hakati parandama, inimesi hakati harima. Valgustajad valmistasid ette seisudevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutmist. Valgustusajastu mõjutas arusaama kuningate ja vürstide võimu päritolust enam ei usutud, et Jumal on neile võimu andnud. Paljud valitsejad hakkasid väitma et nad on võimul rahva ning nende heaolu pärast. 18.sajandi teisel poolel koondus võim piiramatult ühele isikule seda nimetatakse valgustatud absolutismiks. Valgustatud ajastu põhimõtteid jälgisid paljud valitsejad näiteks Katariina2. ja Gustav3. Preismaa valitseja Friedrich Wilhelm 1. Vihkas valgustust ta oli selle vastu isegi oma pojal ei lubanud ta huvitunda Prantsusmaa kirjanduse vastu. Tema oli valitseja kes hoidis väga kokku, aga tänu sellele sai armee luua ning see oli kõige tugevam kogu Euroopas. Pärast tema surma tõusis troonile Friedrich 2. tema oli hoopis teistsugune valitseja kui tema isa.
Valgustatud absolutism Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse k...
Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Võimu äärmise tsentraliseerimise katsetega paistis esimesena silma Ivan Julm, kuid tema reformid päädisid vaid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ja olid üheks põhjuseks, miks peagi pärast tema valitsusaega ootas Venemaad segaduste aeg. Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II
Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur
Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F
Absolutism ja valgustatud absolutism erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra
· Friedrich Wilhelm I järeltulijaks sai Friedrich II, kes oli paljuski oma isa vastandiks, sest juba nooruses huvitus ta valgustuskirjandusest, ning oli kirjavahetuses Voltaire`iga · Võimule saanud, keelas ta piinamised ja deklareeris usuvabaduse · Berliini külje alla rajas ta Sanssouci lossi, kuhu kutsusti haritlased tervest Euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta aga ei muutnud · Kuningas Friedrich II nimetas end riigi esimeseks teenriks · Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus: lühendati kohtuasjade menetlemist, kohtunikelt nõuti õigusalast haridust · Friedrich II jätkas armee suurendamist ja merkantilismi poliitikat: kohvi asemel propageeris kuningas õlle joomist, propageeriti ka rahvaarvu suurendamist, näljahädadest ülesaamiseks hoogsustati kartulikasvatust · Kuninga valdustes kaotati pärisorjus Valgustatud absolutism Venemaal
docstxt/15239849222666.txt
Absolutism ja valgustatud absolutism- sarnasused ja erinevused Selle arutlusega püüan ma välja selgitada kahe valitsemisvormi- absolutismi ja valgustatud absolutismi sarnasusi ja erinevusi. Absolutistlik valitsemisviis tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina. Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kuninga Louis XIII valitsemisajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgeid riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksude kehtsestamine
Tallinna Polütehnikum TA-O9 Referaat Katariina II Valgustatud Valitseja (02.05.1729-17.11.1796) Katrin Adamson Tallinn 2009 2 Sisukord: o Sissejuhatus 3 o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16
Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste võrdseid õigusi ja eraomandit, kui valitseja seda ei tee, siis on alamate...
• Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks. • Valitseja pidi tegelema kõigi ja kõigega. • Nimekamad valgustatud absolutismi esindajad: Friedrich II, Joseph II, Katariina II (tunnistasid kõik usuvabadust). • Keelustati kohtumenetluses piinamine. • Mitmes kohas kaotati pärisorjus. • Hakati üha rohkem vaimse vabaduse kõrvalt nõudma ka poliitilist vabadust.
ülistati reegleid ja seaduseid. Füsiokraadid tegelesid pigem majandusküsimustega, põhiideeks oli, et riigi sekkumine majandusellu oli lubamatu. Oluliseks peeti põllumajandust, mis andis ainsana puhastulu ja st pöörati tähelepanu talurahva kaitsele, et suurim klass ei laostuks ning ei viiks põhja riigi majandust. Toetati ka vabakaubandust ja riigi ning aadli privileegide kaotamist. Valgustusideedega kaasnes ka valgustatud absolutism, mille järgi peeti parimaks piiramatu võimuga monarhi, kes oli pühendunud rahva teenimisele. Sellise poliitikaga valitsesid nt: Katariina II saksa päritolu Venemaa keisrinna, kes viis Venemaal läbi moderniseerimispoliitikat; kehtestati sõnavabadus ning haldusseadusega loodi kubermangudesse politseiasutused; pandi alus linnade omavalitsustele. Joseph II Austria kuningas, kes viis läbi suure hulga valgustuslikke reforme. Kaotati
Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab
Kadri Laur Pärnu Raeküla Gümnaasium XI B. Ajaloo arutlus Euroopa absolutism ja valgustatud absolutism: erinevused ,sarnasused Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüdsest koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu, absolutismi ajastu. Absolutisimi välised toed olid ühtsest kekskusest juhtitud.Valitsus, majandus, regulaararmee ja ühtne riigikirik, kõik need olid jällegi kinni ühes, et riigi võim oli jagamatu!
AJALUGU ABSOLUTISM Merkantilism-majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja...
FRIEDRICH WILHELM I Valitsusaeg 1713-1740 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Põlgas valgustusaja teadlasi. Oli kitsi Iseloomustus valitsejana Karm ja äärmiselt kitsi. Kehtestas sõjaväekohustuse. Nõudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist. Karistas eksinud ametnikke valjult. FRIEDRICH II Valitusaeg 1740-1780 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Oli huvitatud muusikas ja kirjandusest. Oli lummatud prantsuse keelest. Iseloomustus valitsejana Süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kuulutas välja usuvabaduse. Keelas kohtutes piinamised. JOSEPH II Valitsusaeg 1780-1790 Riik Austria Iseloomustus inimesena Huvitus talupoegade käekäigust, pooldas usuvabadust. Püüdis olla õiglane. Iseloomustus valitsejana Kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. ...
· Valgustajad püüdsid oma teostega rahvahulki harida ehk valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada. MONTESQUIEU 1689-1755 · Võimude lahususe põhimõte : seadusandlik täidesaatev kohtuvõim · Võimud ei tohi koonduda ühe inimese võimu alla; täiendavad üksteist · Ideaalseks riigikorraks parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Nt. Inglismaa & ÕB VOLTAIRE 1694-1778 · Valgustatud absolutistlik monarhia: valitseja liit filosoofidega ROUSSEAU 1712-1778 · Ideaalset riigivormi ei leidnudki · Kahtles parlamentaarses demokraatias, kuna kartis et tehakse otsuseid end huvisid arvesse võttes. · Võim peab lähtuma rahvast · Monarhiale eelistas vabariiki FRIEDRICH II SUUR · Preisimaa kuningas · Keelustas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust · Rajas berliini kõlje alla sanssouci lossi, kuhu kutsus haritlasi kogu euroopast
Ta huvitus juba nooruses valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaire'ga. Kui oli võimule tõudnud, siis keelustas ta Friedrich II esimesel nädalal riigis piinamised ja deklareeris usuvabadust. Õukonnaelu sisustasid vestlusõhtud ning muusikalised soiéé'd, kus osales ka flööti mängiv kuningas, kes komponeeris ise muusikat. Friedrich II valitsemisaparaati ei muutnud, mis oli isa loodud. Friedrich'il polnud nõunikke. Valgustatud valitsejate kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus.[1] PARLAMENTARISMI ARENG INGLISMAAL Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia Inglise troonil ning Elisabeth'i tahtel sai troonipärijaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I-na. James valitses aastatel 1603 1625. Uus kuningas ei saavutanud kaugeltki sellist populaarsust kui Elisabeth. James oli inglaste jaoks liiga matslik ja rahvast eemale hoidev
docstxt/134953118737.txt
Kas me elame täna valgustatud ajal? Kandi filosoofia järgi on valgustus väljumine inimese omasüülisest alaealisuses ning püüdlus alati ja igas olukorras mõelda ise. Valgustus on just kui uuenduslik mõtlemine, mõeldi palju ratsionaalsemalt. Teades, milles üldse valgustus seisneb saame hakkata arutlema, kas ja millal on oleme elanud/elame valgustatud ajal. Kui vaadelda tänast olukorda riigis ja üldse ühiskonnas võime öelda, et jh me elame valgustatud ajastul võrreldes eelnevate ajastutega, kuid seal esineb väga suur aga. Kas polnud mitte meie eelkäijad meist targemad toimides loodust säästvalt ning elatudes nii öelda naturaalmajanduse järgi. 18.sajandil kui oli valgustuse kõrgaeg muutus palju aga kas see sama valgustus tõi meid praegusesse ,,valgustatud" olukorda
1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik muutus Preisi kuningriigiks. 1700. aastal asutati filosoof G. W. Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sain Friedrich Wilhelm I, tuntud kui ka Sõdurkuningas. Ta püüdis luua tohutu suurt sõjaväge. Armee jaotati üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717. aastal kehtestas ta üldise koolikohustuse. Valgustatud valitsejaks oli Friedrich II, tuntud ka kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse. Talurahvapoliitikas pidas oluliseks muuta teotöö mahtu ja takistada talumaade mõisastamist. Rajati palju uusi külasid ja talusid. Kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Jätkus ka koolihariduse areng, sellega seoses töötati välja "Maakoolide reglement", ehitati palju uusi koolimaju, kui õpetajatest oli puudus.
Kas Friedrich II, Joseph II ja Katarina II olid valgustatud valitsejad? Valgustusajastu oli ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Valgustusajastu algas 1600 aastal ja lõppes1789 aastal Suure Prantsuse revolutsiooni algusega. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Friedrich II kuulus Hohenzollernite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus. Pärast isa surma hakkas Friedrich muutma õukonna olustikku ja elulaadi. Talurahvapoliitikas lasi Friedrich II piirata teotöö mahtu. Selle reformi läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade
HÜGIEENIOLUDEST JA ARGIKULTUURIST Hügieeniolud 20. sajandi alguses olid kehvad, suurel määral oli hügieen isegi olematu. Hügieenikombed on kaasaegses maailmas ühed silmatorkavamad grupitunnused. Öeldakse, et pestud inimesed kuuluvad kultuursesse ja valgustatud Läände, räpasevõitu rahvad pimedasse idasse. Talupojad ei hoolinud puhtusekultusest ega hügieenireeglitest, nad isegi ei teadnud sellistest asjadest midagi. Euroopaliku ja kodanliku kultuuri juurde kuulusid hügieenireeglid juba 20. sajandi algul. Tegelikult ei teata siiani päris täpselt, kuidas inimesed kunagi elasid. See, mis meie jaoks on praegu kõige tavalisem, ei pruugi tähendada sedasama kusagil mujal kellegi teise jaoks.
Teda peetakse liberalism isaks Pidas oluliseks kiriku ja riigi lahutamist Rousseau Toetas rahvavõimu (otsene demokraatia) Haridus oli oluline Montesquieu Kõigil ei pidanud olema võrdsed seaduses Toetas võimude lahusust Pooldas demokraatiat, pidas despootiat Väike riik- vabariik; keskmine riik- monarhia; väga suur riik- despootia Voltaire Pidas tähtsaks valgustatud monarhiat Kritiseeris demokraatiat Füsiokraadid (prantsusmaa) Riik ei tohi majandusse sekkuda Tähtsaim majandusharu põllumajandus, kuna sellest tuli konkreetne tulu Nad toetasid vabakaubandust Riigipea oli piiramatu võimuga valgustatud monarh. 10) Merkantilismi tunnused Kõrged kaitsetollid Eksport peab ületama importi Riigi rikkuse aluseks on hõbeda ja kulla varud
* aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma * provintside omavalitsuste kaotamine * usuvabadus * ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati Venemaal: Katariina II reformid: * Suur komisjon, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine * liitis Baltikumi Venemaaga * Poola jagamine * pärisoriste talupoegade olukord halvenes * Venemaa jagamine 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks * aadlikogud Absolutismi ja valgustatud absolutismi erinevused: Valgustatud valitsejad pidasid oma peamiseks ülesandeks rahva teenimist ja üldise heaolu suurendamist. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, parandati talurahva olukorda, pöörati rohkem tähelepanu rahvaharidusele. Kuigi monarhil on piiramatu võim, peab ta siiski rahvast teenima ja üldist heaolu suurendama.
· Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia parlament on seaduste andjaks. · Võimulahususe idee seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse. b) Francois Marie Voltaire (1694-1778) · Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema/tegutsema hukkub kõik." · Ideaal valgustatud absolutism piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg, abs Friedrich II, Maria Theresa, Joseph II, Katariina II) · Oli Friedrich II õukonnas. · Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga üleskutse "Purustage koletis." c) Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) · Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja. · Ühiskonna arenguga langeb kõlblus.
Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Võimu äärmise tsentraliseerimise katsetega paistis esimesena silma Ivan Julm, kuid tema reformid päädisid vaid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ja olid üheks põhjuseks, miks peagi pärast tema valitsusaega ootas Venemaad segaduste aeg. Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II
ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1 2 tuli eraldada. Rousseau jaoks oli ideaalne riigikord rahva suveräniteet. Siiski vabariigi suhtes oli tal kahtlusi. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. 4.Entsüklopeedia tähtsus 18. sajandil alfabeedilises süsteemis käsitles kõiki
Solidaarsus on ühtsus mis põhineb normidel ja sümpaatiatel. Solidaarsus tekib erinevate subjektiivsete elementide pinnalt, näiteks sõpruse ja hoolimise. Solidaarsust on nähtud juba antiikaja kodanike seas, kus austati kõiki, eriti jumalaid. See tuleb kaasa meiega juba sündides, mil hakkame armastama oma ema, kes meid siia ilma tõi. Aja möödudes oleme õppinud üha rohkem ja rohkem solidaarsust välja näitama, kuid seda oma valgustatud ekraanide tagant. Kuidas on riigid ja elanikud näidanud viimaste suursündmuste ajal solidaarsust? Hea ülevaate tänapäeva solidaarsusest saab hiljuti juhtunud Pariisi terrorirünnakust ning ühe Pariisis elava eestlanna meediaartiklist, kus ta räägib, et inimestel tekkis kohe ühismeelsus. Eestlanna Maarja Saue ütles meediale järgmist: „Inimestes tekkis kohe solidaarsus, ja nii on seda tänagi tunda, ehkki me kõik oleme šokis ega suuda toimunut uskuda. Ent inimesed
Riik satub üha enam kriisi. 11) millal algas ja lõppes Prantsuse revolutsioon? - Prantsuse revolutsioon - 17891799 12) Mis põhjusel sai alguse jakobiinide diktatuur? Väideti, et ainult terroriga saab Prantsusmaad päästa, kuna toimusid välisõjad ja ülestõusud riigi sees. 13) mida tähendab ütlus: " Iga revolutsioon sööb oma lapsed?" Revolutsiooni juhid muutuvad revolutsiooni käigus ise ohvriteks ja nad hukatakse. 14) valgustatud absolutism. Nimeta kolm kuulsamat Euroopa valgustatud monarhi. - 18 saj. tekkinud valitsusvorm, kuningale kuulub absoluutne võim valgustusliku reformide elluviimiseks. Monarhid: Maria Theresa, Joseph II, Katariina II 15) valgustatud monarhide viis olulisemat reformi. Keelustati piinamine, kehtestati usuvabadus, kaotati pärisorjus, kehtestati üldine koolikohustus, kehtestati üldine sõjaväekohustus, piirati aadlike privileege 16) USA iseseisvussõda, millal toimus? 1775 1783 | Algas 1775. aastal Suurbritannia
· Humanism · Kritiseeriti kirikut ja autoriteete 12. Montesquieu, Voltaire, Rousseau Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, oluline oli nende sobitumine konkreetse ühiskonnaga, määravaks said looduslikud olud ja kliima. Toetas Võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaatev võim, sõltumatu kohtuvõim). Voltaire pidas parimaks valitsemisviisiks monarhiat. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau kahtles kõigis valitsemisvormides. 13. Tõesta, et Fridrich II ja JosephII olid valgustatud absolutistid. Fridrich II huvitus valgustuskirjandusest, deklareeris usuvabadust ning veetis tihti aega haritlaste seltskonnas. Viis läbi muudatused- kohtuasjade menetlusaja lühendamine ning nõudis kohtunikelt õigusalast haridust. Samas kuulus kogu
Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest.Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?Prantsusmaa Mis on valgustatud absolutism? Ideoloogia, mille kohaselt on riigile ja rahvale parim valitseja haritud ja reformimeelne piiramatu võimuga monarh. Teooria peamine kujundaja oli Voltaire. Kuidas valgustus levis (3)? Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti eri kohvikutes, olid lugemisringid, kus kirjandust anti käest kätte. Mis on deism? Ettekujutus, mille kohaselt on jumal maailam loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Mida taotlesid entsoklüpedistid
Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Jacques Rousseau ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema hukkub kõik" Daniel Defoe ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduste vaimust" Rene Descartes ,,Robinson Crusoe" 6. Nimeta riigikord, mida pooldas... Voltaire: Pilkas kirikut. Ei uskunud demokraatiasse. Pooldas valgustatud absolutismi( riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu). Montesquieu: Pidas parimaks parlamentaalset monarhiat. ( nagu oli inglismaal ) Rousseau: Tema poliitiline ideaal oli rahvavõim. 7. Nimeta absolutismi ja valgustatud absolutismil üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Mõlemas on ühel isikul täielik võim. Erinevus: Valgustatud ablsolutismis pidi valitseja olema tark ja haritud, absolutsimis aga oli võim päritav. 8
neis asendites korraga taevas näha. • Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul loomulikult (vähemalt eesti keeles) üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks
km sügavusel. Kuuvärinaid põhjustavad kraatrite külgedelt allaveerevad kivid või pinnale langevad meteoriidid. Noorkuu vanakuu Kuu faasid Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne
Õpetaja: Ingrid Paggi Sissejuhatus Varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandit, iseloomustavad suured maadeavastused, reformatsioon ja usuvaenused, kiriku mõju jätkuv langus ühiskonnas ning uue maailmapildi areng ja süvenemine inimestesse, millele andis omapoolse panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideoloogia. Mitmed suured valitsejad, kes olid valgustatud, nagu näiteks Friedrich II, Maria Theresia ning Joseph II, viisid läbi palju suuri reforme, mis olid saanud tõuke valgustusideedest. Tänu tolle aja valgustajatele ja valgustatud valitsejatele avanes tee väärtustele, mida me peame oluliseks tänapäevalgi. Kasvas rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. 2010
Töödeldi välja võimude lahususe idee, selleks, et võimu kuritarvitamist välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks kontrollitavateks organiteks. Ühiskonnas hakkas toimima kodanlus. 6. Iseloomusta Montesquieu, Voltaire´ ja Rousseau vaateid. TV lk. 21 ül.3 Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim võimude lahususe põhimõte. Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7. Võrdle valgustatud absolutismi ja varasemat absolutismi. Leia üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Valitses piiramatu võimuga monarh. Erinevus: Valgustatud absolutismi ajal oli monarhi valitsusviis mõistusepärane. Suurendati kuninga potentsiaalset vabadust, kui seda oli absolutismis. Usuti et
Deklatartsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. kreoolid Eurooplaste Ladina Ameerikas sündinud järeltulijad. barokk 17.-18. saj. Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontratus ja tugevad tunded. rokokoo 18. sajandil Prantsusmaal barokist edasi arenenud kunstistiil. Oli kergemeelne ja mänglev. 2) Kes olid ja milles seisnes järgmiste isikute tähtsus: Friedrich II Preisimaa kuulsaim valitseja. Ta oli valgustatud monarh ja ta pidas ennast rahva ja riigi kõige esimeseks teenriks. Ta ärkas kell 3 hommikul üles, et alustada riigi asjade korraldamise ja muuga. Tal oli alati mahti süveneda ka riigi kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta kuulutas välja usuvabaduse, keelas kohtutes piinamise ja korraldas vaesemale rahvale riigi ladudest vilja odavama müügi. Ta ei pidanud paljuks vankriga talupoegadest määda sõites, kinni pidada ja talupoegadele head nõu anda.
1 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte. 1 Rosseau leidis, et kultuuri edenemisega on kaasas käinud kõlbluse langus. Sellest ka ta hüüdlause ,,Tagasi loodusesse". 2 Absolutism on riigivorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule.
Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast
Joonis. Planeedid jagatakse siseplaneetideks ja välisplaneetideks. Siseplaneetide orbiidid asuvad Maa orbiidi sees. Välisplaneedid asuvad väljaspool Maa orbiiti. Võimalikud konfiguratsioonid siseplaneetidel on: ülemine ühendus, alumine ühendus ja suurim eemaldumus. Välisplaneetidel on ühendus ja vastasseis. Ülemise ühenduse korral on siseplaneet Päikese taga ning ei ole nähtav. Alumise üheduse korral asub siseplaneet Maa ja Päikese vahel ning on Maa poole valgustatud küljega. 13. Iseloomusta Maa tüüpi planeete. Maa-tüüpi planeedid on Merkuur Veenus Maa Marss. Need on väikesed, tahked planeedid, millel on vähe kaaslasi või pole neid üldse. Atmosfäär on suhteliselt hõre või puudub. Planeedi tuum on rauast või niklist. 14. Iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetide kategooriasse käivad Jupiter Saturn Uraan, Neptuun. Hiidplaneedid on Maa- tüüpi planeetidest kümneid kordi suurema massiga
mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas prantsuse filosoof Rene Descartes. Montesquieu põhiteos oli 1748.a avaldatud ,,Seaduse vaim", milles ta analüüsib kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks nendest peab konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli Montesquieu vaadetes võimude lahususe teooria. Samuti esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt Põhjamaal
............................................................................................................... 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil.....................................................................5 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism.....................................................................5 11. Vene riik 17. sajandil..................................................................................................... 5 12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism..........................................6 13. Kuningavõim Rootsis. Valgustatud absolutism.............................................................6 14. Ameerika Ühendriikide tekkimine....................................
Prismast P2 väljuvat valgust vaadeldakse lõpmatusse teravustatud pikksilmaga. Pikksilm koosneb objektiivist (5) ja okulaarist (8). Nende ühises fokaaltasandis asetseb niitrist (6) ja skaala (7). Skaala on arvutatud piirnurga valemi (Valem 2) järgi, kusjuures ta on gradueeritud uuritava aine murdumisnäitaja n1 väärtuste järgi. Libiseva kiire meetodil mõõtmisel on see osa vaateväljast, mis vastab nurkadele β>β P pime, see osa, mis vastab nurkadele β<βP on aga valgustatud (joon.50). Valguse ja varju piir vastab piirnurgale βP. Täieliku sisepeegelduse meetodil mõõtmisel peegeldub valgus nurkade β>βP korral täielikult, nurkade β<βP korral aga osaliselt. Pikksilma vaateväljas tekib valguse ja poolvarju piir, mis vastab nurgale βP (joon.51). Kuna valguse ja varju piir on paremini eristatav kui valguse ja poolvarju piir, siis kasutame antud töös libiseva kiire meetodit. Esitatud katsekirjeldus on kehtiv monokromaatilise valguse korral
kaotati surmanuhtlus, kehtestati seitsmeaastane koolikohtustus, kaotati pärisorjus-linnades tsunftisundus, Austria jagati kümnekonnaks piirkonnaks, riigikeeleks saksa keel. FRIEDRICH II keelas piinamised, kehtestas usuvabaduse, merkantilism, edendas kartulikasvatust näljahädadest üle saamiseks, lasi kaotada pärisorjuse, lasi rajada uusi külasid ja talusid, tugevdas sõjaväge ja kasutas seda Austria pärilussõjas, vallutas Austrialt ära Sileesia. Mis eristab absolutismi valgustatud absolutismist? Absolutism on koondunud mööndusteta monarhile, kuid valgustatud absolutism arvestab pisut rohkem rahvaga. Merkantilism majanduspoliitika, millega arvatakse, et riigi rikkuse allikaks on kuld. Importi suhtuti halvasti, aga toetati eksporti; rakendati kõrgeid kaitsetolle; hakati endale hõivama kolooniais, et suurendada kodumaise tooraine olemasolu. Oliver Cromwell ja tema tegevus inglise riigimees, sõjaväelane, lordprotektor. Tõusis esile oskusliku
Kes? Filosoof, poliitiline Filosoof, kirjanik, Filosoof, kirjanik mõtleja ajaloolane Tuntud Võimude lahususe ,,Kui harimatu ,,Tagasi käsitlus rahvahulk hakkab loodusesse!" tegutsema, hukkub kõik." Ideaalne riigikord Parlamentaarne Valgustatud Rahvavõim monarhia absolutism Valgustatud absolutism Valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh valgustusfilosoofia põhimõtetel. Valgustuse tulemus: Ratsionaalne mõtlemine Vähenes usk kirikusse, seisuslikesse autoriteetidesse Haridus levis Sallivus suurenes Hakati parandama talurahva olukorda Väärtustati demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Click Clickicon
Võimule tulles deklareeris ta kohe kõigi inimeste vabadust ja võrdust. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Elamisõiguse said protestandid. Juutidel lubati sõlmida abielusid ka kristlastega. Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Muudatusi tehti ka kirikutes. Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik,
Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Arvas, et on vaja kahelda kõiges. "cogito, ergo sum"- ma mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire- põhiteos "filosoofilised kirjad" . kuulus lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
