatiivsete teooriate maailmavaateline alus tuleneb valgustusideedest ning positivistlikust maailmapildist, mille järgi inimese käitumine on determineeritud ja empiiriliselt seletatav, inimene ise aga kasvatatav ja mõjutatav. Jeschecki arvates on relatiivsed teooriad humaanse, sotsiaalse, ratsionaalse ja utilitaristliku iseloomuga. Relatiivsete karistusteooriate liigid on üldpreventsioon, mis jaguneb kaheks: - negatiivne üldpreventsioon - positiivne ehk integratsioonipreventsioon Ja Eripreventsioon von Liszt
Kirjandustegevuses, eesti keele alal ja rahvatraditsiooni kogumises olid mitmed pastorid juhtivaks jõuks. Tartu Ülikooli avamine tähendas pastorkonna moodustumisel üsna palju, sest suur osa teoloogidest sai hariduse kodumaal. Väike rahvus jõudis niisiis kõrgkultuuri olulisima saavutuseni, mis tähistab kultuurilist küpsust. 7.Kultuur ja rahvusmütoloogia. Eestlaste rahvuslik ärkamine läbi kultuuri: Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, eesti muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. 19.saj teisel poolel toimus eestikeelse värsi aeglane üleminek baltisaksa autoritelt eestlaste kätte. Eestlaste ettekujutuses hakkas tekkima muinasaja jumalate parnass. Taanduva rahvausundi ja maagilise mõtteviisi (vennastekoguduste mõju) kõrval toimub 19.saj teisel poolel eesti pseudomütoloogia sünd. Faehlmann ja Kreutzwald tõstsid esile terve rea ,,eesti jumalaid" oma töödes. (Uku, Ahti, Vanemuine, Ilmarine jne)
Tegelesid eesti teemaga. Püüti end võimalikult laialdaselt harida ja lihtrahvast paremale järjele aidata. ,,Rahvaste hääled lauludes" kogumikud, mis sisaldasid erinevate rahvaste laule ja värsse, sisaldas ka mõnda eesti laulu. Tähtsamad estofiilid: · Masing eestlane, kuigi saksastunud ja ei pidanud end eestlaseks. Isa oli köster, ka saksastunud. Õppis Saksamaal. Mõjutatud valgustusideedest. Rahvameelne ja rahva valgustaja. Võitles rahva eest. Konkreetse tegutsemisega. Ei jätnud oma arvamust enda teada. Eetsi keele arendamine ja eestlaste õiguste eest võitlemine. Koolihariduse eest võitlemine. Oskas väga hästi eesti keelt ja püüdis seda arendada ja uuendada. Võttis kasutusele Õ-tähe. Andis välja Maarahva nädalalehte. Nädalaleht oli mahult ja sisult teistest sarnastest ajalehtedest üle
1900aastal-204000 hobust eestimaal. Mõisates olid kasutused raskeveohobused: belgia-ardenn, brabansoon; inglise-sair, sufolk,klaidsteil; prantsusmaalt: perseron, postjee-bretoon. Traavlid: ameerika traavel, orlov prantsuse traavel. Ratsutamine mõisates kasutati: inglise traavel, araabia. 08.02.07 ... Eesti hobune oli postiteenistuses kasutuses. Hiljem oli Orlovi traavel postiteenistuses. 19 saj algus. Aleksander I oli haaratud paljudest valgustusideedest. Ta oli palju rännanud ja haritud mees ning hoidis ennast kursis lääne maailmas toimuvaga. Tema ajal said mõisnikud eriti suured privileegid. Ja linnad anti Talle rõõmuga üle. Taas avatud ülikool oli saksakeelne. Pärisorjus likvideeriti 1816 ja liivimaal 1819 ja kuramaal 1817. Selle järgi anti inimestele liikumisvabadus. Kadus sunnismaisus. 1812 oli Borodino lahing. 1861-64 kaotati Venemaal pärisorjus 1840-del hakkas Eestimaal juba talude päriseks ostmine
Oluline oli lugeda pühakirja ja seda tunda, samuti tunda kirikulaule. Konsistooriumi protokollides on näha, et on drastilised erinevused, on õpetajaid, kes õpetasid lapsi 4-8 nädalat, on õpetajaid, kes rakendasid lapsed tööle. Esmakordne olulisem kokkupuude kirjakultuuriga tekkis talurahval hernhuutlastega seoses. Muudatused talurahvakultuuris algasid 1760.aastatel. Kaks olulisemat mõjufaktorit, esiteks Vene keskvõimu tegevus: Katariina II valitsemine, mis oli mõjutatud valgustusideedest. Liivimaal hakati edendama talurahvaharidust 1765.aasta positiivsete määruste läbi. Ühelt poolt Vene keskvõimu initsiatiiv, teisalt ka Liivimaa konsistooriumi initsiatiivist. Alates 1765.a peale hakati Liivimaal laiemalt asutama talurahvakoole. Asutati terve rida uusi koole. Eestimaad see protsess ei mõjutanud, Eestimaale jõudis talurahvakoolide asutamine mõnevõrra hiljem, seoses asehalduskorra kehtestamisega, 1783-1796, sel ajal hakati ka talurahvakoole massiliselt asutama. 18
Pietism jõudis Eesti maarahvani hernhuutluse kaudu. Liikumise keelustas 18.saj keskel Vene tsaarinna, kuid 19.saj järgnes uus tõus. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Propageeriti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Konkurendid ametlikule kirikule. Vennastekoguduse usuvoolust mõjutatuna sünnib üsna suur tekstikorpus, kus rõhk oli moraalil, narratiivi seisukohalt oli see teisejärguline. 19.saj ja seoses religiooniga tuleb Eesti kultuuriruumi veel üks mõttevool: valgustusideedest mõjutatud 17 ratsionalism, mis pidas pietismi naeruväärseks. Ratsionalismis oli tähtis rahva harimise idee. Tähtis ratsionalist oli Hupel. Ratsionalism toob religioossesse diskursusesse ilmalikkust. Religiooni kujutamisviisi jagatakse realistlikuks ja romantiliseks. Romantismimõjulises
eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 1878–1882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, „kihistumata muinasühiskonda” idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti „muinaseesti maailmapilt”, millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid
Hakati koguma rahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ning rahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes
esimese eestikeelse poliitilise ajalehe Sakala asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäeval, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes
sajandil: see on ühiskondlike huvide teenimine e missioon. Esimeste eestikeelsete ajakirjandusväljaannete tegijatele polnud nende ajakirjanikutöös põhiliseks motiiviks ja stiimuliks mitte lisasissetulek, vaid nad pidasid seda tegevust missiooniks. Varase perioodi väljaannete toimetajad olid kohalikud baltisakslased või üksikud saksakeelse hariduse saanud eestlased või mingil määral eesti päritolu haritlased. Kõigi nende toimetajate eluvaated olid mõjustatud valgustusideedest, millega nad tutvusid Saksamaa ülikoolides (Jenas, Halles, Königsbergis jm) õppides. Suurem osa neist on oma toimetajatöö põhilise ajendina märkinud soovi äratada, valgustada, harida kohalikku rahvast ja aidata neil sel viisil oma elujärge parandada. Teatud määral oli neile kindlasti oluline ka oma töö eest saadav raha, näiteks on Kreutzwald maininud, et võttis trükkal Laakmanni pakkumise "Ma-ilma..." kirjutada vastu seetõttu, et "kõht on kubjaks"
annaabi.ee 
