Ustus Agur ("Mõtlevad masinad", 1961), Jaan Eilart ("Inimene, ökosüsteem ja kultuur", 1976). ------ kate.kismus <12 ja 13:-e> RELIG lühike usuõpetuse käsiraamat Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. Kieveli katekismus Kieveli katekismus on oletatav esimene eestikeelse trükiteos, mis võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 15151527) ettevõtmisel. [redigeeri]Taust Alates 1420. aastatest nõuti Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud. ---- Wanradti ja Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Arvatakse, et selles on süüdi sõjad, mis hakkasid häirima linnade tööd ning teatrite tegevust. Samuti suleti 6. sajandi alguses üks maailma kuulsamaid koole, Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja samuti hääbus Aleksandria teaduskool. Sellel ajal hakkas liikuma ringi ka katk ning rahvasterändega hakkas see kõvasti levima. Areng Euroopas peatus ning võib öelda, et antiikkultuurile oli see tõesti lõpp. Rahvas ei hoidnud kinni enam Homerose eeposte jumalatest vaid hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katolik kirik. Usu vahetus on väga suur tegur ning pole ka ime, et kultuuris hakkasid puhuma uued tuuled. Kui varem olid seisused üsna puudunud, rahvas oli üsna võrdne, eristusid ainult sõdalased ja kuningad (inimese väärtuse kujundas pigem vanus kui päritolu), siis keskajal kujunesid tugevalt välja seisused, need olid aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Kui varem oli keskendutud mitmetele jumalatele, siis nüüd
3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema VanaRooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel
tihti pidi preester rahvaga suhtlema ka tõlgi vahendusel. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. kui ristisõdade lainel oldi juba palju saavutada suudetud, siis järgneva saj. poliitiline ebastabiilsus andis saavutatule tagasilöögi. Alles 15.saj. alguse üldkiriklikud reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale. vaimulikke kutsuti Riia kirikukogule, kus rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. 16.saj. algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi), kus andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses
Piiskopkondade võrgustiku ja paavstivõimu toel pandi alus kirikule kui organisatsioonile. Kirikupeaks oli Rooma paavst. Esialgu olid paavstid võrdsed teiste kirikuprovintsidega, kuid hiljem hakkas nende autoriteet kasvama. Massiliselt hakati rajama kloostreid, esimesed neist 6. saj. Tänu kloostrite rajamisele sai ristiusk levida ka talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat. Ka keskaegne kunst ning arhidektuud oli usuga seotud. Roomast võeti kasutusele basiilika. Pühakud olid keskaja inimesele äärmiselt olulised. Nende imettegevasst väesse jagasid usku nii õpetatud vaimulikud, ilmalikud valitsejad kui ka harimatud talupojad. Nende kultus tegi usu mõistetavaks. Nende elulood (vaimuliku seisuse poolt) innustasid ja kasvatasid keskaegset inimest
Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda seega tekkis vajadus anda haridust ka maarahvale, et nood oleksid võimelised mõistma katekismusesse kirjapandud teksti. 16. sajandil olid Eestis haridusasutusteks toomkoolid ja kloostrid, kus andsid tunde ja jagasid tarkusi mungad või toomhärrad kuna tol ajal olid vaimulikud ainsad inimesed, kes olid saanud ülikoolihariduse mõnes Lääne- Euroopa ülkoolis või teistelt vaimulikelt, kes olid varem kõrgtasemelise hariduse omandanud. Kuna haridust anti aga saksa keeles enamjaolt, siis oli vähe põliseid asukaid, kes oleksid selle omandanud. Reformatsioonijärgselt ning esimeste eestikeelsete raamatute ilmumisega on aga üsna ilmne, et hakati õpetama ka kohalikku keelt ja nii võisid mõnedki talupojad mõne väikekiriku õpetaja käe all lugemise ja kirjutamise selgeks saada. Neid ei olnud palju, aga algus oli tehtud ja edasi toimus vaimuelus ainult tõus.
hertsog uuendas sõjaväge (pikem ja raskem mõõk ja sadulale lisas jalused, millele oli hea toetuda). Nende uuenduste tõttu sai peamiseks lahingjõuks raskeratsavägi ning tänu neile uuendustele võideti 732. aastal Poitiers'i lahing. Ta ei olnud nutikas ainult sõjaaladel, vaid mõistis, et ka vaimulike toetus on tähtis ja seetõttu hakkas ta määrama vaimulike ametitesse väejuhte, mis tähendas Karl Martell'i toetust nii vaimulikelt kui ka sõjaväelt.8 Pippin Lühike, kes tuli võimule pärast Karl Martell'i, oli väga ettenägelik valitseja. Ta märkas, et Rooma paavst on kaotamas oma võimsust ning läks appi. Abi tasus ära ning paavst kroonis Pippini ametlikult kuningaks. Sellega Merovingide ajastu lõppesin ning võimule sai Karoling Pippin. Tuntuim Karolingide valitseja Karl Suur oli tark valitseja ja kindlakäeline väejuht. Karl Suur,
süüdi sõjad, mis hakkasid häirima linnade tööd ning teatrite tegevust. Samuti suleti 6. sajandi alguses üks maailma kuulsamaid koole, Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja samuti hääbus Aleksandriateaduskool. Sellel ajal hakkas liikuma ringi ka katk ning rahvasterändega hakkas see kõvasti levima. Areng Euroopas peatus ning võib öelda, et antiikkultuurile oli see tõesti lõpp. Rahvas ei hoidnud kinni enam Homerose eeposte jumalatest vaid hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katolik kirik. Usu vahetus on väga suur tegur ning pole ka ime, et kultuuris hakkasid puhuma uued tuuled. Kui varem olid seisused üsna puudunud, rahvas oli üsna võrdne, eristusid ainult sõdalased ja kuningad (inimese väärtuse kujundas pigem vanus kui päritolu). Kõik see põhines ja oli kirjatatud 1400 aastat tagasi, tänapäeva inimene kasutab igal juhul kuulus hinnapakkumisi, inimkäitumise alused, geomeetria, meditsiini,
Mõnel pool oli neil ka õigus piiskoppi valida. Piiskopkonnad olid jagatud nii linnas kui ka maal kirikukihelkondadeks, mille eest hoolitsesid kogudusepreestrid. Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule. Kõik vaimulikud moodustasid ühiskonnas eraldi seisuse, mis arvati olevat püham ja asuvat Jumalale lähemal kui muud seisused. Vaimulikelt eeldati täielikku kirikutööle pühendumist: nad pidid elama tsölibaadis. Tsölibaat on vaimulike abielukeeld. Vaimulike väliseks tunnuseks oli tonsuur ehk paljakspöetud lagipea ja eriline riietus. Kiriku õpetus Kirik õpetas, et aegade alguses lõi Jumal inimese oma näo järgi. Ta seadis ta elama ilusasse aeda (paradiisi) ja andis talle võimu kogu loodu üle. Kuid esimene inimene Aadam tegi pattu: ta astus üle Jumala käsust
ettevõtmistes. Piiskop kuulus maa külge, mida nad valitsesid, olles kristliku maailmapildi kandjad. Tihti olid piiskopid võõramaalased, seega olid neil rikkalikumad maailmavaated ning arenenum kultuurikogemus. Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Riias ja Aizputes peeti jumalateenistusi toomhärrade poolt, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 15. sajandi alguse üldkiriklikud reformipüüdlused mõjutasid ka Liivimaad. Vaimulikelt hakati nõudma rangemaid elukombeid, rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, kristlike tavade tähendust. 16. sajandi algul tegid Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja Johannes Kyvel katse kirikuelu kindlustamiseks. Nad hakkasid korraldama oma piiskopkonnas visitatsioone ja sinodeid, kus anti täpsemaid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal oli neil juba materjale katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Taheti asutada eriline kõrgem kool, kus
paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Hugenott Prantsusmaa kalvinist 16.18. sajandil. Dateeri e määratle aega ja iseloomusta : Rajati Anglikaani kirik - Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII aastal 1534,Ta läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Ta rajas selle reformatsiooni sildi all. Anglikaani kirik kuulutas Inglismaa Kuninga kiriku peaks ja nõudis kuningale kuulutumisvannet ka kõrgematelt vaimulikelt. Kes ta on ja millega sai tuntuks Ulrich Zwingli - oli sveitsi usu-uuendaja.Ta oli Martin Lutherist vähem populaarne, kuid andis reformatsiooni õpetusse siiski märkimisväärse panuse. Jean Calvin - oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Henry VIII- oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 15091547 .Rajas 1534 aastal Anglikaani kiriku.
hakanud sakslasi umbusaldama. · Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. · 1998 saabus umb 1000meheline ristisõdajate vägi praeguse Riia alla, toimus lahing -> Berthold hukkus. · Peale Bertholdi surma sõlmiti liivlastega rahu ja nad lasksid end ristida, lubades neile ülalpidamise. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased Väina jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema. Ristisõja algus, algus. · Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Põhjused : 1. Sest neis piirkondades oli ristisõdadest palju räägitud. 2. Paljud rüütlid olid andnud vande mis nüüd vajasid lunastamist. 3. Sooviti oma noortematele poegadele ja vendadele seisusekohaseid valdusi hankida. 4. Oli saavutatud huvide täielik kooskõla.
13 saj keskpaigast katoliku kiriku koolid: (13 saj) Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid Tallinnas (Toomkool) ja Käsknas. (1432 Oleviste kool) 13 saj keskpaigast kirikukorraldus Eesti alal: Riia peapiiskopile allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. 15-16 saj Riia kirikukogu poolt katoliku usuelu parandamise abinõud: rõhuti emakeelse jutluse tähtsust, vajadust kooskõlastada igapäevaelu kristlike tavadega. Vaimulikelt nõuti rangemat kristliku eetika järgimist ja ülikooli haridust. Keskaegse Vana-Liivimaa vaimulikud e kloostri ordud: 13-14 saj. Tsistertslaste ordu: Ühiskondlikult passiivsed, töökad, osavad ehitusmeistrid, omasid suurimaavaldusi. Kerjusmunkade ordu: umalasõna levitamine läbi jutluse, rahva vaimulikuelu edendamine,liikmetelt nõuti kohaliku keele oskust ja haridust. Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased.
7. Karl Suur. Kuulsaim frankide kuningas oli (Pippin Lühikese poeg) Karl Suur, kuna: 1) vallutas suuri alasid, kuna soovis taastada Rooma impeeriumi. 2) oli keisrivõimu taastaja 800.aastal. 3) Aachenis asuvasse õukonda koondas kõige silmapaistvamad teadlased, kirjanikud, kuntsnikud, heliloojad, kes oma esinemistega pidid õukonda harima. 4) viis läbi kirikureformi: vaimulikelt hakati nõudma suuremat kirjaoskust; rajas kloostreid, kus kirjutati raamatuid ümber ning tõlgiti neid; avati koole. 8. Verduni leping. Teada kaarti! 843.aastal sõlmiti leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks: 1.i.1) Idaosa enamus tänapäeva Saksamaast läks Ludwig Sakslasele. 1.i
nimesid pandi kirkikutele pühakute järgi territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid reformipüüdlused juba reformatsiooni eel eestikeelse raamatu trükkimine 1422 maapäev: kogudusepreestrid jutlustagu maakeeles rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadust maarahva elu kristlike tavadega paremini kooskõlla viia usu levitamine võiks olla rahvale arusaadavas keeles nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid tekib eestikeelne kirjandus (hiljem) kooliharidusest järjest rohkem õpetust ka ilmalikele seitse vabat kunsti triivium grammatika, loogika, retoorika oskus rääkida, mõelda, kirjutada õigesti kvadriivium aritmeetika, astronoomia, geomeetria, muusika Euroopa I ülikool Itaalias Bologna talupoegadele eraldi koole polnud nende tulevik oli harida põldu alles 17. saj talupoegadele koolid vaimulikud ordud tsistertslased - 1098
Seegid-alguses saatis linn sinna haiged, aga hiljem muutus see vaestemajaks. VAIMULIK SEISUS Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogu otsustele. Olulisemad kirikuisad Athanasios, Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisele ja kujuneb välja varakeskaja alguseks. 4.saj hakkab preesterkond kujunema omaette seisuseks. Ametsissepühitsemine- ordinatsioon. Vaimulikelt hakati nõudma tsölibaati (abielukeeld). Neil oli kindel riietus(tumedad riided) ja soeng (paljas pealagi). Varakeskaja lõpuks kujuneb välja Alamvaimullikud kirikuhierarhia, mille tipus on paavst. Seejärel: Preestrid Vikaarid, diakonid-preestri abid kardinalid(kõrgvaimulikud, kellel oli Mungad ja nunnad õigus valida paavst)
" Ettemääratuse õpetus. Osad määratud taevasse saamiseks, osad hukatusse. Usklikud vabastati nii kiriku sõltuvusest, sest enne usuti, et patust aitavad jumalateenistus, preesti eestpalved, patukaristuskustutuskirjad. Rikkus kui ka vaesus pani inimesi proovile rikkad ei tohtinud uhkustada ja pidid olema vastuvõtlikud vaeste vastu. Vaene pidi olema kannatlik, kuid mõistma, et vaesus pole ideaal. Töö austusväärsuse ja vajalikkuse rõhutamine, kokkuhoid, lihtne elustiil. Vaimulikelt ei nõutud vaimuliku haridust. Pühapäeviti keelati mängud, laulud jms. Reformatsioon Inglismaal Reformatsioon ei haaranud kohe kõiki rahvahulki. Rooside sõda (1455-1485) Lancasteri(punane roos vapil) ja Yorkide(valge roos vapil) vahel.Troonile sai Tudori dünastia. Henry VII asus tugevdama kuningavõimu: feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine, kodusõja ajal feodaalide ehitatud kindluste lammutamine. Loodi Tähekoda,
Püha Benedictuse reegel- nõudis kloostrielanikelt kuulekust, vaesust ja karskust. Keskajal toimus olulisim kirikureform 11-12 sajandi vahetusel. Selle algatajaks oli paavst Gregorius 7 ,kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest. Suurema vabaduse kõrval oli reformijate eesmärgiks ka kiriku enese ideeline uuendamine ja puhastamine. Vaimulikelt nõuti tagasipöördumist vaesuse ja lihtsuse juurde. Vaimulikkele kehtestati ka tsölibaat ehk abielukeeld. Samuti võideldi simoonia vastu. Reformi mõjul asutati 12 sajandil uusi mungaordusid. Reformitud ordudest olulisem on tsistertlaste ordu. Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutusele said tsisterlaste kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus.
3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285-305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema Vana-Rooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel
Kiriku pea paavst autokefaalne kirik (territoriaalne ülemvõim) II KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL §2.1 Gregorius VII reformid Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluni kloostri mungad 10. saj., nõudes vaimuliku võimu sõltuumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Cluny kloostrist sai alguse liikumine – mis nõudis kõigilt vaimulikelt häid kombeid, haridust, tsölibaati. Olid vastu ka simooniale (kirikuametite müümisele). Cluny liikumist asus toetama paavst. Gregorius VII (1073-1085) reformid pidid hõlmama kogu kirikut alustades paavstikuuriast lõpetades kogudustega. Sätestamist vajas ka paavsti valimise kord (13. saj. lõpust võeti kasutusele konklaav (suletud kamber), kust kardinalid ei tohtinud enne väljuda kui paavst valitud).
töö ja sealse teatri tegevus ning hääbus senine hariduse andmine. (Sajandi algul suleti Ida Roomas Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja Hysteia tapmisega hääbus Aleksandria teaduskool.) Läänes lõppes langobardide Põhja-Itaalia vallutamisega ka 375 Rooma aladele läbimurdnud rahvasteränd. Itaalia vallutanud Bütsants sattus kriisi (katkulained, idapoolne rahvasteränd) ja polnud võimeline seal elu korraldama. Rahvas hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katolik kirik. Teine oluline keskaja alguse piirjoon on Rooma keisrite lõpuga samaaegselt loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usu vastuvõtmine. Just see sai vastukaaluks senisele germaanlaste poolt vastuvõetud ariaanlusele ja tagas frankide poolt vallutatud aladel kohaliku kiriku ja elanikkonna usalduse ja toetuse. Antiigi lõpp seostub ka 535.536. aasta kliimakatastroofiga, sajandi keskel alanud katkulainetega ja
osa aadlike ja vaimulike saadikuid, seejärel kuulutas end Austavaks Koguk, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale.1789 usuvabadus. Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused. 1789 kat. kiriku varanduse konfiskeerimine (riigile võõrandamine). Motiiviks riigi pankrot & maata maaelanike aitamine (pole kasu). Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga. 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile & tsiviilriigile Pilet 8 1) Seda aega on hiljem nimetama hakatud biidermeieri ajastuks. Valitseva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased loosungi all "Au, vabadus, isamaa!". Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Jena ülikool. Seda ei hirmutanud mitte üksnes kohalikke võimukandjaid, vaid oli pinnuks silmas teistele Euroopa riikidele. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Kerkisid päevakorrale küsimused
Igal ühel oma kaitsepühak. Piiskopkonnad jagunevad kihelkondadeks. Jumalateenistusi e. missa peeti ladina keeles, ühe osana võis olla rahvakeelne jutlus. Kogukonnapreester pidi oskama lugeda ja tähtsamaid palveid tundma. Mõned suhtlesid tõlgi vahendusel. Vaimulikkonna probleemid: ordu ja piiskoppide võimuvõitlus Reformikatsed katoliku kirikus: rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadusel elu kristlike tavadega kooskõlla viimine ja nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. Ei teata palju neist nõudmistest eluviidi. Mungaordud Ordu nimetus Kuhu rajati kloostrid Tegevuse põhimõtted ja tähtsus Tsistertslased Padise ja Tartu lähedal Kärkna * kloostrielu reformimine * Liivimaa misjoneerimine
üheks instrumendiks. Paavsti esindajad on nuntsiused. 1050. a paiku tekivad Itaalias ülestõusud, millest tuntuim on 1057. a toimunud Ataaria ülestõus Milanos, mida juthisid üks diakon ja aadlik. See on osa suureast rahvaliikumisest, kus madalam klass tõuseb üles kõrgvaimulike vastu. Tõustakse üles kirikliku korruptsiooni vastu. Ilmikud hakkavad muret tundma oma hingeõndsuse pärast, Greogorius kutsub üles ilmikuid mitte vastu võtma armulauda abielus vaimulikelt. 1059. a sinodil tõstatati (LAteraani kirikukogu?) üldisem põhimõte, kus kõnedli kirikuvabadusest. Selle all ei peeta silmas absoluutset vabadust, vaid vabadust ilmalikust võimust ja selle sekkumisest. Selleks ajaks oli paavstiks Nikolaus II. Hildebrandi mõju olevat selleks ajaks sedavõrd kasvanud, et Lateraansinodi ajal, oli Hildebrand üks suundaandvamaid mõjusid kirikus. Ilmselt just tema eestvedamisel võeti vastu otsus, mis põlgab luksuslikku elu
aadel; loobumine kehalisest tööst, kloostril olid omad palgalised. Paavstlus pööras 8. sajandil seoses Pippini kinkelepinguga oma näo lääne valitsejate suunas. Orienteeruti ümber Bütsantsist, paavst Hadrianus I (772 795) ei arvestanud aega enam bütsantlaste keisri valitsemisaastate järgi, vaid läks üle oma aja arvestamise süsteemile. Ludwig Vaga poeg Lothar tühistas isa antud privileegid vaimulikele ning lasi koostada uue dokumendi Constitutio Romana, millega võeti vaimulikelt ära õigus vaid ise uusi vaimulikke valida, paavstid pidid keisrile vande ning igal aastal oma tegevusest ka aru andma. Võimutüli ajal Ludwigi ja tema poegade vahel surve paavstlusele leevenes ning esimest korda valis paavsti Rooma aadelkond. Paavst Sergius II (844 847) ajal sai alguse paavstlusele kiire langus, millele olid iseloomulikud simoonia ehk vaimulike ametite ostmise küsimus ja nepotism ehk onupojapoliitika. 880. aastatest kuni 1046 aastani ehk gregoriaanliku
ümberdefineerimist. Selleks võib olla stressori mõistmine Jumala karistusena, deemonliku tähenduse omistamine või jumaliku väeilminguna tõlgendamine. 2. Meetodid, mis on seotud juhtimise ja kontrolliga hõlmavad koostööd Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamist, Jumala usaldamist, intensiivset palvetamis 3. Lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine puudutab vaimuliku abi otsimist, keskenemist usulistele tegevustele, pühitsustegevusi, 4. Teiste ja Jumala läheduse otsimine puudutab vaimulikelt abi otsimist. 5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. 29. Darley ja Batsoni „Halastaja samaariamehe“ eksperiment. Abistamisfaktori uurimisel kasutatud.Uuriti üliõpilaste abistamiskäitumist, kas läksin kokkukägardanud inimesele appi. 5 punkti skaalal. Esimene muutuja oli kiirustamine, mis väljendus selles, et erinevatele kõrvalmajja minejatele,
Nende moraal oli alla käinud (tegelesid liigkasu võtmisega), kuid see-eest oli neil palju raha. 1295 läks prantsuse kuningakassa Templiordu kätte (riik oli neile võlgu). 1307 lasi Philippe kõik templirüütlid arreteerida süüdisatuna ketserluyses. 1311-12 põletati paljud rüütlid tuleriidal. Ordu saadeti paavsti käsul laiali. Templiordu varad läksid Prantsuse kuninga kätte. Samuti kustutati kõik riigi võlad Templiordule. GENERAALSTAADID: Philippe Ilus nõudis prantsuse vaimulikelt maksude maksmist, paavst keelas selle ära. Oma rahvalt toetuse saamiseks kutsus Philippe 1302 kokku seisuste esinduse ehk generaalstaadid. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ja kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi, ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvald väiksemaks
jumaliku sekkumise ootamist, Jumala usaldamist, intensiivset palvetamist nig imelise sekkumise ootamist ja iseendale vastutuse ning initsiatiivi võtmist. 3. Lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine puudutab vaimuliku abi otsimist, keskenemist usulistele tegevustele, pühitsustegevusi, Jumala lähedalolu otsimist, usuliste kahtluste väljaütlemist ja usuliste piiride seadmist. 4. Teiste ja Jumala läheduse otsimine puudutab vaimulikelt abi otsimist, teiste aitamist usulistel motiividel ja suhetega rahulolematuse väljendamist. 5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. 30. Darley ja Batsoni ,,Halastaja samaariamehe" eksperiment. Uurisid abistamisfaktoreid. Teoleegia õpilastel paluti minna üle pargi asuvasse majja ja pidada seal paari minutiline kõne
See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. 2) Koolikorraldus keskajal ( 23 ) Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene järgis Jumala tahte. Kõik oluline oli kirja pandud piiblisse ja antiik autorite teostesse. Kooliharidust saadi kirikutest, vaimulikelt. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Haridus oli ladina keelne ning koolis õpetati 7 vabakunsti. Oli ka alam aste ja kõrgemaste. Alamastme moodustasid grammatika, retoorika, dialektika. Kõrgemastme moodustasid geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. Ülikoolis oli 4 erinevat teaduskonda. Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia, juura, meditsiin. Ülikooli juhtis rektor
teenisid koguduspreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Kui 13. sajandil suudeti ristisõdade lainel kirikustruktuurid üles ehitada ja rahvas ristida siis järgneva sajandi poliitiline ebastabiilsus andis saavutustele tagasilöögi. 15.nda sajandi reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale, nimelt rõhutati emakeelse jutluse tähtsust ja nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. Ordud, kloostrid-koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitsertslased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu, osalesid nad just aktiivselt Liivima misjoneerimisel. Kloostrite ümber laiusid põllud, heinamaad ja kalatiigid, sest mungad pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi põlluharimisviis või käsitööoskus.
jumaliku sekkumise ootamist, Jumala usaldamist, intensiivset palvetamist nig imelise sekkumise ootamist ja iseendale vastutuse ning initsiatiivi võtmist. 3. Lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine puudutab vaimuliku abi otsimist, keskenemist usulistele tegevustele, pühitsustegevusi, Jumala lähedalolu otsimist, usuliste kahtluste väljaütlemist ja usuliste piiride seadmist. 4. Teiste ja Jumala läheduse otsimine puudutab vaimulikelt abi otsimist, teiste aitamist usulistel motiividel ja suhetega rahulolematuse väljendamist. 5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. Need meetodid võivad erinevate inimeste elus omada erinevat tasakaalu. Üldistatult tuleb tõdeda, et usulised toimetulekumeetodid on seotud inimese sisemaailma ja
Nende moraal oli alla käinud (tegelesid liigkasu võtmisegga), kuid see-eest oli neil palju raha. 1295 läks prantsuse kuningakassa Templiordu kätte (riik oli neile võlgu). 1307 lasi Philippe kõik templirüütlid arreteerida süüdistatuna ketserluses. 1311-12 põletati paljud rüütlid tuleriidal. Ordu saadeti paavsti käsul laiali. Templiordu varad läksid Prantsuse kuninga kätte. Samuti kustutati kõik riigi võlad Templiordule. Generaalstaadid Philippe Ilus nõudis prantsuse vaimulikelt maksude maksmist, paavst keelas selle ära. Oma rahvalt toetuse saamiseks kutsus Philippe 1302 kokku seisuste esinduse ehk generaalstaadid. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ilmalikud feodaalid alates suurtest senjööridest ja lõpetades väikerüütlitega. Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust
ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon. Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem, probleemiks muutus see seoses ristisõdadega. osaliselt avaldus ketserlus kirikukriitikaga, levisid õpetused kus räägiti vaimulike korrumpeerumisest. Tuntuim liikumine oli Valdés´i eestvedamisel valdeeslased, nendele iseloomulikuks oli korrumpeerunud vaimulikelt sakramentide vastuvõtmisest keeldumine. Sakramentide andmine neile keelati, kuid hiljem lubati kohalike vaimulike nõusolekul. Kattarid oli palju radikaalsem liikumine (katharos kr. puhtus), nendest tuli ka sõna ketserid, nende arusaama järgi oli maailmas kaks alget: hea jumal (uus testament) kellest lähtub kõik vaimne ja hea ja kuri jumal (vanatestamendi jumal, saatan), kellest lähtus kõik materiaalne. Selle vastandamise juured peitusid paljuski
Nende moraal oli alla käinud (tegelesid liigkasu võtmisega), kuid see-eest oli neil palju raha. 1295 läks prantsuse kuningakassa Templiordu kätte (riik oli neile võlgu). 1307 lasi Philippe kõik templirüütlid arreteerida süüdistatuna ketserluses (). 1311-12 põletati paljud rüütlid tuleriidal. Ordu saadeti paavsti käsul laiali. Templiordu varad läksid Prantsuse kuninga kätte. Samuti kustutati kõik riigi võlad Templiordule. Generaalstaadid Philippe Ilus nõudis prantsuse vaimulikelt maksude maksmist, paavst keelas selle ära. Oma rahvalt toetuse saamiseks kutsus Philippe 1302 kokku seisuste esinduse ehk generaalstaadid. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ilmalikud feodaalid alates suurtest senjööridest ja lõpetades väikerüütlitega. Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad
1. Departemangud (83) 2. Provintsihalduse demokratiseerimine 3. Kohtureformid: nende sõltumatus Usu- ja kirikureformid · 1789 usuvabadus · Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused · 1789 kat.kiriku varanduste konfiskeerimine (riigile võõrandamine) ... Motiiviks riigi pankrot ja maata maaelanike aitamine (pole kasu) Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile ja tsiviilriigile. Kirik... · Osa vaimulikest ja lihtrahvast pole sellega nõus · Riigistatud kirik = uus ,,põhiseaduslik kirik" · Hiljem kirik ja riik lahutatakse teineteisest täielikult Uus põhiseadus 1791 · 1791. juunis Louis XVI perekonna põgenemiskatse: rahva pahameel ja solvumine · Vabariiklik mõtlemine hakkab levima · Võetakse vastu uus põhiseadus 1791.a. septembris: on 19.saj. põhiseaduste oluline eeskuju! 1
Toomahärrad moodustasid ka liivimaa haridusliku eliidi. Enamasti olid õppinud ülikoolides. Toomkiriku juures tegutses toomkool mida juhatas üks toomhärradest ehk skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kiriku kihelkondadeks kus teenisid koguduse preestrid. Kihelkonna kirikutes toimusid missad mis olid ladina keelsed. Kiriku elu takistas poliitilne ebastabiilsus ja piiskopide võimuvõitlus orduga. 15saj esimesed reformi püüded 1. hakati rõhutama emakeelse jutluse olulisust 2. vaimulikelt hakati nõudma rangemaid elukombeid. 16saj algul hakati korraldama sinodeid. (vaimulike kogunemised, kus jagati juhtnööre maarahva õpetamiseks. Katekismust hakati õpetama eestikeeles alates 1517a. Ordud 1. tsistertslased- osalesid aktiivselt liivimaa missjoni tegevuses. Oli aristokraatlik ordu mis võttis oma liikmes ainult aadlike. Rajasid kloostri eraldatud paikadesse. Eestis padise ja kärkna. Mingad pidid ise töötama ja ennast elatama. 2
annaabi.ee 
