Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harune...
.+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine Sademed: 500 kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Mullad Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud. Puud kasvavad mitmerindeliselt. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Loomastik Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed
terviklikke ridu ei ole säilinud, puud kasvavad küllaltki fragmenteeritult või üksikuna. Lõunapoolses küljes (kontserdimaja juurest vaadatuna sõidutee vasakul küljel) kasvavate puude näol on näha ka allee üksikuid fragmente, kuid puud on säilinud ainult ühe reana. Puuliikidest on kogu allee ulatuses esindatud harilik pärn, vaher ja saar. Allee esimeses osas kasvavad sõiduteest paremal küljel (põhjapoolses küljes) pärnad ja vahtrad. Suurte mõõtmetega pärnad kasvavad jalgteest paremal pool kesklinna suunas, nendest suurimate tüvede diameeter 1,3 meetri kõrgusel on vahemikus 68-106 cm. Need pärnad on kindlasti juba mõisa ajast seotud praeguse pargiga. Pärnade vahekaugus reas on 12 m. Osa puid on juba hukkunud või asendunud nende samade pärnade uuendusega. Vahtrad kasvavad jalgteest vasakul pool kesklinna suunas, nende vahel kasvavad üksikud naaberpärnade seemnest kasvama hakanud nooremad pärnad
ning elada loodusega kooskõlas. Tegemist on inimesega, kes austab loodust. Ta püüab mõista inimesi. Ta kirjeldab oma luules ka inimeste omavahelisest suhtlusest, inimlikest omadustest ja väärtustest. Üldiselt on luuletused minu jaoks raskesti mõistetavad, kuid Kaplinski luule on mulle arusaadavam kui Juhan Liivi luule, sest Kaplinski kirjutab mulle südamelähedamastel teemadel. Minu lemmikuks luuletuseks jäi Raagus vahtrad. Luuletus kõnetas mind, sest tulles Tallinna jäin ma igatsema loodust, vaikust ja rohelust. Isegi Järve metsa kostub liiklusmüra. Puudub rahu ja vaikus. Jääb vaid lakkamatu stress, mida põhjustab kiire elutempo, mille tõttu jääb elu pealiskaudseks. Sisimas ei teki tasakaalu, sest südames jääb kripeldama, et ei suuda kõigele soovitule pühenduda. Selles luuletuses kasutatud sõna roheline tähendab taimi üldiselt.
Minu Eestimaa Kolletavad kased, punavad vahtrad, rohevad kuused, sinavad kadakad. Kui palju teate? Kui palju vestate? Aegadest iidsetest, uutest või kesksetest. Ei ole palju palutud või suurelt Isalt anutud. Sa hoia lindu, liblikat ja last, kui kõige väetimat. Nüüd prii oleme ikkestki ja dogmast nii mõnestki. Mu mõtted ja lapsed on seal, et elame oma kodumaal. Las lendab lind ja õitseb lill ja pihku tuleb vesivill.
Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma
Võrdlused: pikk pilv kui hõbedast aer; puhas kui lapse naer. Metafoor: kevadelaev. Isikustamised: kõnelen valge päevaga, tuul põske patsutab, kodu helendab, muld hingab, pehkib põhk. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Rong'' Epiteedid: küpsed kastanid, südameokstest valud, sügisõhtuses kollases rongis, koitanud kapis, õhtust aega, kuldlõhnavat hämarust, nüritud saega, vahtrad harali, värvide kireva joone,vana hüljatud maja, tumedat kallist nägu, kadunud kevad. Võrdlused: küpsed kastanid kukuvad maha nagu südameokstest valud, sügis tehtud kui plekist ja papist, vahtrad harali nagu hangud. Metafoor: südameokstest valud. Isikustamine: õhtu silmade ette maalib mineviku dekoratsioone. Ümberütlus: puudub. Luuletuse ''Öös miski pärani''
sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks
Uusaegkond Uusaegkond ehk kainosoikum • Algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani • Uusaegkond jaguneb kolmeks ajastuks – Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar Need omakorda kolmeks ajastikeks Paleogeen • Eestis sel ajal tekkinud kivistisi pole • Jätkus imetajate kiire areng; • ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised; • Austraalias arenesid kukkurloomad; • Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Ürgimetajad Luustik nagu roomajatel Puudub väliskõrv Piimanäärmed ja karv- sarnasus praeguste imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat taga...
Reguleeritakse kvootidega. 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia. Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa. Parasvöötme leht- ja segametsad - vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel, Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja- Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandžuuria pähklipuud. Valdavalt elavad parasvöötme sega-ja lehtmetsas imetajad Kuiva lähistroopika metsad - Lähistroopiline kliimavööde jääb kahe
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...
vahtra kõrguseks mõõdetud ligi 20 meetrit, siis meie kõrgeimad põlised vahtrapuud parkides küünivad isegi üle 30 meetri. Kasvutingimused Vahtrad kasvavad edukalt nii täisvalguses kui ka poolvarjus. Mõned liigid eelistavad isegi täisvarju. Värviliste lehtedega vahtrasordid peaksid erksama lehevärvi püsimiseks kasvama siiski päikeselisel kohal. Olenevalt liigist eelistavad ühed niiskemaid, teised kuivemaid muldi, kuid kõik vahtrad kasvavad hästi igasugustel normaalsetel aiamuldadel. Huvipakkunud fakt · Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Viited: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel253_249.html http://www.looduskalender.ee/node/6068
Kõrgeim mägi on Baekdu mägi (2745 m). Suurem osa inimestest elab Põhja-Korea lõuna osas kus on tasasem. Kliima 4 aastaaega. Keskmine päevane temperatuur talvel 8 °C, suvel +24 °C. Suved on vihmased, lühikesed ja soojad. Talved on külmad, kuivad ja karmid. Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik Loomad: metssead, leopardid, rebased, pesukarud, tiigrid, hülged, pruunkarud, Aasia mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jalakad. Lehtmetsad ja segametsad (mägedes). Poliitika Põhja-Koreal on igavene president Kim IL-Sung, kes suri aastal 1996. Tema sünni järgi loetakse ka Põhja-Koreas aastaid. (1910) Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Jong-Un Valimised Põhja-Koreas on valimine kõigile kohustuslik, kuid valimistel on kandidaate ainult 1. Faktid Põhja-Koreas asub maailma suurim staadion (150 000 istekohta).
km²). Rootsis on 221 831 saart. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga. Järved Rootsis on üle 97 500 järve. Kõige suuremad: Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Rootsis kasvavad: Kased, haavad, tammed, pärnad, pöögid, saarad, vahtrad ja jalakad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Rootsist leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Kalavarud on viimastel aastatel
Pinnase koostisest ja niiskusreziimist sõltuvalt väga palju erinevaid metsatüüpe. 2 July 22, 2012 Footer text here Salumetsad Kasvab kõige viljakamatel muldadel. Lõpuks haritakse põldudeks. Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here 4 July 22, 2012 Footer text here Laanemetsad
Taimed : kuused, nulud, männid, lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad : Taimed : kased, pajud, haavad, jalakad, saared, vahtrad, tammed, pöögid, pärnad Loomad : metskitsed, hirved, metsnugised, halljänesed (Euraasias), skunksid, pesukarud, vapitid ( Põhja-Ameerikas), kaeluskarud, vesihirved, vöötoravad, ussuuri tiigrid ( Aasias) Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa)
* Võõras ei tohi koort näha, siis ei lähe ta kokku. * Sool sabata silk, vaeslaste või. * Tõest räägib igamees; igamehel ise tõde. *Ööl on üheksa poega. * Jää vagaks, laps, siis jumal sinuga. ¤ Mõni huvitav väljend või mõte * Peremees, kes täna aru ei saa mida perenaine tahab. * Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suus. * Särk ihu ligi, surm ligemal. * Mis vara vaikselt minu põues tuikas, kui nooreks meheks olin sirgunud? * Pikad ridapuude read. Kohavad vahtrad kahel pool laia õige tee ääres. * Nagu kivi veelainetes rõngaid sünnitab, nõnda paisuvad nad, ringivad üksteist läbi, võtavad üksteise kaelast kinni, tantsivad, hõiskavad. * Läksin, tilluke, teole, vaba vaimulike, vaole. * Imelikud varjud, nagu tondikujud, ronivad mööda sirgeid kuuski üles. * Varjud tantsivad kuuskesid mööda üles ja alla, ronivad maha, tulevad tule ligemale, taganevad jälle enam tagasi, kui tuluke veel kord suuremat leeki annab, jooksevad tagasi puu
Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Taimestik Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: · Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust. · Dunántúli mägedes on pöögimetsi. · Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde, toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed
lihtne leida oakujuliste väljaheidete, näritud puukoore ning jälgede järgi niiskel pinnal. Karvavahetuse ajal kukuvad okkad ise kergelt välja. Turvalisuse tagab ta oma okastega, ähvardades nendega vaenlast, ise nad vaenlast ei ründa. Mõned vaenlased on tal näiteks ilves ja puuma. Suvel sööb urson rohttaimi, sügistel ja talvel aga koorib ta puid, süües koorealuseid mahlakaid ning tärkise- ja suhkrurikkaid kihte. Ta ei eelista ühtegi puud kindlalt, kõlbavad näiteks männid vahtrad ja künnapuud. Jooksuaeg saabub sügisel või sügistalvel. Isased hulguvad mööda metsa ja toovad kuuldavale kõrgeid helisid. Tiinus kestab 7 kuud ning emane toob ajavahemikus aprillist juunini ilmale ühe poja. Poeg on sündides küllaltki hästi arenenud ning kaalub umbes 560g. Olulist majanduslikku kahjut urson ei tekita. Teraviljapõllule sattudes tallab ta rohkem taimi kui sööb neid. Paha võib ta tekitada ka puude nn rõngastumisega. Ta on hirmus närija, kuid üsna laisk
vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.Dunántúli mägedes on pöögimetsi. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid.Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Maavarasid on vähe.Peamine energiaallikas on süsi, boksiit, maagaas. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt
kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike. Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Soti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda
TAIMESTIK · Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks. · Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust. · Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Siin on pilt Danube jõest. https://www.google.ee/search?q=danube+river+fun+facts&newwindow=1&hl=en- EE&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwja0JmPmbXZAhWDJlAKHbwIBV8Q_AUICigB&biw=1821&bih=868#imgrc=wPb-DjIwok2vhM: Siin on pilt Ungari loodusest. https://www.google.ee/search?
lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12.mitmerindelisus-see kui kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega Kultuurmaastik:metsad on maha võetud ja maa põllustatud (kesk-euroopas) Segametsadele iselloomulikud puud:seedermänd , pärn , tamm , vaher , kask , kuusk , mänd . P- A:pöögid , vahtrad , tulbipuu , (suhkruvaher kanadas) 13.paiknevad:põhja ja lõuna poolkeral parasvöötmes , kuid vähem ka lähistroopilistel aladel Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi Sademed:250mm-750mm aastas , talved külmad , suved palavad jõed veevaesed põhjavesi asub sügaval veeperioodil on ohuks veeerosioon preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14.mustmullad: suur huumuse sisaldus ja suur huumus horisont (kiht) ( tume , viljakad ,
lossipargis mitmed labürindid. Park: Varasema peahoone ümber oli rajatud regulaarse kujundusega park. Praegune vabakujunduslik park on ümber planeeritud ilmselt pärast uue, historitsistliku härrastemaja valmimist. Arvatavasti kujundati regulaarpargist just sel perioodil puuvilja- ja marjaaed, mis nüüdseks on hävinud. Tarbeaeda piiras puidust horisontaalne tara. Kõige vanemast pargiplaneeringust on säilinudainult fragmente, teede kohad on aimatavad kasvavate põlispuude (tammed, vahtrad, lehised) järgi. Suhteliselt hästi on säilinud tiik ja kuivenduskraavid. Peahooneesine planeering on ainult kujutletav. Hoone kesktelg on kujundatud põõsasrindeliselt. Avarad vaated tiigile ja pargiaasale on kinni kasvanud ja metsapark hooldamata. Laitse mõisa park on vabakujundusliku pargi tüüpiline näide. Ajalugu: Laitse lossi, ehk Laitse mõisa, ehitas leitnant Woldemar von Uexküll 1890.aastate algul.
parima paljandiga Eestis. Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 meetri ulatuses 5 - 6 meetri kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi. Rohketele roostepruunidele liivakivikihtidele on värvi andnud raua oksüdeerumine kvartsiterakeste ümber. Liivakiviseintes on jälgi ka looduse loomingust. Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud uurdeid, on ka väikene allikakoobas. Puuliikidest kasvavad siin kased, kuused, haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas. Aeg-ajalt võib kanjonisse eksida ringiuitav rebane, metskits või jänes. Kanjon on sobilik elukeskkond paljudele närilistele. Suur Munamägi ja vaatetorn. Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp kõrgusega 318m merepinnast. Mägi on poolmunaja kujuga ja kaetud kuuse-haava segametsaga. Suure Munamäe otsas on vaatetorn mis on ehitatud
( 2037m ) Põhja- /Claypool Hill Area. See ent on liigirikkamad. Põh- Carolinas. asub linnas Pounding jas kasvavad vahtrad ja Mill. Majutusasutust pöögid. Lõunas tamme ja Infot leiate täpsemalt: iseloomustavad jooned: kreeka pähklipuud, kasta-
kunagine söögisaali laemaal, läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder, suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Lossi ümber mühab iidne park, mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi. Peamiselt kasvavad pargis kastanid, vahtrad, kuused ja lehised. Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni. Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg. Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm. Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati
Lossilähedane pargiosa on liigirikas ja siin kasvab mitmeid haruldasi puid. Muu hulgas äratab tähelepanu lossi taga kasvav hiigeltamm ( kõrgus 28 m, läbimõõt 170 cm), mida rahvasuus tuntakse Peetri tammena ( olevat Peeter I istutanud). Aastakümneid tagasi ähvardas tamme lõhenemisoht ja selle vältimiseks pandi ümber harude raudklambrid. Puus on ka mitmeid õõsi, kus pesitsevat kodukakud. Lossilähedases pargis kasvavad mitmesugused harilikud lehtpuud: tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas
savised), puudeks on kuused, männid, haavad, tammed, arukased, põõsasteks on sarapuu, pihlakas, pajupuu, rohttaimede alla kuuluvad mustikas, samblikud, ussilakk, madarad, võsaülane, jänesesalat, laanelill, mailane, sinilill, nurmenukk. 4) Salumets muldadeks on leostunud mullad (viljakad, huumusrikkad, toitaineterikkad, hea veevarustusega), puudeks on tammed, pärnad, vahtrad, jalakad, arukased, haavad, kuused, põõsasteks on sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, toomingas, viirpuu, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused,
metsad Korea, Brasiilia, USa kampripuu, eukalüpt on vähe säilinud jne. Kuiv Hispaania, Itaalia, USa, tamm, loorber, küpress, 1-2m3/ha, mullastik toitainete Tšiili, Kreeka pählipuu, eukalüpt jne. vaene ja erodeerunud Parasvöötme Leht Kesk- ja Ida-Euroopa tamm, vahtrad, pöögid, 5-10m3/ha, “kõvad” lehtpuud metsad (Poola, Läti,, Leedu), kastanid (mööblitööstuses kasutatav) Sega USA, Jaapan, Korea, kuused, männid 2-3m3/ha, segametsa Hiina kasutatakse tarbepuiduna Okas Põhja-Ameerika, Euroopas kuusk, mänd, kasutatakse peamise
looduslikud veekogud, jõed, ojad). Kõige populaarsemate igihaljaste taimede seas on jaapani krüptomeeria, osmantus, Cleyera japonica, astelpõõsad ja bambused. Traditsiooniliste õitsvate puude ja põõsaste hulgas on varisev rippuba, magnooliad, juudapuulehikud ja kerriad. Kultuurpojenge ja krüsanteeme kasvatatakse pottides ja pannakse postamentidele. . Enamus traditsiooniliselt eelistatavaid taimi kohalikud männid, ploomid, kirsid, vahtrad, kameeliad, asalead ja bambus, mida kasutatakse dekoratiivsete tarade ja võrede valmistamiseks. Mände saab kõveraks koolutada, et jätta muljet kõrgest vanusest. Jaapani aiakunsti olulised osad: 1. Jaapanlased on ranged ja põhjalikud pügajad. Kontroll väikeste puude ja igihaljaste põõsaste pügamisega. Täiendamaks aedade kivikujundeid pügatakse ka taimed tihedateks ümmargusteks( teinekord ka kandilisteks) kujunditeks, et
niisuguses metsas palumetsale omast kadakat sarapuu, magesõstar ja kibuvitsad; rohurindesse lisanduvad lubjalembesed liigid angerpist, värv-varjulill, verev kurereha. Sellist männi-tamme segametsa peetakse meie tingimustes reliktseks koosluseks, mida on raske paigutada üldkasutatavate kasvukohatüüpide süsteemi. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets- aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas- karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste
kasvavad kümmekond meetrit madalamad jässakad tammed. Põõsarindes saadavad niisuguses metsas palumetsale omast kadakat sarapuu, magesõstar ja kibuvitsad; rohurindesse lisanduvad lubjalembesed liigid angerpist, värv-varjulill, verev kurereha. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid
Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, allpool on samblad ja samblikud ja rohurinne. Segametsade alal on palju soid ja niite. Lehtmetsad kasvavad pehmemas merelises kliimas. Lehtmetsad võivad olla kase, paju, haava, pärna, jalaka, saare või vahtra enamusega. Euroopa lehtmetsades on kõige rohkem tammikuid ja pöögimetsi, vähem pärna, vahtra ja jalaka ülekaaluga metsi. Põhja-Ameerikas kasvavad pöögid, vahtrad. Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad. Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned. Aastarütmile allub ka metsloomade elu. Parasvöötme loomastik on suhteliselt
Ungari loomastik paistab olevat suhteliselt sarnane Eesti loomastikule. Nt. Ungaris, nagu ka Eestis on hirved, rebased, jänesed, oravad, metssead,hundid, ilvesed ja koprad. Saakal on siiski üks neist loomadest, keda Eestis ei esine. Ka linnustik on seal mitmekesine. Enamus linde paiknevad Balatoni järve ääres. Kaladena on kõige tüüpilisemad karpkala, haug ja ahven. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhja-aladel, kus kasvavad peamiselt pöögid, valgepöögid, tammed ja vahtrad. Pöögimetsi võib leida Dunàntùli mägedes. Alföldiks kutsutakse Ungaris hajali puudega rohumaad, kus suurem osa puid on kadunud. Taimkate seal koosneb põhiliselt rohust. Mullad on üpris mitmekesised. Madalikel on viljakaid must-ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivamuldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ungari) Turism Ungari on tegelikult vägagi turiste tõmbav maa
Sveits on kuulus ka oma järvede poolest, mis asuvad tektoonilistes nõgudes. Seal on sellised kaunid ja silmapaistvad järved nagu Boden, Genf, Lugano, Magiore, Zürichi järv jt. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes 25 % territooriumist on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Maavarade poolest on Sveitss vaene, leidub vaid mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki
Kuigi võsastumine ei ole veel väga suureks probleemiks kujunenud, tuleks selle ennetamiseks ikkagi midagi ette võtta. Ilusas hooldatud pargis on palju meeldivam aega veeta kui võsastunud pargis. Juba varasemal ajal olid parkidega seotud metsapargid ja mõisakalmistud. Üheks näiteks võib tuua Räpina pargi, mis kuulus varem mõisale. Kunagi oli seal pargi maa- alal ilus segamets, kus kasvasid peale tavaliste puude veel pärnad, vahtrad, pihlakad, tammed, saared, jalakad ja künnapuud. Praegu kasvab pargis vanu, ligi 200- aastasi pärna- ja tammehiiglasi. Park rajati segastiilis, kus lossi vahetus läheduses valitses korrapärane ning kaugemal vaba looduspärane stiil. Teiseks näiteks seoses mõisakalmistu ja metsapargiga võib tuua õisu pargi, kus kohalike elanike teatel oli maanteelt kalmistule viiva tee alguses kahel pool teed kaks nn saksamaa kuuske.
ning loodusliku uuenemise teel kasvanud puud on varjutanud regulaarsed puuderead. Viimasest tööde kohaselt, mis Kukruse pargile ja alleele on koostatud 20 21 , alates on vanadele alleedele tehtud pikemate lõikudena regulaarseid vaheleistutusi. Allee välimistesse ridadesse on istutatud lehiseid ja sisemistesse ridadesse tammesid. Lisaks nendele on maaomanik Kalev Mae poolt sellesse pargiosasse istutatud rohkelt pargiarhitektuuriliselt ebasobivaid ilupõõsaid ja puid (pähklipuud, toomingad, vahtrad, pihlakad jne). Sellist omavolilist istutamist tuleb kaitsealusel pargialal edaspidi kindlasti vältida. Vastasel korral kaob pargi struktuur täienisti. Mõisa esiväljak ja sellega külgnevad pargiosad on hooldatud ning seal ei ole probleeme võsastumisega. Kukruse Mõisaserva tee äärest (pargi idapiir) kuni paekivimüürini olev osa on rohkem võsastunud, samuti viljakuivati ümbrus. Läänepoolne pargiosa on hästi hooldatud, kuid suhteliselt lage. Peahooneesises
SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveits...
aastal. Seega on ta üle 200-aastane. Dr. Reim (metsateadlane, kes uuris sealset taimestikku) kirjeldas tammikut 1923. aastal: tammik on rajatud 5253 aasta eest istutamise teel põllumaale. Ridade kauguseks on võetud 6 jalga, taimede kaugus 5,5 jalga. Mulla pealmine kiht on struktuuriline kollakaspunane liivakas savi, madalamatel kohtadel selle all leeteliiv. Tammikut kaitsevad kuusehekid, mõisa-hooned ja vanemad puud. Alusmets on ära raiutud, ainult üksikud 1 m kõrgused vahtrad on alles, vähesel arvul leidub sõnajalgu. Väljaspool perekonnakalmistut on mäeküljel suur plats tavaliselt kalmistutel kasvavate igihaljaste kultuurtaimedega. Rohkesti leidub puudel samblikke, vesivõsusid ja kuivi oksi. Selle tõttu näib, nagu puuduks tammedel midagi, nagu põeks või kannataks nad millegi all. Paul Reim leidis, et tammiku juurdekasvu languse oli põhjustanud kohaliku muldkonna ebapiisav viljakus (Reim, 1925).
Räägu (1), Mooni (1), Marja (1), Lembitu (1), Lepistiku (1), Skeit park (1) ja Gleihni park (1) Joonis 1. Küsitluse tulemused. 4 VAATLUSE ANALÜÜS Uurimistöö käigus vaatlesin Rannamäe parki. Minu vaatlusobjektiks oli Rannamäe park. Vaatlesin parki 16. septembril 2012. Ma vaatlesin parki Rannamäe pargi ümbruses ja Rannamäe pargis. Märkasin, et seal kasvavd vahtrad, kased ja kastanid. Taimestikuks olid põõsad ja väike lilleaed. Lilleaed oli ümbritsetud väikse nöörist aiaga. Suvel oli seal põhuteter. Pool parki oli puhas ja pool parki oli hooldamata ja lehed olid riisumata. Seal oli väike üpris laguneneud skate park ja see aasta (2012) avati seal parkuuri huvilistele parkuuri treenimis väljak. Pargis jalutasid mõned vanemad inimesed. Mõned nooremad käisid seal tõukeratast sõitmast skate pargis. Park oli keskmise suurusega
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 ...
(wikipedia 2007) 2.3 Taimestik Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust. (wikipedia 2007) Dunántúli mägedes on pöögimetsi. (wikipedia 2007) Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. (wikipedia 2007) 6 3. Majandus Ungari jaoks kujunes turumajandusele üleminek oodatust kallimaks. VMN-i kokkuvarisemine põhjustas kaubavahetuse suunamise Lääne- Euroopasse ja praegu sõltub Ungari majandus suurel määral kaubavahetusest EL-iga. Suurte maksude tõttu pakuvad erastatud ettevõtted välisinvestoritele vähem huvi. (Kindersley) 3.1 Majanduse tugevad küljed: Avatus otsesele välisinvesteeringutele. 1990
peamiselt õistaimede seemnetest, lehtedest ja pungadest. Peale imetajate arenesid ja mitmekesistusid ka putukad ja linnud. Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega. Uusaegkonna alguses puudusid veel nüüdisaegsed kliimavöötmed ja ka põhjapoolsetel aladel oli tunduvalt soojem, kui praegu.Isegi Gröönimaal kasvasid tammed, vahtrad ja kastanid. Laial alal valitses subtroopiline kliima sellele omaste õistaimedega. Kui mere all olnud alad vabanesid, jäid sinna soostunud tasandikud, kus kasvas subtroopiline mets. Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti kõrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid sisalikud, maod,
Metsamajanduse ülesanded Loe internetist www.fao.org 1) Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A) Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta + B) Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja- Ameerikas + C) Väga liigirikkad + D) Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks - E) Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm + 2) Nimeta riike, mis omavad rikkalikke metsavarusid. Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Kongo, Indoneesia, Hiina 3) Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. 4) Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? Vihmametsad on koduks erakordselt liigirikkale looma-, taime- ja linnumaailmale (vihmametsades arvatakse elavat pool Maa taime- ja loomaliikidest) , millest iga liik on oluline tasakaalu säilitamiseks meie
(4) Esimestest sammudest peale, mida poeg suures maailmas tegi, ei väsinud isa ja ema kinnitamast, et ta kuulub valitud ringkonda, Ameerika ühiskonna eliiti. Erilisi pingutusi polnud vajagi, sest asjad ja ümbritsevad inimesed meenutasid väikesele Franklinile seda oma olemasoluga iga päev: mugav ja ruumikas maja Hyde Pargis, millele siis veel ei olnud juurde ehitatud kaht tiibhoonet kitsa verandaga, ümberringi määratu suured, maitsekalt kujundatud puud künnapuud, vahtrad, kastanid, pöögid. Eluks ajaks sööbisid Franklini mällu need puud Hyde Pargi vältimatud atribuudid. Kaugemal, niitude taga laiusid haritud põllud ja karjamaad. Peaaegu kõik, mida maja teisel korrusel asuva lastetoa aknast jõe siinpoolsel kaldal näha võis, kuulus Rooseveltidele.(4) Lapsepõlves oli Franklin harva koos oma eakaaslastega, tema elu möödus peamiselt täiskasvanute hulgas. Vend oli temast 28 aastat vanem ja suhtus temasse isalikult, elatanud isa
seemnetest, lehtedest ja pungadest. Peale imetajate arenesid ja mitmekesistusid ka putukad ja linnud. Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega. Uusaegkonna alguses puudusid veel nüüdisaegsed kliimavöötmed ja ka põhjapoolsetel aladel oli tunduvalt soojem, kui praegu.Isegi Gröönimaal kasvasid tammed, vahtrad ja kastanid. Laial alal algas 65. valitses subtroopiline kliima sellele omaste õistaimedega. kestis 42, paleogeen milj. a Kui mere all olnud alad vabanesid, jäid sinna soostunud tasandikud, 5 milj. a. tagasi kus kasvas subtroopiline mets. Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti kõrvale.
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks · Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A. Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta B. Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas C. Väga liigirikkad D. Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks E. Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm · Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. · Nimeta 3 tagajärge, mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega. · Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? 1) ................................... 2) .................................. Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral
kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike. Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Šoti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
