50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tigerplix89
Õppematerjali autor
res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss tähistab inimese taassündi inimesena. See andis inimestele teistsuguse positsiooni maailmas. Inimesel pidi olema keskajast erinev positsioon. Renessansi ajal öeldi välja mõtted, mis.. BACON. Looduse valitsemine toimib loodust tundma õppides. Maailmapilt matematiseerus = täppisteadused. Inimene eraldus loodusest. GALILEI ütles, et tema elu põhimõte on mõõta kõike, mida saab mõõta; muuta mõõdetavaks kõik, mida veel ei saa mõõta. Looduse suur raamat on kirjutatud matemaatika keeles. Mida rohkem meil on teadmisi, seda rohkem kerkime uuele tasandile. Valgustusega kaasnes progressi idee. Progress teaddmiste vallas = progress ühiskonnas
arutlustega. Tegeles peaasjalikult ilu küsimustega. Kunstnikke isegi põlgas. Need on tema meelest petjad või illusioonimeistrid, mis oli negatiivne tunnus. Põhiliselt tegeleb tema esteetika iluga. Kui midagi sellist on olemas, mille nimel tasub elada, siis on see ilu vaatlemine Hindas ilu kõrgelt. Tema teooria mõistmiseks vaja teha sissevaade tema õpetusse. Kaks maailma: tõelise tegelikkuse maailm ideede maailm, näiva tegelikkuse maailm maailm, milles elame. Muutuvate ja kaduvate asjade maailm. ideed on püsivad, igavesed ja muutumatud. Nimetab seda maailma tõelise tegelikuuse maailmaks. Näiva tegelikkuse maailma elemendid (inimesed, loomad) on ajalised, muutuvad, surevad. Kogu reaalusus on Platoniu jaoks näiv maailm. See sültub ideede maailmast, ehk ideaalsest olemisest. Ideede maailm on omamoodi algkujude maailm. See ideaalne maailm läbistab näilise tegelikkuse asju või elemente. Teeb ta olevaks, teeb eksistentseks
nende üle saaksid teised arutleda. Mõistuse eratarvituse all mõeldakse mingit tegevust ametikohal, mis otseselt mõjutab teisi inimesi. 6) millises kahes valdkonnas on valgustuse soodustamine eriti tähtis (esitage ka Kanti selgitused miks) Seadusandlus ja valitsemine: Vürst, kes ei pea endale ebaväärikaks öelda, et tema kohus on inimestele religiooniasjus täielik vabadus jätta ja neile mitte midagi ette kirjutada, ise seejuures uhkustamata oma tolerantsiga, on valgustatud ning pälvib sellisena tänulikelt kaasaegseilt ja järeltulijailt ülistusi selle eest, et vabastas inimsoo vähemalt valitsuse poole pealt alaealisusest ning andis igaühele vabaduse kõiges, mis puutub südametunnistusse, kasutada omaenese mõistust. Sellise vürsti ajal tohivad auväärsed vaimulikud, olles ühtlasi õpetlased, oma ametikohust kahjustamata esitada vabalt ja avalikult omaksvõetud sümbolist siin-seal kõrvale kalduvaid otsuseid ja
Sügav veendumus, et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduse ja teadmiste levitamine- rahva valgustamine. Pandi rõhku laste ja kogu rahva harimisele, kasvatamisele. 27. Kuidas selgitab I. Kant (,,Mis on valgustus?" 1784) Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alateadvusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. ,,Ole söakas kasutama oma aru" valgustuse juhtlause. Valgustatud ühiskonnas saab kõigest avalikult arutleda ilma, et inimeste staatus ühiskonnas seetõttu kannataks. Inimene viibib valgustamatuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Mõtlemine jäetakse teiste hooleks, sest see on meeldivaks saanud. Inimesed ei suuda alaealisusest välja rabeleda, kuna järgivad teiste poolt loodud reeglistikku, mis ei tekita vajadust ise mõelda. Valgustuse tingimuseks on vabadus, ehk inimesel tuleb lubada mõtteid avaldada, nendele arutleda
tuli kasutusele selline mõiste nagu ühiskondlik leping. riiklike struktuuride aluseks oli sinnamaani euroopas jumala tahe. riigid kopeerivad jumalariigi struktuuri. uutes tingimustes tuli see välja vahetada. siit ka idee, et valitsejad on rahva teenrid (see tekitab probleeme ka eestis). karl suure impeeriumis oleks selline loogika olnud mõeldamatu. rousseau ütleb, et kui valitsus rikub ühiskondlikku kokkulepet, siis rahval kaob allumiskohustus. roosevelt pidas majandusliku kriisi ajal kõne, kus ta ütles, et majanduskriisi tingimustes tuleb vabadusi piirata, et kriisist jagu saada. valgustusfilosoofiaga see kokku ei sobi. üldiselt oli valgustusfilosoofide kriitika kitsamalt võttes alati 18s prantsuse ühiskonna kriitika. valgustajad pidasid ühiskonna arengut takistavaks jõuks kirikut. nad ei pruukinud olla jumala vastu, kuigi mõned neist olid ateistid. aga kiriku kui institutsiooni vastu olid nad selgelt.
seisukohast, siis liitude hulgas pole tähtsamat, pole ühtki hunnitumat sellest, mis meist igaüht seob riigiga." Cicero: "ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus", seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige (auväärne) ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige" Sõpruse ja kodanikukohuse konflikt? Kohustustest Inimesi eristab loomadest muuhulgas see, et neil on aimu aja järjepidevusest ja see, et nad muretsevad lisaks endale ka oma lähedaste eest. Tõe uurimine. Sellega kaasneb kihk olla juhtiv. Ükski teine elusolend ei taju kõige nähtava kaunidust, veetlust ja üksikute osade kooskõla, ka tegudes. Aga igasuguse aulise lähteks on üks neljast: see seisneb tõe tunnetamise oskuses või inimühiskonna kaitsmises, igaühele oma määramises ja lepinguist kinnipidamises; või üleva ja võitmatu vaimu suuruses ja jõus; või kõige
ihaldavad või väldivad. Järelikult, ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust, sest see sõltub meie endi tungidest ja need võivad olla erinevatel inimestel erinevad. "Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab." St, et ükskõik, mida sa ihaldad, kui sa seda saavutad, siis sa oled õnnelik ja mida pidevamalt sa seda saavutad, seda õnnelikum sa oled. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla ilma meelteta." 9. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub Hobbesiga, et õnn on mingis mõttes subjektiivne, kuid tema käsitlus tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. (Kas siis tõesti ainult meie endi ihad ja nende rahuldamine teeb meid õnnelikuks? Mis saab teistest, kas nad on ainult vahendid õnne saavutamiseks?). Tema järgi tuleks
Ajalooline meetod · Cambridge'i koolkond 1960ndatel eesotsas Q. Skinneriga tema ja kolleegid väitsid, et Lovejoy unustab ära kaks äärmiselt olulist aspekti: autori kavatsus miks ta midagi ütleb? Mida ta teha tahab? Mis on tema eesmärk? Teiseks: selleks, et autorit mõista, peab teadma ajaloolist konteksti ja probleeme keda kritiseerib, keda ülistab ning keelelisi tavasid, tol ajal tähendas mõiste võib-olla midagi muud kui tänapäeval. Sellepärast peab lugema ka ,,väikeste" autorite teoseid. Lingvistiline pööre Keskseks nimeks on L. Wittgenstein keel kui tööriistade kogum, millega mängitakse mingeid mänge. Sõnad ja mõisted pole üksnes asjade fikseeritud nimed, vaid nendega mängitakse kindlate reeglite järgi, tähendust muutes vastavalt reeglitele ja vajadusele. J. Austin ,,How to do things with words", kõneaktide teooria
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid