Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Valgustusajastu

õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja usk inimmõistusesse. Tähtsamad esindajad oli Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu pooldas parlamentaalset monarhiat. Voltaire ei pooldanud demokraatiat, ta pidas ideaaliks valgustatud absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi. Tähtsamad valgustatud valitsejad olid Friedrich Wilhelm I, Friedrich II ja Joseph II. Friedrich Wilhelm I oli karm valitseja. Välismaa kangaste sisseosmine oli keelatud. Kokkuhoiupoliitika võimaldas Preisimaal luua armee. Et mitte raha maksta palkamiseks, kehtestas Wilhelm I sõjaväekohustuse. Valitsejana nõudis ta kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning karistas eksinud ametnikke valjult

Ajalugu

2

doc

Friedrich II – Preisimaa kuningas

Friedrich II ­ Preisimaa kuningas Friedrick II ehk Friedrich Suur elas aastatel 1712- 1789. Friedrick II oli Preisimaa kuningas 1740.aastast kuni surmani. Friedricki ema oli Sophie Dorothea. Sophie isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich lapsepõlv ei olnud kerge. Tema isa Friedrick Wilhem I on ajalukku läinud karmi ja äärmiselt kitsi valitsejana. Erinevalt teistest õukondadest, kus oli moeasjaks prantsuse keel ja kirjandus, põlgas Friedrick Wilhem I valgustusaja teadlasi ega sallinud oma poja huvi muusika ja prantsuse kirjanduse vastu.

Ajalugu

2

doc

Valgustusajastu lühikonspekt

Veel oli ta täielik demokraatia pooldaja, mis pidi teostuma rahvakoosolekuil. Tema mõtteviis oli ka päris hea, täitsa tore ja tark mees tundus olevat. Valgustuste ideede levimise tulemusena suurenes sallivus. Maailma hakati parandama paremuse poole. Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks. See oli tõesti õige tegu peaks mainima. Monarhi ainuvalitsuslikku võimu nimetati valgustatud absolutismiks. Preisimaal oli selliseks valitsejaks Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud karmi ja kitsi valitsejana. Näiteks ta keelas välismaa kangaste sisseostmise,kehtestas sõjaväekohustuse ja põlgas valgustajatest teadlasi. Tema poeg Friedrich teine, oli hoopis teistsuguse valitsemisviisiga kui tema isa oli. Näiteks ta jagas soodsa hinnaga talupoegadele riigi ladusest välja vilja, keelas kohtutes piinamised, kuulutas välja usuvabaduse, toetas

Ajalugu

12

pptx

Valgustatud absolutism

Valgustatud absolutism  valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim.  Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur

Ajalugu

10

doc

Ajaloo KT Pt. 7-13

Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik,

Ajalugu

9

doc

Absolutism, valgustatus ja valgustatud filosoofid

· Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil ­ õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja

Ajalugu

4

docx

SAKSAMAA VALITSEJAD

· Elas esiilis, kuna tervis kehv (vaevas ka podagara- liigesepõletik) · 1558.a. suri 58-aastasena. Karl V perekond · 1526-1539 oli abielus Portugali kuninga tütre Isabellaga, kellega sündis 5 last · 1539.a. Isabella suri, kui oli sünnitamas kuuendat last · Karl V rohkem ei abiellunud (oli leinas, kandis musta), kuid olid armusuhted ja ka sohilapsed. FRIEDRICH II Preisimaa valitseja (Saksamaa üks osa) Preisimaa 18. Sajandi alul · 20. Saj algul oli Saksamaa killustunud enam, kui 300 riigiks · Habsburgide soost keiser valitses tegelikult: Austrias, Ungaris, Böömimaal, Määrimaal( kaks viimast Tsehhi alad) · Habsburgide valduste kõrval kujunesid tugevateks riikideks Saksamaal PREISIMAA ja AUSTRIA. Selle põhiosad olid : · Endine Saksa ordu ala Poola kirdeosas, · Praeguse Kaliningradi (Königsberg) oblast

Ajalugu

14

odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt.  Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist ­ demokraatia kui rahva võim,

Ajalugu

Kommentaarid (0)