KOOL 11B klass Nimi Tartu Ülikool Referaat Juhendaja: õp Nimi LINN 2008 SISSEJUHATUS Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÜLIKOOL
abiellusid. Ei möödunud kaua aega kui Carey sai kuulsaks üle maailma. Rahvale läksid peale lood nagu ,,Without you", ,,Hero" ja ,,Dreamlover". Paar aastat hiljem ilmus uus album nimega ,,Merry Christmas" . Kokku on Mariah Carey esituses ilmunud 15 albumit, 7 videot/ DVD-d, ja 18 singlit. Tal on olnud 6 maailmatuuri ja ta on osalenud 9-s filmis. Põhiliselt kirjutab Mariah Carey armastusest, aga ta on kirjutanud ka teemadest nagu rassism, maailma hädast ja vaimsusest. Ta ise on öelnud, et ta töö on osaliselt autobiograafiline, aga ajakiri ,,Time" kirjutas, et ainult Carey laulud kirjutavad tema kurvast elust. Tema laulud on sageli siirupitaolised ja kunstlikud. Carey loode põhilised muusikainstrumendid on trumm ja süntesaator. Enamus lugudes on kuulda ainult klaverit. Tema laululiigid on R&B, hiphop, soul ja hip hop. Carey suudab laulda vabalt 5 oktavit. Kriitikud on aga öelnud, et tema hääl ei võimalda edasi anda laulu sisu või sõnumit.
beebibuum. 1950. aastal hakkas hoogsalt arenema television. USA-s sõja tekitatud elamispinna nappuse lahendas puhkenud ehituse tõusuperiood; moes oli vabaplaneering, mis oli tegelikult kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele täiesti meeltmööda. NSVL-s aga Hrustsovi aeg, mis tõi kaasa piiratud vabaduse. 1950.-te lõpu liialdustest vabanemise ja poliitilise sula tähe all projekteeriti kuuekümnendatel aastatel mõningaid modernistlikust vaimsusest kantud hooneid("Vanemuise" teater Tartus). 60-ndatel valmivad esimesed suured paneelelamute rajoonid (Tallinnas Mustamäel ja Tartus Ülejõel.) Ka teadus ei jäänud "ajast maha". See kajastas paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti suured jõuoingutused olid suunatud tuumafüüsikale tuuma- ja vesinikupommi loomisele. Lisaks hävitustehnikale jõudsalt arenes ka lennundus, kosmonautika ja arvutite loomine. 50.-60
Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus. Ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas, kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga
TEMA VALITSEMINE 2. Maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Austria pärilussõjas vallutas Preisimaa kuningas Friedrich II juhtimisel Sileesia ja Maria Theresia pidi tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. EE S M Ä R K I D E SAAV U TA M I N E · Maria Theresia reformid olid aluseks Joseph II jõulistele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel. · Valitsemisaparaati tsentraliseeriti tunduvalt. E E S M Ä R K I D E S A AV U TA M I N E Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Maria Theresia perekonnaga. M A R I A T H E R E S I A TA A L E R
sünonüüme mille all mõistame spirituaalsust. Siin kohal toon paar näidet: spirituaalsus võib olla millegi omadus olla vaim, spirituaalsus ehk spiritualiteet ehk vaimsus on inimese orienteeritus väärtustele, mis on seotud vaimuga ning on kõrgemal argikogemuste ringist. Loomulikult saame seda mõistet kasutada vaimulikkust kirjeldades, kuna see on ilmalikkusele vastandav omadus, mis seisneb kuulumises religiooni raamidesse või põhinemises religiooni. Kuna inimestel on vaimsusest eri kultuurides ja paikades erinev arusaam, siis väga tihti ei mõisteta üksteist, mille tulemusena asutakse sõjajalale. Kui vaimsusest rääkida siis peab kindlasti ka välja tooma rõõmu ja kuuluvuse soosimise läbi pidustuste ja rituaalide. 2 Spirituaalsus tähendab: * rõõmu ja kuuluvuse soosimist läbi rituaalide ja pidustuste * rõhu panemist loovusele ja kunstile, mis on ühtsuse ja universumiga suhtlemise väljendus * soodsate võimaluste loomist enesearenguks.
pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857. "Kurjad lilled" (põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi toel surmas.) 2. 1869. "Pariisi spliin" (50 proosaluuletusega kogumik) 3. 1909. Baudelaire'i päevik Eesti keeles on ilmunu: "Väikesed poeemid proosas" (1930, 1991, 1999; tõlkija Marie Under), "Kurja lilled" (1967), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000) ¤ Eksisteerivad ainult kolm austust väärivad olendid: preestrid, sõdurid, poeedid. Teada, tappa, luua.
Tema vanemad mängisid klaverit ja kannelt, Kandinsky ise õppis klaverit ja tsellot mängima juba varajases eas. Muusikal oli tema teostele kindlasti suur mõju, kui juba maalide nimed on Improvisatsioonid, Ilmed ja Kompositsioonid. 1886. aastal astus ta Moskva ülikooli ja õppis juurat ning majandust, ja peale eksamite sooritamist andis sama ülikooli juura teaduskonnas loenguid. Ta nautis edu mitte ainult õpetajana vaid kirjutas laialdaselt ka vaimsusest, teemast, mis jäi suureks huviks ja lõpptulemusena avaldas tema töödele olulist mõju. 1895. aastal käis Kandinsky vaatamas prantsuse impressionistide näitust, kus nägi Monet Heinakuhi Giverny' . Ta ütles: ,,Ma sain kataloogist teada, et see oli heinakuhi. Ma olin vihane, et ei olnud seda ise ära tundnud. Samuti arvasin, et kunstnikul ei ole õigust maalida nii ebatäpsel viisil.Õrnalt olin ka teadlik, et objekti polnud pildil..." Varsti peale seda lahkus kolmekümne aastane
Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal Kaugel näen kodu kasvavat. Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju, nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -
ulatuses . Üheks tema populaarsemaks teoseks on 2. klaverikontsert. Tema muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19 sajandi heliloojate,eeskätt Moskva koolkonna traditsioone, kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Erinevalt viimasest ei ole R. muusika nii impulsiivselt emotsionaalne. Helilooja sisemaailma aitasid tasakaalus hoida Vene õigeusu koraalide vaimsusest kantud vaimulikud kooriteosed. Tähtsamad teosed- 3 sümfooniat, sümfoonilised tantsud, ooperid aleko, Francesca da rimini, ihnus rüütel, 4 klaverikontserti, rapsoodia paganini teemale. Mussorgski( 1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverimänguoskuse sai ta emalt.1852 astus kadettide kooli , kus õpetati klaverimängu. Siis alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Peale sõjaväge pühendus muusikale. Debüteeris 1860.aastal
peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal ,,Kaugel näen kodu kasvavat". Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju. Nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni.
Arhitektuuri kaudu ilmnebinimese tahe muuta oma ümbrus tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Nii järgib ka 20. sajandi teise poole ehituskunst ajastu inimese ja kultuuri väärtushinnaguid, tõekspidmisi ja tajuprotsesse. Ehitiste sedavõrd eksistentsiaalset olemust silams pidades ei ole üllatav fakt, et ajastu vaimsust tähistavast postmodernistlikust kunstist hakatigi kõihepealt kõnelema seoses arhitektuuriga. Just selles valdkonnas põhjendati teatud stiililiste ja vaimsete hojakute muutust varasemaga võrreldes
Arhitektuuri kaudu ilmnebinimese tahe muuta oma ümbrus tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Postmodernistlik arhitektuuriteooria - 1950. aastateks oli modernistlik rahvusvaheline stiil levinud kõikjale üle maailma. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise masinaid. Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist. 1970
.., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks või tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast ükskõiksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane mõjub sisemiselt kui tulisest ja püsimatust elust pulbitsev värv. Lilla on füüsilises ja psüühilises mõttes jahedam punane. Must on kui võimalusteta ,,eimiski", pärast päikese kustumist kustunud ,,eimiski", igavene vaikus, tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on värvi ja vormi ühtsus oluline: ,,Teravate värvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (näiteks kollane kolmnurgas). Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis)." Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks ,,vabaks lastud" värvi ja vormi. Teosed Maalid: ,,Kompositsioon musta kaarega" (1912) ,,Väike maal kollasega" (1914) ,,Turuplats" (1903)
pahupool vaesus, prostituudid, narkomaanid jms); III tsükkel " Vein" kirjeldab alkoholi väärtusi (joovastuse filosoof); IV tsükkel "Kurja lilled" (patoloogiline armastus, kiremõrv jms); V tsükkel "Mäss"; VI tsükkel "Surm"; VII tsükkel "Uued kurja lilled" on hiljem juurde lisatud. Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi ("Kunstlikud paradiisid", 1860 kirjeldab narkomaani nägemusi) toel surmas. Aastal 1869, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909 aastal Baudelaire'i päevik. Baudelaire jõudis eesti lugejani 1905. a "Noor-Eesti" I albumis, tõlkijaks Johannes Aavik. Hiljem on eesti keeles ilmunud "Kurja lilled" (1967); "Väikesed poeemid proosas" (1999; tõlkija
Baudelaire'i luules on lihtne leida. Looming Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 8 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi ("Kunstlikud paradiisid", 1860) toel surmas. 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909. aastal Baudelaire'i päevik. Eesti keeles on ilmunud "Väikesed poeemid proosas" (1930, 1991, 1999; tõlkija Marie Under), "Kurja lilled" (1967), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000)
Neil polnud tarvis lugema õppida, sest polnud mida lugeda. Ühtedel neist oli igapäeva elu aluseks jahipidamine ning mõõga käsitsemine, majapidamise valitsemine ja sellega seotud elementaarne arvutamine, teistel põlluharimise ja loomapidamise oskused ning oskus suhelda oma peremeeste-härradega. Kõike seda õpiti praktikas. Parim, mida oli nende ja kogu ühiskonna jaoks tol ajal võimalik teha, oli anda neile mingi algeline ettekujutus vaimsusest, Jumalast, kohustustest Jumala ja kaasinimeste vastu, mingid konkreetsed näited ja seega eeskujud pühakute elulugudest. See omakorda tähendas nende kõigi toomist mingisse osadusse tolle aja kultuurieluga, mis ju tegelikult samastus kristliku religiooniga. 8 5 USKUMUSED KESKAJAL Millisena nägi keskaja inimene ise ennast? Ristiinimesena oli tal kahesugune loomus: ühelt poolt
2 Mis on meditatsioon? Lihtsalt öeldes on meditatsioon kogemus mõistuse piiramatust olemusest, kui seda enam ei valda harjumuspärane mõttelobin. Mõistust võib võrrelda taevaga. Kui taevas on pilvedega kaetud, ei saa me kunagi näha selle tõelist palet. Ajame aga pilved laiali, ning maagiliselt, täies ilus avaneb meie ees taeva sinetav ääretus. Kui inimese mõistus on pidevalt mõteist pilves, ei saa ta kunagi kogemust oma vaimsusest ega selle enesekogemusest. Ta saab vaid kogeda pilvekatet, mis ümbritseb sisu. Miks peaks aga inimene tahtma kogeda vaimsust ja selle enesekogemist? Vastus on, et see annab talle teadmise tema tegelikust loomusest. Loomusest, mis on oma loomulikus olekus rahulik ja muretu, mida ei varjuta mure- ega soovidepilved, lootused ega hirmud, mis tavaliselt haaravad meie tähelepanuvõime. Mõistuse pilvitu oleku kogemus on täieliku ja elujõulise
õpetusena soovitada usuvahetust või kedagi selleks julgustada. Kõik positiivse, mida nähakse budistlikus traditsioonis, võib kohandada oma religioonile. Samamoodi võivad budistid võtta selle hea, mida nad näevad kristluses, islamis või mõnes teises religioonis ja võivad selle lülitada oma vaimsesse praktikasse (7.). Tegelikult on religiooni defineerida väga raske. See on rohkem või vähem seotud koguduse ja rituaalidega. Seetõttu on vaja teha vahet. Kui räägime vaimsusest, ei tohiks vahet olla kristlaste, budistide, moslemite vaimsusel see on meeleseisund. Religiooniga käib kokku religioossus, kuid religioon sisaldab nii religioossust kui organisatsiooni. Vaimsuses pole jagunemist ega eelistamist ja kui keegi saavutab kõrgeima vaimse seisundi, muutuvad kõik erinevate religioonide traditsioonid peaaegu ebaoluliseks. Seega on vaimses maailmas kõik kõigega vahetatav ja ühtesobitatav. Religioon on seotud rohkem kultuuri ja traditsioonidega. Seal on
Just seesugusest tunnetusest kõneleb põlvest põlve edasi antud pärimus, mis õnnestus Shotimaalt ja Iirimaalt kokku koguda 19. saj. lõpul (Carmina Gadelica).Rahvas võttis omaks, et igapäevaelu ja palvetamine kuuluvad ühte. Tekkis omalaadne ,,kodukoldeusund". (De Waal, 2007) 12 3. Keldi mütoloogia Keldi vaimsusest rääkides ei saa mööda minna müütidest, kus peitub selle rahva ajalooline mälu, vabaduseiha ning jumalikkuseihalus. Olemasolevad teadmised keldi mütoloogiast on kui pusle, mis on kokku pandud arheoloogiliste leidude, võõramaalaste märkmete ja jutustuste ning mitu sajandit hiljem kristlaste poolt kirja pandud vihjete põhjal. (Allan, 2009) Iiri müüte võib jagada teemade järgi erinevateks tsükliteks. Suur hulk müüte on pühendatud Iirimaa esimestele asukatele
keisriks valida. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Viini lähedale Schörnbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks (et.wikipedia.org). Maria Theresia valitsemise ajal said tema poolt valitsevatel aladel oluliseks keeleline rahvuslik ja geograafiline mitmekesisus. Reformide tulemusena loodi tähelepanuväärselt tõhus haldusaparaat. Austria
Kus ja millal see alguse sai? Sümbolismi iseloomustab spirituaalsus, kujutlusvõime, unenäod, tõekspidamiste ja olukordade kirjeldamine sümbolite abil. Sümbolism sai alguse 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. 23. Nimeta C. Baudelaire'i tuntuim luulekogu. Too viis iseloomustavat märksõna tema loomingule. C. Baudelaire'i tuntuim luulekogu on ,,Kurja lilled". Tema loomingut iseloomustab vaimupimeduse ja tehnilise progressi tõttu kannatav ,,kunstnik", loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged, lahenduse otsimine veini, oopiumi ja haii toel, sümbolite kasutamine, nn ühiskondliku moraalitunde solvamine. 24. Mis on M. Maeterlincki sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks? ,,Sinilinnu" sõnumiks on usk ja lootus ning vajadus nende poole püüelda, elukogemuse vajalikkus ja kõige ning kõigi hindamine, mida või keda ollakse oma eluteel kohanud. 25. Too viis märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta kolme tema teose pealkiri. F
Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. AJALUGU -- Mõtles välja ajaloo kulgemise seaduspärasuse. Iga liigutus on ajaloo protsessi üks osa. Vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Jõutakse ajani, mil vaim on enesest teadlikuks saanud. Hegel peab silmas vaimu all mitte iga indiviidi vaimu eraldi, vaid iga indiviidi vaimsusest tekkivat kollektiivset vaimu. konservatiivne -- õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline -- miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik Vaba kunst avab tõe juba vaimu enesetunnetuse varastel etappidel.
Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. AJALUGU — Mõtles välja ajaloo kulgemise seaduspärasuse. Iga liigutus on ajaloo protsessi üks osa. Vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Jõutakse ajani, mil vaim on enesest teadlikuks saanud. Hegel peab silmas vaimu all mitte iga indiviidi vaimu eraldi, vaid iga indiviidi vaimsusest tekkivat kollektiivset vaimu. konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik Vaba kunst avab tõe juba vaimu enesetunnetuse varastel etappidel.
Tartu ülikoolis on 9 teaduskonda, 4 kolledzit. Igal aastal osaleb Tartu Ülikoolis ligi 1600 kursusel rohkem kui 31 000 osalejat. 83% magistriõppe vilistlastest töötavad juhi või tippspetsialistina. Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. Tartu Ülikool on pidanud väga tähtsaks oma vanade hoonete
See sundis B. kirjutama. Tema armastuseks oli Jeanne Duval. Näitlejanna, kes oli 23 a truudusetu kaaslane. Tema mõju B luules on lihtne leida. Looming: B on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1857 luulekogu ,,Kurjad lilled", milles 6 luuletust keelati ühikondliku moraalitunde solvamise tõttu. B ,,kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas. Kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged. Lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi toel surmas. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880 ndatel Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest, levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikase. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke B luulekogult ,,Kurjad lilled".
Ordu põhikorra peaprintsiip: premonstraatlaste ordu on suhteliselt iseseisvate üksikkloostrite ühendus. Seepärast ei anta ordutõetust kogu ordule, vaid üksikkloortrile. Igaüks kuulub koorihärra või ilmikvennana eluaegselt sellesse kogukonda, mis ta vastu on võtnud. Sama kehtib õdede puhul. Ordud on alates rajamisest peaaegu igas sihtes erinevad: päevakorra, jumalateenistuse läbiviimise, liikmete tegevusalade ja isegi rõivastuse poolest. Vaimsusest Ordu eesmärkides olid ja on liturgia pühtsemine (kooripalve ja armulaud) ning kõik hingehoiuvormid (ilmikpreestrina toimimine, koolitöö, edasiõppimine, misjon). Vaimsusepõhiprintsiibiks on iga liikme soetus kaasvendade või kaasõdede ühiselu ja ühistööga. Haridus: Naispremonstraatlased hoolitseid juba keskajal oma kloostrites eri seisutest ütarlaste kasvatuse ja hariduse eest. Kõigil premonstraatlased oli haridus tähtsal kohal. Paljud
.., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks või tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast ükskõiksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane mõjub sisemiselt kui tulisest ja püsimatust elust pulbitsev värv. Lilla on füüsilises ja psüühilises mõttes jahedam punane. Must on kui võimalusteta ,,eimiski", pärast päikese kustumist kustunud ,,eimiski", igavene vaikus, tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on värvi ja vormi ühtsus oluline: ,,Teravate värvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (näiteks kollane kolmnurgas). Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis)." Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks ,,vabaks lastud" värvi ja vormi. Teoseid: ,,Kompositsioon musta kaarega" (1912), ,,Väike maal kollasega" (1914).
depressioon on kogu aeg olnud, küll suuremal, küll väiksemal määral aga sel hakati rääkima meil hilja. Sellepärast ka meil vahepealne põlkond selline lükata-tõugata-vihata, sest emad olid teadmatuses ja lapsed, tulevased indigod nad ei saanud vastavat hoolitsust. Sellepärast on ka kujunenud välja jällegi sellest kõigest ,,Emo" kultuur. 3. Indigode vaimsus. Seda peatükki alustades tahaksin juba ette öelda, et see tuleb lühikene, sest juttu tuleb indigode vaimsusest ning selline teema pole veel meie eesti ühiskonnas küllaltki taunitav. Melanie Melvin, filosoofiadoktor, väidab, et indigod tulevad siia ellu teravdatud eneseaustustunde ning vääramatu veendumusega, et nad on jumala lapsed. Teie indigo võib olla üsna pettunud ja kohkunud, kui saab kuulda, et Te ei teagi, et olete ka ise eelkõige vaimne olend. Sellepärast on hädavajalik, et Te end austaksite sest mitte miski ei
.., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks või tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast ükskõiksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane mõjub sisemiselt kui tulisest ja püsimatust elust pulbitsev värv. Lilla on füüsilises ja psüühilises mõttes jahedam punane. Must on kui võimalusteta „eimiski“, pärast päikese kustumist kustunud „eimiski“, igavene vaikus, tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on värvi ja vormi ühtsus oluline: „Teravate värvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (näiteks kollane kolmnurgas). Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis).“ Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks „vabaks lastud“ värvi ja vormi. Teoseid: „Kompositsioon musta kaarega“ (1912), „Väike maal kollasega“ (1914).
sureb võitluses liigse uhkuse tõttu. Naiste roll oli marginaalne, nad ootasid lossis ja tikkisid. Hispaanlaste eepos oli ,,Laul minu Cidist" Cid tähendas isandat, see tiitel anti peategelasele don Rodrigole. Sakslastel oli ,,Nibelungide laul". Samas oli eeposeid mitmeid, kuid need on kõige paremini säilinud. Cid räägib samuti rekonkista teemal ning on natuke asjalikum kui prantslaste eeposed. Cidi huvitas rohkem materiaalne kasu kui au ja hiilgus. ,,Nibelungid" on kantud teistsugusest vaimsusest ühest küljest võtsid sakslased prantslaste rüütlimentaliteedi üle, samas on säilinud germaani identiteet. Rohkem on maagilisi lugusid 6 draakonitest ja lohedest, võlusõrmustest. Teine levinud zanr oli rüütliromaan. Esimene alaliik oli troojaromaan antiigiteemaline (Odysseus, Achilleus jt Homerose tegelased), samas pandud keskaegsesse dekoori. Ajaloolist tõde ei jälgitud
kuna valdav enamus uurimusi on läbi viidud just nimelt täiskasvanutega. Samas on inimese religioossus otseselt seotud selliste eluvaldkondadega nagu suhted, töökoht, perekond ja osalemine ühiskondlikus elus. Religioon vanaduses on seotud ennekõike mõtestamise, tervise ja ka suremise teemaga. Võib väita, et täiskasvanuiga iseloomustavad kaks märksõna. Need on töö ja küpsus. Tööga seoses on suhteliselt uue mõttesuunana hakatud rääkima töökoha vaimsusest või spirituaalsusest. Selle kontseptsiooni kohaselt seondatakse töökoha visioon ja töötajate vaimsed vajadused. Töökliimat ja suhteid kirjeldatakse vaimsete mõistete abil. Täiskasvanuea juurde kuulub küpsuse mõiste. Usulise küpsuse osas puudub religioonipsühholoogide seas ühtne seisukoht. 25) James Fowleri usuastmete teooria põhisisu ja astmete tähendus. Tema põhiväited on, et usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust.
poliitika, tehnilise taseme, majandusliku seisundi, moraali jms-ga. Vabaduse piirajaiks on kindasti kodu, perekond, töökoht, raha, elukoht, sõbrad jne. Välise vabaduse liikidest võiks nimetada järgmisi: liikumisvabadus, elukohavabadus, tegutsemisvabadus, tahtevabadus, sõnavabadus, trükivabadus, koosolekuvabadus, lugemisvabadus (NSVL’is oli teatud raamatute lugemine keelatud), valikuvabadus, majanduslik vabadus, info kasutamise võimalused jms. Sisemine vabadus sõltub isiku vaimsusest, mida kirjeldatakse mõistega vaimne keskus. Vaimne keskus sisaldab ettekujutust maailmast, missioonitunnetust, huvisid, teadmisi ja oskusi, tahet, visioone, väärtushinnanguid, tunnetusvõimet jms. Inimene loob nende baasil endale teatud mudeli ümbritsevast maailmast. Välise vabaduse piirid dikteerb meile ümbruskond ja situatsioon milles asume. Sisemine vabadus sõltub aga meist endist, meie vaimsest keskusest, ning määrab palju võimalikke
.., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks või tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast ükskõiksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane mõjub sisemiselt kui tulisest ja püsimatust elust pulbitsev värv. Lilla on füüsilises ja psüühilises mõttes jahedam punane. Must on kui võimalusteta ,,eimiski", pärast päikese kustumist kustunud ,,eimiski", igavene vaikus, tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on värvi ja vormi ühtsus oluline: ,,Teravate värvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (näiteks kollane kolmnurgas). Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis)." Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks ,,vabaks lastud" värvi ja vormi. Teoseid: ,,Kompositsioon musta kaarega" (1912), ,,Väike maal kollasega" (1914).
.., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks või tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast ükskõiksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane mõjub sisemiselt kui tulisest ja püsimatust elust pulbitsev värv. Lilla on füüsilises ja psüühilises mõttes jahedam punane. Must on kui võimalusteta ,,eimiski", pärast päikese kustumist kustunud ,,eimiski", igavene vaikus, tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on värvi ja vormi ühtsus oluline: ,,Teravate värvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (näiteks kollane kolmnurgas). Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis)." Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks ,,vabaks lastud" värvi ja vormi. Teoseid: ,,Kompositsioon musta kaarega" (1912), ,,Väike maal kollasega" (1914).
Seadusandja ammutabki seda materjali reaalselt. See kõik kokku tuleb õiguse struktuuri all arvesse. Enam kui kirjutatud õigusnormide või nn õigusallikate süsteemi sisemine korrastatus. Vähemalt 2 allastruktuuri: õiguse vaimne infrastruktuur ja institutsiooniline infrastruktuur. Esimese puhul, enne kui õigus saab materialiseeruda seaduse kirjatähes, peab ta valmima vähemalt seadusandja vaimus. Viimane omakorda pole midagi muud kui peegeldus kultuuriruumi üldisemast vaimsusest. Kui mitte rohkemal määral, siis teatavasti väärtuselis- normatiivsete fragmentide lõikes kindlasti. Sedalaadi vaimsed aluskomponendid kuuluvad loomuomaselt õiguse struktuuri. Erinevalt nt moraalist, mille toimemehhanismi põhiosa peitub inimese hinges, tema südametunnistuses, kõlbelises vastutuses vmt, toimib õigus indiviidi-ülesel tasandil, nende organisatsiooniliste ja struktuursete seoste kaudu, mis iseloomustavad sotsiaalset kooslust.
Mees tunnetab väiksemat, naine suuremat. Inimene eristab ennast vaimsest ja ihulisest. Ta nimetab vaimsust emaks ja paigutab selle Taeva ja Maa vahele. Ta nimetab ihulist Phalloseks ja paigutab selle iseenda ja Maa vahele, sest Ema 115 ja Phallos on üleinimlikud deemonid ja jumalate maailma väljendused. Nad on meie jaoks tegelikumad kui jumalad, sest nad on meie olemusega lähedases suguluses. Kui te ennast ihulisest ja vaimsusest ei erista ja kui te ei suhtu nendesse kui olevasse, mis asub teist kõrgemal ja teie ümber, siis langete ohvriks nendele kui Pleroma omadustele. Vaimsus ja ihulisus pole teie omadused, pole asjad, mida teie evite ja hõlmate, vaid nemad evivad ja hõlmavad teid, sest nad on vägevad deemonid, jumalate avaldumiskujud, mis ulatuvad teist üle väljapoole ning olelevad iseendas. Mitte keegi ei oma vaimset kui sellist või ihulist kui sellist; vaid ta asub vaimsuse ja ihulise seaduse alluvuses
Inimeste vaimus, teadvuses asuv. Enne kirja panemist konstrueerib mudeli vaimselt peas valmis. Kangastuvad normi sõnastus, vorm, mida sellega kaitsta ja mida see norm peaks reguleerima, millist valdkonda. Vaimse struktuuri juures tuleb rääkida ka seaduse vaimust rääkida (monteskjö seaduste vaim). Kui eksamil tuleb selline küsimus. Vaimne toime jätkub ka õigus rakendamise juures. Viimane omakorda pole midagi muud kui peegeldus kultuuriruumi üldisemast vaimsusest. Siin saab rääkida õiguse kehastusest, millisena seadus välja kukkus. Kas see on vaimse mudeliga kooskõlas. Õiguse kehastumine erinevate institutsionaalsete vahelisest tegevusest. Kas õigus toimib ja on võimeline seatud eesmärke realiseerima, kas on sotsiaalselt kehtiv. Kui mitte rohkemal määral, siis teatavasti väärtuselis-normatiivsete fragmentide lõikes kindlasti. Sedalaadi vaimsed aluskomponendid kuuluvad loomuomaselt õiguse struktuuri.
Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 129 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a asendist, üksikpuude ja haljasmasside paigutusest, teedest, grottidest, varemetest, monumentidest ning motiivide järgnemisest; samuti pargi vaimsusest - ilust, sentimentaalsusest, õpetlikkusest, legendidest ja maalilistest kontrastidest. Tema andis mõistele `aed' uue tähenduse ja võimalused seoses muutustega: rahvaaed, kalmistu, haiglaaed, promenaad jne, ta nägi ette tulevikku avalike aedade suunas. Aia käsitluses tõi ta sisse alajaotused päevaaegade (hommiku-, keskpäeva-, õhtu-aed), aga ka aastaaegade kaupa (kevad-, suve-, sügis-, talveaed) ning asukoha järgi (mägi-, oru-, metsaaed)
The question about responsibility is not a compulsion but an echo of Higher Wisdom in our heart. Treating the creative process from the spiritual, fine-material level it becomes obvious that all ideas and thoughts have a fine-material basis, they are ‘things’, existing 1 Kalevi Aho. Muusika, rahvuslikkus ja ühiskond. (Music, nationality and society). Teater. Muusika. Kino 1994, No.4, pp18, 19. 2 Dom Jacques Hourlier. Vestlused gregoriuse laulu vaimsusest. (Conversations on the spirituality of the Gregorian chant). Solesmes 1985. Tallinn 1996, AS Korol, p.52. 3 Andante religioso. Märkmeid tänapäeva kirikumuusikast (Remarks on the modern church music). Allgemeine Musikzeitung. Berlin, August 19/26, 1910, No.34/35. Translation in the “Muusikaleht” (“Music Papar”) 1928, No.10. 4 An Axiom often used by Willa Cather (1873–1947) among others. 5 U.Kasemets. Artur Kapp – tema vaimuilm ja helikeel (A
annaabi.ee 
