Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vaimufilosoofia essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
funktsionalism, seisundid, biheiviorism, dualism, samasusteooria, descartes, filosoof, funktsionalismi, lowe, ryle, smart, vaimuseisundid, psühholoogia, gilbert, unenägu, teooriaid, unenäo, nagel, churchland, veendumus, viiest, laadi, biheivioristid, käsitlus, vaatlen, buss, thomas, teooriatest, aspekte, 1666, putnam, sealjuures, pakutud, esseeskuid ajalooliselt on ka need mõisted keha-vaimu probleemiga seotud. • Moodsa vaimufilosoofia probleemid: TEADVUS, SUBJEKTIIVSUS (minasus), INTENTSIONAALSUS, (on teadvuse või psüühika või vaimu või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia). VAIM—AJU seos või VAIM=AJU? Kas vaim on ajuga sarnane või üksnes ajuga seotud? Analüütilise vaimufilosoofia algataja on RYLE (rmt. Concept of Mind, 1949) Miks vaimufilosoofia on populaarne? Seetõttu, et analüütilises filosoofias valitseb metafüüsika-vastane hoiak. Pandi tähele, et kuigi metafüüsiline oleva-seletus on teaduse ees taandunud, on metafüüsilis-religioosne inimese seletus ometi jõus. Vaatamata sellele, et avalikkusest on taandunud arusaam meie surematust hingest, mõistetakse ennast ikkagi eelkõige vaimse olendina. Olla teadvusel, mõtelda jne. — kõik see kuulub tavaintuitsiooni juurde.
Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused. Ratsionalism - paratamatuid tõdesid, asjade olemust haaratakse mõistusega aprioorsel teel, mitte meelte või kujutlusvõime abil. Rene Descartes: Teos „Meditatsioonid“.Kaks eesmärki: näidata vaimu ja keha erinevust; näidata, et Jumalat saab tunnetada lihtsamalt ja kindlamalt kui asju maailmas. Epistemoloogiline taust. Kui vaim on midagi materiaalsest maailmast eraldiolevat, siis pole ta maailmaga vahetus ühenduses. Uskumused maailma kohta põhinevad meelte vahendusel tekkinud ideedel, mis asuvad vaimus. Cogito – Descartesi metoodiline kahtlus. See, mis jääb väljapoole kahtlust, saab olla teadmiste aluseks
ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega. Descartes oli selline mees, kes pani kahtluse alla kõik, milles saaks üldse kahelda ja selle lootusega, et leida algne tõde. Descartes arvas, et inimese olemus koosneb kahest osast – keha ja vaim, mis omavahel ei sobitu aga kuuluvad siiski kokku. Vaim on siis midagi mitte-füüsilist ja mõtlevat ning keha midagi füüsilist ja mitte-mõtlevat. Seega üks saab eksisteerida ilma teiseta. Ta üritab tõestada seda järgnevalt: ma suudan ette kujutada, et
elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm?
2.loeng IV Vaidlus filosoofia otstarbe üle Thales olevat tähti vaadates kaevu kukkunud. Filosoofia ainsat, ainuõiget otstarvet pole. Läbi ajaloo on omistatud selliseid otstarbeid nagu teadmise kasulikkus, maailma parandamine, õnnelikuks tegemine jne. Teadmise kasulikkus Platoni järgi pääseb filosoofia ligi sellele, mis muutumatult ja päriselt on. Meeltega tunnetatav ainult näib, seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes seda tunnetab, teab kuidas inimesed elama peaksid. Seega on filosoofia praktiline. Uskus, et ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. Marksismi ja pragmatismi ülesanne on „teha ühiskonna elu paremaks“. Paljud „praktilised“ filosoofid usuvad, et õigluse, vabaduse jt mõistete selgitamine on kasulik ühiskonnale. Maailma parandamine Rousseau ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni, Kant mõjutas iganenud looduskäsitlust.
oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks." (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?) 12. Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Seepärast võime filosoofiat nimetada kriitiliseks. Erinevalt religioonist ei paku filosoofia meile taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mis tuleb lihtsalt omaks võtta. Üldjuhul filosoof argumenteerib, mitte ei jutlusta. Filosoofia on kriitiline reeglina kahes mõttes: - Argimõtte, nn ,,tavaarusaamade", iseenesestmõistetavuse suhtes - Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 13. Mõistete selgitamine /analüüsimine Erinevalt nt loodusteadustest ei ole filosoofias võimalik põhimõisteid niimoodi defineerida , et need definitsioonid oleksid üldaktsepteeritud. Kuid ka filosoofias saab mõisteid selgitada/analüüsida
Ratsionalism eitab kogemuse osa teadmiste saamises, viidates asjaolule, et kogemuse annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid.
mingi olemuslik seos asjadega. Skeptitsism: väidete tähendus sõltub üksnes inimlikest kujutlustest ja kokkulepetest, meie tunnetuse piiratus ei võimalda meil vastata.Konstruktiivne-tegeldakse teiste oluliste küsimustega. Radikaalne-üldistav tunnetus on ülepea võimatu.. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest
10. Uusaja filosoofia tekkimine Descartesi mõtlemise läbi, subjekt-objekt suhe. Descartes (1596-1650): Descartes'i järgi peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi, olema teadmiste-puu juureks. Nüüd on otsustav ülesanne selles, et rajada filosoofia kaheldamatutele aksioomidele [aksioom-aluseks võetav seisukoht, mida ei tõestata]. Senised metafüüsika konstruktsioonid ei kõlvanud selleks. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas Descartes metoodilist kahtlust. Kas filosoofia saaks rajada meelelisele kogemusele? See tundub ju vahetuim. Kuid meeled petavad meid vahel, ka unes tundub meile, et teeme midagi jne. ... ,,Mõtlen, järelikult olen" (Cogito, ergo sum) ongi uusaegse pöörde moto ja tulevase ratsionalismi lähtekoht. Mõtlemine alati millestki + see, et mina mõtlen. Siit hakkab kujunema uusaega määrav subjekt-objekt suhe, mis viib ka teaduste tormilise arenguni. SUBJEKT (kr. hypokeimenon)
filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma.
kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton. Toonitades,et kui me tahame mõista loodust, tuleb uuridagi loodust mitte Aristotelese teoseid, võtsid tollase suhtumise teadusse kokku filosoof F.Bacon ja paljud ta kaasaegsed.Nad hakkasid teaduslike teadmiste allikaks pidama kogemust. Bacon paneb aluse arusaamale teadusest: teadus on midagi, mida tehakse läbi induktsiooni meetodi (üksikult üldisele). Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see
Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism. Vaimuseisundite füüsiline kaardistamine. Tegeletakse kategooriavigade, loogiliste eksimuste ära määramisega. Alguse sai see loogilisest positivismist, mis lähendab filosoofiat loodusteaduslikule lähenemisele. Esindajaid näiteks Auguste Comte, Ludwig von Wittgenstein, Gottlob Frege. Esa Saarinen polemiseerib oma artiklis “Rakendusfilosoofia” Jay Frank Rosenbergi
Normaalsuse määratlusest tuleb selles kursuses juttu. Häirete klassifitseerimisest RHK-10 järgi ning nende tunnustest ja põhjuslikest mehhanismidest samuti. Lihtsat ja ühest vastust sellele küsimusele sellegipoolest ei tule. Käesolev tsükkel tahab esitada mitu erinevat seletust. Mis on normaalse psüühika olulised küljed ja kujunemise tegurid, kuidas kujunevad häired ja mida nende parandamiseks teha - neile küsimustele vastavad psühhoanalüüs, biheiviorism, humanism. Sissejuhatuseks pakun väga lihtsa ja selge raamistiku väga suures kirjus ideedehulgas orienteerumiseks. See on liiga jäme lihtsustus. Kursuse läbivõtmise järel ei ole te kindlasti enam nõus nii paljusid olulisi detaile ignoreerima. Eks siis olegi aeg see skeem uuesti ette võtta ja täiendada ja muuta. KOOLKOND Mida küsib Mis on norm Mis on häire Mis teha raviks PSÜHHO- Miks
Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer
-ni vaid sel teemal, kas ta on aksioomina vajalik. Paljud matemaatikud uskusid, et ta võib saada teistest aksioomidest tuletatud teoreemiks. Tegelikult olid kõik need katsed loogiliselt vigased ja põhinesid kantiaanlikul intuitsioonil, mille järgi geomeetria aksioomid selged ja lihtsad pidid olema õiged. (Kanti aprioorne süntees. Carnap eitab sünteetilisi formaalseid ehk sünteetilisi aprioorseid väiteid.)] [6]Rene Descartes (1596-1650) [7]D. üritas maailma kõiksuse haarata ühte ühtsesse teadusesse. Universaalteaduse ainsaks lähtealuseks sobis tema arvates vaid inimlik mõistus (ratio). Descartes pööras ümber F. Baconi protseduuriteooria: D. nõustus Baconiga, et teadus kujutab endast propositsioonide püramiidi, mille tipu moodustavad kõige üldisemad printsiibid. Kuid erinevalt Baconist, kes nägi ette teadusliku uurmise liikumist alt ülesse (progresseeruv
Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti?
ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia
inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on
10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1
...................................................................... 19 Skolastika................................................................................................................................. 23 Renessanss............................................................................................................................... 24 Francis Bacon..........................................................................................................................25 Rene Descartes.........................................................................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus...............................................................................
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
kogu see rumalus teenis vaid ühtainust eesmärki - ähmastada tõde. Ma olin pettunud ja veel rohkemgi: ma olin nördinud." (JUNG 2004:63-64) Jung leiab palju rohkem mõistmist ning hingesugulust Goethe ,,Fausti" lugedes. ,,Viimaks ometi on inimene, mõtlesin ma, kes võtab Kuradit tõsiselt ja sõlmib isegi verekokkuleppe tollega, kes on võimeline nurjama Jumala kavatsust luua täiuslik maailm." (JUNG 2004:64) ,,Fausti" lugedes mõistis Jung, et selle nimitegelane on omamoodi filosoof ning see ärgitas tema huvi filosoofia vastu. Isa raamatukogus ei leidunud sellelt alalt peaaegu midagi, kuivõrd isa kartis, et filosoofia lugemine võib usku ohustada. Tutvumine filosoofiaga aga pani Jungi hämmastuma. Nende mõttekäikude põhjal mõistis ta, et filosoofid käsitlevad Jumalat kui kedagi, kellest nad teavad vaid kuulu järgi. Jung mõistab, et erinevalt neist, on Jumal temale oma kohutava nägemusega katedraali reostamisest üheks kõige vahetumaks kogemuseks.
Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist. Pädevust saab vahetada autoriteedi vastu. Äärmisel juhul jõuab asi nii kaugele, et mida rohkem on
saavad ja milline on nende töö sisuline kvaliteet; milline on nende organite koostöövõime ühiskonnaga; millise mulje nad jätavad see toimub sealsete inimeste kaudu, et kuidas nad suhtlevad jne) ERINEVAD AJALOOLISED KOOLKONNAD JA KLASSIKUD ÖKOSOTSIOLOOGIA Auguste Comte 1798-1857 Sotsioloogia kujunes välja 17 saj algul. Rajajaks on prantsuse filosoof ja sotsioloog Auguste Comte (kasutusele võttis ta ka selle mõiste). Comte rääkides sotsioloogiast, rääkis sotsiaalsest füüsikast ja see mõiste kujunes hiljem välja sotsioloogiaks. Ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda. Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s.t ta loob teadlikult kultuurilisi institutsioone, norme jne, samas
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) * Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof * Oluline aga eristada neid rolle! Kirjutades näidata, mis on empiiria, mis on väärtuste osa (praktikas väga raske!) * kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. # Vrd. jälle luuramine: NL lagunemise aastatel sai ilmseks, et nõukogude juhtkonnale ei olnud selge, mis protsessid toimusid
hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid 2) psüühilised seisundid 3) psüühilised omadused Psüühilisteks protsessideks on vaimne tegevus välismaailma peegeldamise kajastamisel, mis avaldub: a) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus) b) emotsionaalsete protsessidena c) tahteliste protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele meenub midagi, ta tunneb sellest rõõmu ja siis unustab selle.) ärkvelolek on pidev teadvustatud
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperimenteerimine) Meetodid: *Eksperiment (teadlane loob olukorra, milles ta eristab need olukorrad, mis teda
ja 18 saj, teiste teadusvaldkondade puhul veidi hiljem. Õiguse ja riigi filosoofia olid algselt üldise filosoofia klassikalisteks ainevaldkondadeks. 19. saj kaotasid nad sellise rolli ja sellest alates tegelevad õiguse ja riigi filosoofiaga (mida nimetatakse enamasti õiguse filosoofiaks) väljaõppinud juristid, kes peaksid olema suutelised orienteeruma üldise filosoofia ja õiguse probleemistikus, sest õiguse filosoofias esitab küsimuse jurist ja vastab filosoof. Enamuses pole Kontinentaal-Euroopa õiguse filosoofid universaalid. Universaalsus eeldaks mõlema valdkonna põhjalikku tundmist – nii era- kui ka avaliku õiguse (viimases ka karistusõigus). Anglo-Ameerikas seevastu käsitletakse filosoofia probleeme „üldise õpetuse õigusest“ stiilis. Olenemata rõhuasetusest õiguse filosoofias on ta otsinud vastust küsimusele, teeb seda täna ja ilmselt ka homme - mis on õigus? Otsides vastust küsimusele „Milline peab olema õiglane õigus
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
