Vari (32)

Lugemispäevik
8A
„Vari“
Juhan Liiv
* Raamatu pealkiri: Vari
* Autor: Juhan Liiv
* Ilmumiskoht ja –aeg: „Eesti raamat“, 1981
* Tegevuseaega ja –koht: 1880-ndad Eesti
¤ Ühised ja erinevad jooned Viljandi ja Kukulinna vahel
Kukulinn
Ühised jooned
Viljandi
* Soo äärde ehitatud linn.
* Peipsi ääres.
*Ehitati leivaanujatele ja vaestele.
* Halva mainega.
* Elati hüttides.
* Porimülgas.
* Väiksem.
* Elas vähem inimesi.
* Keegi ei pidanud sellest linnast lugu.
* Mõlemas linnas vähemalt üks kool.
* Mõlemates elavad inimesed.
* Maismaale ehitatud linn.
* Järve ääres.
* Ei ehitatud ainult vaestele.
* Uhke hansaaegne hansalinn.
* Ei ole vaeste linna.
* Elatakse majades mitte hüttides.
*Suurem.
* Viljandis sa ei tea kõiki, kuid Kukulinnas teadsid kõik kõiki.
¤ Uus info
* Tegevus toimub Peipsi ääres.
* Halva mainega linn – Kukulinn.
* Kukulinna lähedal ka rikaste küla – Kuuse küla.
* Kukulinnas elatakse hüttides.
* Liulaskmise eest talvel peab loa eest koolis nii mitu pekki ja nii mitu silku andma.
* Kuuse küla perenaine ja peremees tahavad Villut endale.
* Villu ema sureb .
* Villu saab kuuse küla peremehe ja perenaise kasulapseks
* Villu saab Kuuse talu karjapoisiks.
* Villu on nüüd näinud Peipsit ja siis tahtis ta näha suuri laevu ja linnu.
* Villu kutsutakse mõisa kohtusse mõisa jänese küttimise eest ja ta saab ka karistuse. Kuid kuna kohtumehed märkavad, et Villu on väga tark siis säästetakse Villu peksmisest.
* Villu töötab mõisas – on mõisas teomees ja ka talumees .
* Villu ei ole enam mõisas teomees vaid talumees.
* Villu on õnnelik, et teda armastavad ta kasuvanemad ja kõik läheb hästi.
* Villu jääb ilma oma kasuisa talust
* Villu asus elama Kukulinna, kuhu ta ka ehitas endale väikese majakese hüti asemel.
¤ Elutarkust
* Võõras ei tohi koort näha, siis ei lähe ta kokku.
* Sool – sabata silk , vaeslaste või.
* Tõest räägib igamees; igamehel ise tõde.
*Ööl on üheksa poega .
* Jää vagaks, laps, siis jumal sinuga.
¤ Mõni huvitav väljend või mõte
* Peremees, kes täna aru ei saa mida perenaine tahab.
* Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suus.
* Särk ihu ligi, surm ligemal.
* Mis vara vaikselt minu põues tuikas, kui nooreks meheks olin sirgunud?
* Pikad ridapuude read. Kohavad vahtrad kahel pool laia õige tee ääres.
* Nagu kivi veelainetes rõngaid sünnitab, nõnda paisuvad nad, ringivad üksteist läbi, võtavad üksteise kaelast kinni, tantsivad, hõiskavad.
* Läksin, tilluke, teole , vaba vaimulike, vaole.
* Imelikud varjud , nagu tondikujud, ronivad mööda sirgeid kuuski üles.
* Varjud tantsivad kuuskesid mööda üles ja alla, ronivad maha, tulevad tule ligemale, taganevad jälle enam tagasi, kui tuluke veel kord suuremat leeki annab, jooksevad tagasi puu poole tüveni üles, tulevad siis uuesti salakesi maha vaatama… kuni magajate juurde – tuli on kustunud!
* Härra oli äkiline ja põles kui kadakas , kui vihaseks sai.
* Suurt meretäit sinisilmi.
* Vari hakkab kaduma… selgimas on udu.
* Sa ära sõitle välku, mis tamme purustanud, ja ära vibu sõitle, mis kotkal’ noole kan’d
* Välk tuli pilve põuest, nool lendas küti käest. Mis tuleb aja õuest, on ülem meie väest.
¤ Situatsioon, kus oleksin teisiti käitunud
Villu ei osanud unistadagi et ta saab Kuuse tallu kasulapseks. Kui ta oli oma unistuste soovi täide saanud – näinud Peipsit. Tema aga tahtis siis palju rohkemat, mina oleksin sellegi üle õnnelik olnud, sest ta sai vaestelinnast talusse elama.