Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
Isegi kui nad ennast teistmoodi väljendavad ei ole nad tegelikult sellised.Inimesed usuvad paljudesse asjadesse. Uskuda saab ju ükskõik millesse. Jumalasse , jõuluvanasse, sõpradesse,vanematesse, isegi mänguasjadesse.Kui ma 4-5 aastane olin,uskusin ma oma mängukarusse, ma arvasin et ta tegelikult elab, kuid ta ei julge seda välja näidata. Ma võisin temaga tundide viisi rääkida kuid ta lihtsalt istus tuimalt, siis ma kaotasin ka usu temasse.Praegu usun ma näiteks vaimudesse. Ma ei tea küll miks, aga usun. Ma arvan et tulevad kaasa näiteks vanade asjadega. Või siis on juba teatud kohas algusest peale. Paljud sõbrad arvavad et ma olen segi või hull et ma vaimudesse usun, kuid ma ei saa sinna ju midagi teha. Ma ei usu et ma saan järsku oma uskumust vaimudesse muuta, et üks hetk ma lihtsat ei usu neisse.Ma usun ka oma sõpradesse ja vanematesse. Ma usun et mu vanemad ei jää kunagi hätta,
Muinasaeg ja keskaeg Muinasaeg Keskaeg Usk Usk oli üsna sarnane teiste Pärast seda, kui sakslased oli Muistse loodusrahvastega. Usuti kõikide olendite vabadusvõitlus järel Eesti vallutanud ja ja loodusesemete hingedesse ning eestlased ristiusustanud, ehitati üles vaimudesse, kes kõik võivad inimesi Vana-Liivimaal katoliku kiriku struktuur. ohustada või aidata. Oluline oli ka Erinevalt muinasajast polnud eestlastel esivanematekultus, mis seisneb surnud enam võimalust valida mida uskuda ja esivanemate või nende hingede mida mitte. Kõige jaoks olid tehtud austamises. Inimesed uskusid, et inimese kindlad ettekirjutused.
kas seda reaalselt ka kasutati. * Põhi suhtluskeeleks on vene keel ning emakeelt oskavad vähesed. Peamised elatusalad * Metsikute põhjapõtrade küttimine. * Veelindude jaht. * Karusloomajaht lõksudega. * Kalapüük. * Naised töötavad õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahkseid riideid ja suveniire. Usund * Šamanistlik-animistlik usund. * Usund toetub vastastikuse ja tasakaalu ideele inimeste ja üleloomuliku ilma vahel. * Usutakse jumalatesse ja vaimudesse. * Viiakse läbi ohverdusi. * Šamaanid on nganassaanide seas vahendanud inimeste ja jumalate vahelisi suhteid sajandeid. * Tänaseks on šamaanimine Taimõri poolsaarelt peaaegu kadunud. Huvitavat * Alates 1930. aastast on nganassaanid endi kohta kasutanud väljendit nganasaan, mis tähendab inimest. * Naganassaanide laul: https://www.youtube.com/watch?v=uUJWCKccBwQ Aitäh kuulamast! �
USK muinasajal keskajal Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. HARIDUS Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike
Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati
Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades
Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Aastasadade jooksul olid kirik ja mõisad omavahel tihedalt seotud. Kirikukroonikad kajastavad tähelepandavamaid juhtumusi kogu kihelkonnas
Neid ümbritsesid mudakindlused. Väljaspool linna elas lihtrahvas, kes tegeles põlluharimisega. Lihtrahvas elas onnides. Linnas valitses kuningas, kelle võim oli piiramatu. Hiljem linnad suurenesid ja muutusid rahvarohkemaks. 221. aastal eKr tekkis Hiina keisririik, mida valitses keiser. Hiina esimene keiser oli Shi Hungadi. Ta lasi ehitada 8000 savisõdurit ja lasi nad hauakambrisse paigutada. Usk ja kultuur Hiinlased uskusid loodusjumalatesse ja vaimudesse. Näiteks jumalad Konfutsius rõhutas kohusetunnet aga Laozi lihtsust. Nad uskusid ka Taevast ja et kõik on looduses tasakaalus.Keiser esindas Taeva tahet inimeste seas ja kandis hoolt, et Taeva tahtmist täidetaks. Hiinlased austasid oma esivanemaid ja tegid neile annetusi. Hiinas oli haridust omandada raske, kuid see tasus ära. Hiinlased koostasid täpseid kalendreid ja kaarte. Nad leiutasid kompassi ja paberi. Kasutatud kirjandus
Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territooriumile või põranda alla. Tavaliselt pandi lahkunule kaasa midagi isiklikku. Muinasajal oli tähtis koht usundil. Arvati, et kõigil elusolenditel on eriline vägi ja jõud. Samuti usuti vaimudesse, haldjatesse ja jumalatesse. Järjest enam hakati selajal tegelema loomakasvatuse ja algelise maaviljelusega. Peamiselt elatuti jahist ja kalapüügist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Põllundusega tegelemine oli inimkonnale väga tähtis algus, kuna see muutis nad paiksemaks. Muinasaja lõpul hakkas rahvaarv jõudsasti kasvama ja kasvas asustatuse tihedus. Seoses põllundusega levis välja aletamine, söödaviljelus ja kolmeväljasüsteem. Põllunduses hakati abiks
Võitlus ristiusu vastu 13. saj algul oli eelkõige võitlus vabaduse eest. Muinasaja inimese maailmapilt-tähtis usund.Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge/jõudu.Väge oli teatud objektides,paikades,taevas,sõnades. Hing oli isikupära kandja,tähtis keha elus hoidmiseks.Usuti hauatagusesse ellu.Surnutele pandi hauda ehteid,tarbe-ja tööriistu,relvi,toitu. Muinaseestlase elu tihedalt seotud loodusega.Põhimõte-nagu mina talle, nii tema mulle.Usuti vaimudesse, haldjatesse,jumalatesse.Tuntud haljad olid Tõnn,Peko. Jumalad Taara,Uku. Ohverdamised ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, järved ,jõed).Ennustamine,nõidumine,maagia.
Mari vallas.Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas. 2. .Prantsusmaal- Lascaux koopad, asuvad Lõuna-Prantsusmaal. IV. Noorim kiviaeg neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures osas usuga vaimudesse ja hauatagusesse ellu ehk religiooni. Tähtsaks muu. tub eluks vajalike esemete (savipottide jne anumate) valmistamisene eh k k e r a a m i k a . See tõi omakorda kaasa n e o l i i t i k u m i (mille?) sünni ja arengu. Sellest ajastust on säilinud väga vähe. Praeguseks on meile kõige paremini nähtavad ............................................. ................................... .
Teised on rajanud ajalooline isik ning neis on keskne asutaja õpetus. Mõnikord moodustub usund kahe või enama usu kohtumisel. On religioone, mida enam ei praktiseerita jne. Religioone saab liigitada mitmeti, üldkehtivat ja ainuõiget süsteemi ei ole. Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, näiteks kreeka ja egiptuse usund; monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus, islam; panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal;
Usutakse, et allikasse või mõne muu taolisse kohta hõbemündi viskamine toob õnne. Muinasaja eestlastel oli jumalaid vähe. Kaks tuntumat olid näiteks Tarapitha (Virumaal sündinud saarlaste jumal, kes lendas Saaremaale) ja Uku (äikese- ja taevajumal). Kuigi tänapäeval enam selliseid jumalaid ei usuta, on arvatavasti nende taevajumaluste olemasolu hõlbustanud hilisemat ristiusu vastuvõtmist. Samuti arvan ma, et kõikidesse nendesse haldjatesse, vaimudesse ja igasugu jumalatesse uskumine on aidanud inimestel paremini vastu võtta Jumalat taevas. Ka nüüdisajal on palju neid inimesi, kes on sügavalt usklikud ning on kindlad, et kuskil seal taevas on kõrgem valitseja. Oluline on esivanematekultus; lahkunuid austati ning kohati ka kardeti. Hinge peeti inimese isikupära kandjaks ning oli oluline keha elus hoidmiseks. Kui inimene oli omade hulgast lahkunud, maeti ta metsatukka või hiide
olema võrdsed. Inimesi, kes on ,,paremad" või ,,halvemad" nõukogude normi järgi, hävitati. Teistsuguseid inimesi ei tohtinud olla pidi olema tubli töörahvas, kes laulab ilma vastuhakuta ülistavat laulu Stalinist. Salati maha ka usk jumalasse. Pühade raamatute alustalaks on headus, headusega kaasneb sallivus. Usk on tähtis, et end alal hoida. Polegi oluline, kas usk on just mõnda jumalasse. See võib olla ka saatusesse, vikatimehesse, päikesesse, vaimudesse, saapasse kapinurgas, iseendasse. Ükskõik kellesse või millesse, peamine on, et inimeses oleks usk. Usk viib edasi, paigaltammujad vajuvad põhja. Bolsevism on lahkunud Eestimaalt vaid mõned kümned aastad tagasi ja küntud vaod on veel liiga värsked ning sügavad. Kuid peamine süü on meis endis me oleme takerdunud aegunud printsiipidesse, suutmata neist lahkuda, vagusid meie suhtumises siledaks tasandada.
teadaolev inimkuju on Willendorfi Veenus (30 000 20 000 aastat e. Kr, leiti Austriast). Jääaeg lõppes 10-ndal aastatuhandel, algas neoliitiline revolutsioon. Enne seda toitus inimene saagist, mida ta metsast (paljalt) jahtis. Noorema kiviaja algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatusega. Tekkis tööjaotus (aju hakkas kasvama) ning võimalus kõrgkultuuri tekkeks (kuid sinnani oli veel palju- palju aega). Ornamendid olid looduskauged, hakati kasutama ornamenti, mida seostati usuga vaimudesse ja maagiasse. Alles hiljem on ornamendile lisandunud kaunistav funktsioon. On säilinud ka keraamikat. Umbes 4000 aastat e. Kr. hakati kasutama potiketra. Metalli kasutuselevõtuga algas rauaaeg. Sellest ajast pärinevad esimesed kiviarhitektuuri näited, usulised mälestus märgid. Megaliitline ehitis on Stonehenge, mis on kromlehh ( palju ja ringikujuliselt). Menhir on üks suur püstiasendis kivi. Dolmen on kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas ().
tempel, kujud: nt.Buddha) - ajad (ramadaanikuu (islam), pühapäev (kristlus), sabat (judaism), neljapäev (vanad eestlased) - erilised inimesed (pühakud, religiooni rajajad) Profaalne ilmalik ja argine Sakraalne püha ja eriline 5. Religioonide liigitamine Usundite liigitus jumalakäsitluse abil: 1. Animistlikud usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse 2. Teistlikud eeldatakse Jumala või Jumaluse olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5
roomaliku ilmega ja polnud nii arenenud; põllumajanduses orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Rooma õigus Kõik olid seaduse ees võrdsed, keiser oli kõrgeim kohtunik. Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused. Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast. Jupiter- peajumal, Mars sõjajumal, Venus armastusejumal, Pluto allmaailma valitseja, Vesta kodukoldejumalanna. Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras.
Samas võib Maa magnetvälja kõikumine ,,toita" vaime ning neid on paremini näha. Kas tegu on inimese puhul Maa magnetvälja tugevuse kõikumisel tunnetuse suurenemisega või suudavad vaimud ennast paremini manifesteerida seda ei ole veel täpsemalt uuritud. Päikese mõju maale Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaimudesse uskumine sõltub ka hariduse tasemest. Näiteks palju kergem on mõjutada inimesi kelle hariduslik tase on madal, sest nad ei suuda leida nähtustele seletust kuna nad ei tunne füüsika seadusi. Ning jäävad kõike kergemalt uskuma. Palju raskem on mõjutada inimesi kelle haritus tase on kõrgem. Tsitaat Lõpuks tsiteeriksin ühte lõiku wikipediast: "Kui juba on idee olemas, et majas on kummitus, siis ei ole kummitamine enam objektiivne nähtus. Kui inimene arvab, et
1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid 2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures osas usuga vaimudesse ja hauatagusesse ellu ehk teispoolsusesse. Tähtsaks muu- tub eluks vajalike esemete (savipottide jne anumate) valmistamisene e käsitöö . See tõi omakorda kaasa ornamendi (mille?) sünni ja arengu. Sellest ajastust on säilinud väga vähe. Praeguseks on meile kõige paremini nähtavad megaliitsed ehitised. Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokki-
*kaubandus (soodne asend, vahendus- ja vahetuskaubandus) 12. Haldusjaotus ja linnused * Maakonnad (8 suuremat) kihelkonnad (45) külad *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Järvamaa. 13. Eestlaste hingeelu * Usuti , et kõik elusolendid, teatud objektid, paigad, taevas omavad väge. *Väge arvati olevat ka sõnades. *Hing on isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. *Usuti vaimudesse ja haldjatesse, kes asustasid nii vett, maad kui ka metsa ja kodu. *Loodusest peeti lugu. (,, Nii nagu mina talle, nii tema minule") 14. Eestlaste matmiskombed. *Muinasaja alguses maeti asulasse. *Hiljem maeti asulast välja. *Kivikirstkalmed ( laoti suurtest kividest ring, keskele laoti kirst, kuhu surnu sängitati, pärast laoti kividest kuhi peale). *Laevkalmed (äärekivid olid laotud laevakujuliselt, nende keskele laotud väikestesse
Tegevusalad: Põlisameeriklaste põhilised tegevusalad olid korilus, küttimine või sõdimine. Korilusega ja riiete ja toiduvalmistamisega tegelesid naised. Mehed kas küttisid või sõdisid. Püüti ka kala. Peeti ka igasuguseid pidulikke sündmusi. Pühitseti täisealiseks saamist, pulme või sõjaõnne. Sel puhul kanti pidurõivaid. Sel ajal ka lauldi ja tantsiti. Uskumused: Põlisameeriklased ei uskunud jumalasse nagu euroopa rahvad, vaid nad uskusid vaimudesse. Nad uskusid, et kõiges- taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete laulude tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi. Sõdalased ja sõdimine: Sõditi põhiliselt hobuste ja jahimaade pärast, kättemaksuks kaotuste eest ja lahinguautasude nimel. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti
Vägi oli elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidus ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võis muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltus toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega olid tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurendada.Usuti ka vaimudesse ja haldjatesse. Mõnede näited võib tuua kodude kaitjsa Tõnn ( Pärnu- ja Viljandimaal), taeva- ja äikesejumal Uku ning saarlaste peajumal Tarapita. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad
" (Claudiusele) "Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?" 6. Teose miljöö "Hamletis" toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta
Eesti rahval on olemas omad usundid, mille aluseks on looduskeskkond ja inimeste elatusalad. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Eestlastel oli omane animismi sugemetega maailmavaade, milles osalesid haldjad. Isikulise hinge omistamine esemetele ja/või loodusnähtustele. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Loodususund on suuremal või vähemal määral üheaegselt animatistlik, animistlik, fetisistlik jne. Loodususundis on ülekaalukalt esindatud maagiline käitumine ja religioosse käitumise alged
Kertu Mölder AÜSR1 E-mail: [email protected] Loetud tekst: Max Weber ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" Usk millesegi või kellesegi on võimas jõud. Antud tekst räägib religioosetest mõjudest ühiskonnale. Kõige selle maagilise tegevuse eesmärk oli majanduslik. Kõrgel kohal olid maagilised tegutsejad, kes aitasid teisi inimesi enda võimetega. Tekkis rangelt naturalistlik kujutlus, mis püsis visalt rahvalikus religioonis. Suuresti usutakse ka vaimudesse need on olendid, kes on olemas aga ei ole ka, usutakse, et kui vaim siseneb olendisse annab see mingisuguse mõjuvõimu. Usutakse, et ainult erilised inimesed saavad vaimudeks. Nõid on karismaatiline inimene, kes kasutab ekstaasi mõju, et orgiat korraldada. Orgia tekitamiseks on vaja alkohoolseid jooke, tubakat, muusikat. Jumal võib eksisteerida mingi konkreetse juhtumi jaoks, kindlasti mitte kindlal kujul. Üleloomulike jõude moodustavad usulise tegevuse valdkonnad
sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele. “Hamletis” toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad
Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaalne seos. Pärast praeguse Jaapani keisri esivanemate tulekut võimule teiste rühmade üle said nende esivanematejumalad juhtkoha teiste rühmade jumalate suhtes, kuigi säilisid ka teised süsteemid.Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6
Inimese ülesanne on õigesti tegutsedes viia “oma tee” kooskõlla ”Taevase teega”.Hiinlaste vanas õpetuses maailmakõiksusest liituvad looduse Dao ja inimese Dao lahutamatult ühte. Õpetusse Yin`ist ja Yang`ist on segunenud konfutsianismi kui ka taoismi. Selle seisukohti on rakendatud praktikas muuhulgas astronoomia, geograafia, ajaloo ja eelkõige akupunktuuri probleemide lahendamisel. Iidse rahvausundi olemuslik osa on animism, usk vaimudesse ja deemonitesse. Animism- vaimude austamine. Usk põhijõudude, Yang`i ja Yin`i vastastikusse mõjusse kandus üle ka nähtamatusse vaimude maailma. Kurjade ja heade vaimude tegevust tuli arvestada kõiges (nt. maja või tee ehitamisel, haua kaevamisel, pulmade ja matuste korraldamisel). Kurje vaime püüti lepitada ohverdamisega, mis aja jooksul kujunes sümboolseks. Hiljem põletati veel vaid paberist ohvriande või pakuti vaimudele toiduohvreid, mis pärast ise ära söödi.
haritus. Ta pidas õigeks vanu norme ja väärtushinnanguid. Riigis ei muutu enne midagi paremaks, kui kõik inimesed on vastu võtnud vanad tarkused. Soovitatav kirjandus: „Konfutsiuse vested ja vestlused“, mis on õpilaste poolt kokku kogutud õpetustest dialoogivormis teemade kaupa jaotatud raamat. Konfutsius ei väitnud, et ta millegi loojaks on, vaid soovis olla vaid vahendajaks. Ta oli ratsionaalne ja konservatiivne inimene, ei uskunud vaimudesse, maagiasse ega ennustamisse. Austas esivanemate hingede austamise traditsiooni, mis on vana komme Hiinas, kuid ei olnud eriti religioosne ning asjade üle järelemõtleja. Tema jaoks oli oluline pidev harimine, enesetäiustamine – enda paremaks mõtlemine ja tegemine. Ta määras kuidas naine peab suhtlema mehega, vanemad lastega, ülemus töötajatega, valitseja kodanikega jne. Need kehtivad suures osas ka tänapäeval. Ta arvas, et inimesed on õigelt teelt kõrvale käinud, moraalselt
ehk nirvaana, saada virgunuks. Väljakaevamised on tänapäeval toonud ilmavalgusele tõendid näiteks selle kohta, et inimesed, kes elasid Induse orus tsivilisatsiooni ajal, kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust. 2. aastatuhandel eKr varises Induse oru tähelepanuväärne tsivilisatsioon kokku aarialastest sissetungijate pidevate rünnakute all. Aarialased ehk "õilsad inimesed " uskusid paljudesse jumalatesse, vaimudesse ja deemonitesse. Paljusid aarialastest sissetungijate jumalaid austatakse Indias tänase päevani. Siiski on ilmsiks tulnud ka mõningaid Induse oru tsivilisatsioonist pärit uskumusi. VANA -INDIA VanaIndi riik tekkis Hindustani poolsaarel. Indias on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, milles elavad elevandid, vihased tiigrid,
· Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. · Kehaline puhtusearmastus. Sintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud. · Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli. Animism Animism e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Animismi leidub kas suuremal või vähemal määral kõigis usundites. Animism on levinud laialdaselt Brasiilias, Paapuas,Uus-Guineas, Kanadas, Gröönimaal. Animismi järgijate arv pole täpselt teada. Peeti vanimaks usundivormiks, algas pale paleoliitikumis
Jumala austamise märgiks peab juut kogu päeva peas kandma mütsikest (kipaad). Keelatud on koos tarvitada liha ja piimatoite, süüa verd sisaldavaid toite. Juudid pühitsevad laupäeva (sabath) - siis ei tohi teha mingisugust tööd, mille tulemusena sünniks midagi uut (nt. ei tohi toitu valmistada, suitsetada jms.), tegeldakse peamiselt palvetamise, lugemise vms. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. TAOISM (taoistid) Taoistliku mõtte suured levitajad --> Lao-zi (Vana Meister), raamatu Dao Deijng (Klassikaline Tee ja Võim) autor. Teine oluline taoismi alusteos on Zhuangzi (pärimuse
Muinasaja inimestel oli tihe side loodusega. Ilmselt oli ühelt poolt inimestel püüd seletada maailma saladusi, teiselt poolt aga ka hirm loodusjõudude ees, sest loodusest sõltus inimeste eksistents. Küttimisel loodeti maagiliste toimingutega tagada jahiõnne. Arvatavalt religiooni varasemateks vormideks on: a) Animism - religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele. Sellega seoses tekkis usk iseseisvatesse vaimudesse, kes võivad ohustada või ka aidata inimest. b) Totemism - usuti, et suguharu või hõim pärines mingil üleloomulikul teel mõnest loomast või taimest, keda kultuslikult austati ning püüti maagiliste vahenditega mõjutada. c) Surnutekultuse tekkimine on seotud hirmuga elava surnu ees. Hing oli see, mis hoidis inimest elus. Kujunes kujutelm ka hauatagusest elust, kui surnud hingede asupaigast
49 New World Encyclopedia. (15.10.16) 50 Wa-pedia. (15.10.16) 51 Japan reference. (15.10.16) 52 Henshall; Valgus 2010, lk 31. 53 Henshall; Valgus 2010, lk 30 6 4. KULTUUR . 4.1 USK Kofuni perioodil, nagu ka tänapäeva Jaapanis, oli peamine religioon shinto54. Shinto on sama iidne kui Jaapan, niiet sellel uuduvad kindel looja ja pühakirjad55. Shintos usutakse vaimudesse ehk kamidesse. Kamid võivad olla nii lahkunute hinged või näiteks puude või jõgede vaimud. Kamid võivad olla nii head kui ka halvad 56. Shintos pole moraalseid absoluute. Usutakse, et inimesed ja maailm ise on head. Halvaks peetakse asju nagu kamide häirimine, maailma harmoonia häirimine ja kamide austamises tehtavate rituaalide segamine57. Yamato võimu ajal toodi Jaapanisse sisse budism, mis muutus shinto kõrval riigiusuks. Ka tänapäeval on budism üks jaapani suurim usk
(Hamletile) "Miks sa Opheliale ei öelnud, mida vaim sulle mõrvari kohta rääkis?" (Claudiusele) "Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?" "Hamletis" toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed kuningale ja
Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul edaspidigi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse sääraseid etnilisi rühmi, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, nn. vanausulised Eestis Peipsi ääres jne.). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi, mida ta peab ülimaks, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on usk üleloomulikesse olendeisse või jõududesse ja nende austamine. Religiooni olemuse üle on vaieldud nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud Jeesus Kristust ning mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks.
Miinuseks on see, et rahvaluule on ajas teisenenud · Keelesugulaste usuliste kujutelmade uurimine, uurides paralleele nende vahel, nende arengutase on madalam ja seetõttu on neil rohkem säilinud Muinasusundiga seotud mõisted: Vägi eriline jõud, energia, mis peitub nii elusolendites, looduslikes objektides kui ka sõnades. Hing vajalik, et keha püsiks eluks, mitte materiaalne alge. Hing lahkub kehast magades ja surres. Usuti vaimudesse ja haldjatesse. Nt koduhaldjas nimega Tõnn. Tema jaoks oli tehtud väike tõnnivakk(karp), mis oli tehtud laastudest, kuhu toodi Tõnnile andameid. Peko,kes elas viljasalves ja keda austasid setud. On säilinud mõningad kujud Pekost. On teada ka jumal Tarapita. Tal võis olla seoseid skandinaavia päritolu Thoriga. Tuntud oli ka ohverdamine, kui maagiline toiming, kus sooviti saavutada jumalate või haldjate heatahtlikkust. Eesti aladelt on teada ohvrikivisid, kuhu toodi ohvriande ja
Ta täitis oma eesmärgi, seades jalule õigluse. Surm oli Hamletile pääsetee rahulikuks teekonnaks, nagu ta enda viimastes sõnades ütleb: ,,Jääb vaid vaikus." "Hamletis" toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed kuningale ja kuningannale,
Kasvatust mõjutas peale perekonna ja vanemate ka keskkond, milles laps kujunes. Seepärast on väga oluline teada ajastu mentaliteeti, väärtushinnanguid. Need omakorda peegelduvad nii suulises mälus kui ka kirjalikes allikates olgu need muinasjutud või luule, käitumiskorraldused või kirjapandud seadused , aga ka inimeste tavakommetes, ehitustegevuses, kodukaunistamises, riietuses. Peame mäletama eri perioodide inimese suhtumist jõududesse, mis on temast tugevamad: vaimudesse, jumalatesse, ainujumalasse. Kuivõrd oluline oli usk karistusse kogu vaadeldaval ajal võrrelduna karistamatuse põhimõttega tänapäeval: kui keegi ei näe, siis keegi ei näegi! Vaadeldavad perioodid hõlmavad ruumiliselt ainult eurooplasele ammusest ajast tuntud kultuure: Mesopotaamiat, Egiptust, Juudamaad, Kreekat ja Roomat. Klassikalised idamaad (Hiina, India, Jaapan) oma teistsuguste filosoofia, sh ka kasvatusfilosoofia alustega on omaette teema.
olevat kaitsev jõud kurjade vaimude ja muu sellise vastu. Kõige tugevama toimega on isetehtud amuletid. Animatism (animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Selle mõistega täiendas Marett Edward Burnett Tylori animismi mõistet. Animism tähendas Tyloril usku vaimudesse (üleloomulikesse kehatutesse olenditesse). Tylor pidas seda religiooni kõige algsemaks vormiks. Marett seevastu leidis, et primitiivne inimene ei ole võimeline animistlikeks kujutlusteks (keha ja hinge eraldamiseks), mistõttu animatism eelneb animismile. Animatism ei ole omaette usund, vaid ürgusundi koostisosa. Sõna "animism" kasutatakse tänapäeval mõnikord nii, et ta hõlmab ka animatismi. Kas animatism on usundi kõige ürgsem kuju, on tänapäeval vaieldav.
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil
o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda o Vägi- kõik elusolendid saavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge oli ka sõnades o Oli usk hauatagusesse ellu o Surnule pandi hauda kaasa ehteid, tööriistu, tarberiistu, relvi. · Jumalad ja jumalused o Usuti vaimudesse ja haldjatesse o Kaitsja Tõnn o Viljakuse jumal Peko o Taara o Uku · Ristiusust mõjutused o Jõuavad meile Rootsi, Taani, Venemaa kaudu o Olid alles siis vastu, kui hakati vabadust ära võtma. (Algul ei oldud vastu) o Risti kandmine ehtena o Põletusmatus asendus laibamatmisega Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhtlemine naabritega, Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline?
et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil, tuulel, vihmal jne loodusobjektil ja -nähtusel on oma hing, et kogu loodus, kõik ümbritsev, on hingestatud. Hinge peeti elu asukohaks ja näiteks magamise ajal (või haiguse korral) võis see kehast lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Usku olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvatesse vaimudesse nim. animismiks. Loodusrahvaste elu kulgeb kooskõlas looduse rütmidega. Kõike looduses toimuvat seletatakse vaimude, hingede tegevusega. Selleks et säiliks olemasolev maailma harmoonia või vastupidi, kui inimeste suhe vaimude/hingedega on sassi läinud (hädad, õnnetused, haigused) ja on vaja vaimudega hea suhe taastada, viiakse läbi rituaale kindla korra järgi peetavaid maagilisi kombetalitusi. Rituaal on toiming, kus laul,
IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks XII tahvel- ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Gilgames toob Enkidu hinge allimast tagasi Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. 3. Vana- Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad Animism- hingeusk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ja iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada Fetisism- objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi. Loomadekultus- palju jumalaid kujutati looma- ja inimkujul (Ra, Horos) Teispoolsus- elu peale surma. Lisaks oluline ka keha, millega tuli hoolikalt ringi käia, muidu ei pääse surnu teispoolsusesse. Vaarod- pooljumal, poolinimene. Jumala kehastus maa peal
sees tegutsedes. Rahvausund võib endas ühendada erinevatest kihistustest ja erinevat päritolu elemente (nt kristlik kurat eesti rahvausundis), ilma muretsemata süsteemi ja teisenemises ning realiseerub inimeste tegudes ja uskumustes. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. - Kõrgema mütoloogia jumalate ja vägimeeste asemel domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35
sees tegutsedes. Rahvausund võib endas ühendada erinevatest kihistustest ja erinevat päritolu elemente (nt kristlik kurat eesti rahvausundis), ilma muretsemata süsteemi ja teisenemises ning realiseerub inimeste tegudes ja uskumustes. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. - Kõrgema mütoloogia jumalate ja vägimeeste asemel domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35
1. Religioonide liigitamine ja uurimine RELIGIOONIDE LIIGITAMINE • Jumalakäsitluse alusel • Animistlikud - usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt
" (Claudiusele) "Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?" "Hamletis" toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed
enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) * Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). * Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. * Personifitseerimine - isikustama * Antropomorfiseerimine inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega) * Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse. * Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, * Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos * Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v
annaabi.ee 
