10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triiiinn
Õppematerjali autor
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa mää
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas e
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II
Alguses oli see siis vaeste ja põlatute usk. Olukord muutus 4. sajandil, kui keiser Constantinus võttis vastu ristiusu. 313 võttis ta vastu Milano edikti. Sellest usust sai lubatud usk. Kristlus kuulutati ainsaks usuks. Constantinus rajas teise Rooma ehk Konstantinoopoli. Ta hakkas ehitama ristiusu kirikuid. Sai nimeks Constantinus Suur. Sealt edasi hakkas ristiusu võidukäik ja levimine. Püha raamat Piibel. Vana testament on juutide ajalugu. Uus testament on ristiusu sünniga seotud asi. Varakeskajal oligi kirik nime poolest ühtne. Kuid juba sel ajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriahi vahel. Neil oli paljudest asjadest erinevad arusaamad. 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Kuid tulemus oli oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherah
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korr
- Algab ususõdade periood, mis kestab sada aastat (kuni 1648) - Augsburgi usurahu (1555): - Vürst määrab oma alamate usutunnistuse (Cuius regio , Eius religio) - Riigilinnade elan. saavad valida usu ise. - Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise - Kehtis ainult Kat. ja Luterlaste puhul, ei puudutanud Kalviniste. - Vaimulik reservatsioon: Roomakat. läänistused peab tagastama kat.kirikule kui piiskop vahetab usku. - Karl V loobub troonist (1556) Usupuhastuse ja ususõdade alguse kokkuvõte (kuni 1555) 1. Euroopa lõhestus kaheks: Protest. ja Kat. omavaheline umbusk, vihameelsus. levib sallitamtus ja sõjakas meeleolu. 2. Usupuhastus mõjutas tavainimeste elu palju rohkem kui renessanss ! Ebakindlus kasvab. (NB. inimeste elatustase hakkab langema 16.saj II poolel). 3. Paavst kaotas oma ülemvõimu Põhja-Euroopas, kus tugevnes vürstide ja kuningate poliitiline võim. (riik tugevneb!) 4. Paavst ja Jesuiidid jätkasid oma intensiivset tegevust kõikjal (edu nt. Poolas)
-) Kõrbede arvelt ei tehtud põlde juurde, et vältida põldude sooldumist. -) Egiptuses säilitati looduslik tasakaal, ei üritatud viljakat ala niisutusega laiendada. Vesi juhiti kanalite ja tammidega, vaid neile aladele, kuhu üleujutus looduslikult tõusis. * Üleujutus: juuli oktoober; põlluharimisperiood: oktoober märts; põaperiood: märts juuli. (põaperioodil kasvatati siiski asju, aga lihtsalt neid, mis vajasid veidi vähem niiskust) * Ajalugu jagatakse vana-riik, keskmine-riik, uus-riik ja sinna vahele jäävad vaheperioodid. * Koptid muistsete egiptlaste järeltulijad. * Egiptlased on see rahvas, kellel päritolu legende ei olnud, nad samastasid end universumiga ja ühiskonna korraldus hästi rangelt hierarhiline. * Selle ühiskonna tipus oli absoluutse võimuga jumal kuningas/vaarao. * Ühtne Egiptuse riik saadi alam ja ülemEgiptuse ühendamisel, aga siiski säilis kohati kaksikmonarhia.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid