Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muistne India ja Hiina (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sisukord
1.Põhiosa
1.1 India
  • Asukoht
  • Tegevusalad
  • Linnade, riikide teke
  • Kastikord
  • Usk, Kultuur

1.2 Hiina
  • Asukoht
  • Tegevusalad
  • Linnade, riikide teke
  • Usk, kultuur

2. Kasutatud kirjandus
Põhiosa
India
Asukoht
Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias
Tegevusalad
India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant .
Linnade ja riikide teke
Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro . Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja
Kastikord
Braahmanid- preestrid , õpetlased
Kšatriad- sõjamehed, valitsejad
Vaišjad- kaupmehed , käsitöölised, talupojad
Šudaad- teenijad, lihttöölised
Puutumatud- ühiskonnast välja arvatud
Usk, kultuur
India usku ja kultuuri tunneme pühade raamatute veedade järgi. Nendes leidub õpetusi ja ülistuslaule jumalatele. Usuelu korraldasid ja juhtisid brahmaanid. Indias usuti ümbersündi aga mõned inimesed tahtsid sellest lahti saada ja vähendasid oma vajadused miinimumini. Neid nimetati askeetideks. Indias oli kõige tähtsamaks jumalaks Indra , kuid aja jooksul sai selleks Višnu, kes suutis end muundada. Iniast on ka pärit Buddha
õpetus. Seda järgides ei tohi juua veini, süüa liha ega abielluda . Õpetuse mõte oli saada lahti kannatustest
Hiina
Asukoht
hiina asub Vaikse ookeani rannikul. Rahvarohket riiki piiravad põhjast Mongoolia tasandikud ja lõunast Tiibeti mägismaa. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge. Üks neis on Huang He, mis suubub kollasesse merre ja kannab kaasas muda ehk lössi, mis teeb põllud viljakaks. Teine jõgi on Jangtse .
Tegevusalad
Põlluharimine sai algusee Huang He orus. Kõige tähtsamaks teraviljaks sai riis . Tegeleti ka karjakasvatamisega. Kasvatati siidiusse, kelle kookonist tehti siidi , mille valmistamide hoiti hoolikalt saladuses. Siidist sai valmistada kaunist kangast . Sepistati ka rauda, millest tehri relvi. Meistrid ajasid rauamaagi nii kuumaks, et see muutus vedelaks. See valati vormi ja saadud rauda nimetati malmiks.
Riikide kujunemine
Umbes 2000 aastat eKr tekkisid esimesed linnad. Neid ümbritsesid mudakindlused. Väljaspool linna elas lihtrahvas , kes tegeles põlluharimisega. Lihtrahvas elas onnides. Linnas valitses kuningas, kelle võim oli piiramatu. Hiljem linnad suurenesid ja muutusid rahvarohkemaks. 221. aastal eKr tekkis Hiina keisririik , mida valitses keiser . Hiina esimene keiser oli Shi Hungadi. Ta lasi ehitada 8000 savisõdurit ja lasi nad hauakambrisse paigutada.
Usk ja kultuur
Hiinlased uskusid loodusjumalatesse ja vaimudesse. Näiteks jumalad Konfutsius rõhutas kohusetunnet aga Laozi lihtsust. Nad uskusid ka Taevast ja et kõik on looduses tasakaalus.Keiser esindas Taeva tahet inimeste seas ja kandis hoolt, et Taeva tahtmist täidetaks. Hiinlased austasid oma esivanemaid ja tegid neile annetusi. Hiinas oli haridust omandada raske, kuid see tasus ära. Hiinlased koostasid täpseid kalendreid ja kaarte. Nad leiutasid kompassi ja paberi.
Kasutatud kirjandus
Mait Kõiv ja Milvi Maruina Piir ajalooõpik 6.klassile leheküljed 102- 117.
Muistne India ja Hiina #1 Muistne India ja Hiina #2 Muistne India ja Hiina #3 Muistne India ja Hiina #4 Muistne India ja Hiina #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muistne India ja Hiina
8
doc

Muistne India ja Hiina

Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi

10.klassi ajalugu
Hiina ja India Ajalugu
8
doc

Hiina ja India Ajalugu

INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism

Ajalugu
India-Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu
3
docx

India, Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu

kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud.

Ajalugu
Kauged tsivilisatsioonid
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses ­ indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus

Ajalugu
Indoeuroopa rahvad-Hiina ja India
3
doc

Indoeuroopa rahvad, Hiina ja India

Paabeli vangipõli). 6. saj. eKr. lubati heebrealastel kodumaale tagasipöörduda, kuna enamik neist olid endiselt Juuda riigi elanikud, siis hakati neid nimetama juutideks. Iisraellastel kujunes välja ainujumalakultus e. monoteism, kus ainujumal Jahvet peeti maailma loojaks ja valitsejaks. India tsivilisatsioon kuni eurooplaste tulekuni India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna Inida ookeani. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest. Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III at. keskel varase pronksiaja tsivilatsiooni, mida nimetatakse Induse kultuuriks

Ajalugu
Ajaloo tabel ja võrdlus
16
docx

Ajaloo tabel ja võrdlus

parasvöötmeline. ja Punase mere poolkõrbed ja Mägine pind. Huand Hes olid rannikul. savannid sobisid Gangese kevadise üleujutused, Keskpäeval võis põlluharimiseks madalikul on mis tõid kaasa palju seal olla isegi üle juunist oktoobrini aasta ringi probleeme. 50 kuumakraadi. kestva vihmae sademeterohke Hiina tsivilisatsioon Seevastu öösel perioodi tõttu. troopiline kliima sai alguse võis olla alla Augustist ja seega põhjapoolsel Huang nulli kraadi. lisandusid põlluharimiseks He tasandikul. vihmadele iga- soodsad olud. aastased Induse orkaanid. Talve- tasandikul on ja kevadkuud olid

Ajalugu
Ajalugu-keskaeg-varauusaeg
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

sai ka isikuvabadus ­ inimene peab olema sõltumatu ja vaba. Vanade raamatute uurimisel lähtuti adfontest (allikate juurde tagasipöördumisest). Humanism levis peagi riigist välja ning kõige kuulsamaks humanistiks sai Erasmus Rotterdamist. Tema teos on ''Narruse kiitus''. Selles raamatus naeruvääristas ta isandate ahnust ja rumalust ning a ütles, et kirik on eemaldunud algsest kristlikust ideaalist. Humanism hakkas levima pärast trükikunsti levikut. 32) Hiina riik ja ühiskond keskajal Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse õpetusest. Selle kohaselt oli igal inimesel täita ühiskonnas oma kindel roll. Et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust. Kõrgemasse ametisse lubati tõusta vaid pärast pikaajalist eksami sooritamist. Seetõttu said ametisse vaid väga targad ning haritud inimesed. Esimese aastatuhande teisel poolel oli Hiina taas üks maailma kõige suuremaid ja rikkamaid riike

Ajalugu
Keskaeg
22
doc

Keskaeg

Ta astus ebavõrsesse võitlusse ja langes kangelasena. Rüütliromaanid ­ Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest ­ kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Nimetus tuli sellest, et kuningas tavatsenud oma kaaslastega ümmarguse laua ümber pidutseda ja nõu pidada. Artur oli muistne Inglismaa kuningas, kes kunagi arvatavasti tõepoolest elas, kuid lood temast ja tema kaaslastest olid küll üsna muinasjutulised. Nagu kangelaseeposed, tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid, võitlesid kurjade röövrüütlitega ja tapsid hirmsaid koletisi. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule ­ südamedaamile. Trubaduuride luule ( trubaduurid olid armastuslaulikud ) ­ Alates 12. sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun