Ajaloo KT (0)

Vladislav  Virtonen, 10. Kl  NVRK   2017
Keeleline   mitmekesisus  - hüve või  nuhtlus ?
Keel on  kõigepealt  märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse 
väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal  mandril . Maailmas on viimaste andmete järgi 
umbes kuus- seitse   tuhat  keelt ja seega saab öelda, et maailm on  keeleliselt  üsna 
mitmekesine , aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda 
keelte täpset arvu. Probleemiks on  murded  ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel 
aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste 
murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik  vaielda , kas suur 
keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht.
Keeleline  mitmekesisus  on viimasel ajal muutunud väga populaarseks tervel maakeral, ja eriti 
Euroopa Liidus. Minu arusaam keelelisest mitmekesisust on see, et on rohkem pluuse kui 
miinuseid. Erinevate keelte  valdus  rikastab väljendusviiside oskust, erinevate kultuuride 
teadmist, mõtlemist ja  tervet   maailmavaadet , tööde valikut. Teadlased on tõestanud, et 
rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat mõtlemist, on 
loovamad ja suhtlustundlikumad. Sellest saab järeldada, et maailma keeleline mitmekesisus 
on üks kaalukas loomingulisemate ja sotsiaalsemate inimeste iseloomude põhjus. Mulle 
tundub, et ilma mitmekeelsuseta oleksid kultuuride piirid palju hõredam. Seega ei oleks nii 
populaarne   turism , mis ongi praegu väga oluline  eluala . 
On tegelikult ka põhjused, millistel  saab arvata, et keeleline mitmekesisus on nuhtlus. Esiteks,
vaadates maailma ajalukku, on näha, et see on tekitanud tohutu hulka konflikte rahvaste 
vahel. Kujutades ette, et kogu maailm kasutab suhtlemiseks üht ja sama keelt, oletan, et ei 
oleks vaja raisata nii palju aega koolis võõrkeeli õppides, seda aga saaks kasutada teiste 
oluliste oskuste ja teadmiste omandamiseks ja arendamiseks. Väljaspool kooli ei oleks vaja ka 
raisata oma intellektuaalset jõudu ning raha erikursustele kulutada. Samuti oleksid ka 
rahvusvahelised suhted tihedam, inimestel poleks probleemiks  eneseväljendus  teistest 
riikidest inimeste ees, aga ei saa selles olla täiesti kindel. 
Minu arvates on keeleline mitmekesisus vaieldamatult hüve. Keeled annavad võimaluse saada
ja luua uusi omaparäseid teadmisi. Mitmekeelsus  teeb maailma palju huvitavamaks ja 
mitmesugusemaks. See mõjutab hästi inimese arengule, teeb teda loominguliseks, tugevdab 
sallivust erinevate rahvaste vahel. Õppides palju keeli, inimese  õppimisprotsess  muutub 
lihtsamaks ja palju  effektiivsemaks . Lõpetuseks tahan öelda, et keeleline mitmekesisus on 
minu jaoks rikkus ja uhkus, ja inimesed saavad palju võimalused enesearendamiseks selle 
kaudu.