Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uusaegkond (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Uusaegkond #1 Uusaegkond #2 Uusaegkond #3 Uusaegkond #4 Uusaegkond #5 Uusaegkond #6 Uusaegkond #7 Uusaegkond #8 Uusaegkond #9 Uusaegkond #10 Uusaegkond #11 Uusaegkond #12 Uusaegkond #13 Uusaegkond #14 Uusaegkond #15 Uusaegkond #16 Uusaegkond #17 Uusaegkond #18 Uusaegkond #19 Uusaegkond #20 Uusaegkond #21 Uusaegkond #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor clauaxx Õppematerjali autor
lühikokkuvõte uusaegkonnast, näited loomadest ja taimedest

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pptx

Uusaegkonna kronoloogia

Uusaegkonna kronoloogia Sisukord Uusaegkond ehk kainosoikum Paleogeen Paleogeen (jätk) Mereelu evolutsioon Maismaataimede evolutsioon Neogeen Kvaternaar Kvaternaar (jätk) Uusaegkond Eestis Kasutatud materjalid Uusaegkond ehk kainosoikum § Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber

Geograafia
thumbnail
45
pdf

Elu areng Maal

gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus

Bioloogia
thumbnail
51
ppt

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

ajastu lõpuks Ajastu lõpul toimus massiline suurte roomajate ja mereliste loomarühmade, ammoniidide väljasuremine Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine, kontinentide liikumine. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Pärisluukalade levik Kriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel Tyrannosaurus rex Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen Neogeen Kvarternaar Paleogeen Imetajate kiire evolutsioon Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised Austraalias arenesid kukkurloomad Mõned imetajate rühmad kohastusid eluks veekeskkonnas: vaalalised ja loivalised Pangea hiidmandri lagunemine, India laama Aasiaga kokkupõrkumine, Himaalaja keskaheliku kerkimine. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktika-

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Maa areng

Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni

Geograafia
thumbnail
21
docx

Evolutsioon Maal

.......12-13 Mesosoikum Keskaegkond.................................................................................14 Triias..............................................................................................................14-15 Juura ..................................................................................................................16 Kriit ....................................................................................................................17 Kainosoikum Uusaegkond..................................................................................18 Paleogeen......................................................................................................18-19 Neogeen.............................................................................................................19 Kvaternaar.................................................................................................... 20-21 Kasutatud kirjandus ...........................................

Ajaloolised sündmused
thumbnail
29
docx

Erinevad ajastud

ut.ee/BGGM/eluareng/kriit.html). Joonis 17. Kriidiajastu loodus ja loomastik Kriidiajastul kujunes rohkesti suuri nafta- ja gaasimaardlaid (USA, Mehhiko, Kanda), paljudes kohtades moodustus kivisütt, põlevkivi, fosforiiti, kivi- ja kaalisoola, Vaikse ookeaniga piirnevatel aladel aga metallimaake. Tekkisid väga suured ehitusmaterjalide (lubjakivide, kriidi jt. ) varud (I. Arold, 1987). 4. Uusaegkond ehk kainosoikum Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks (joonis 18). Joonis 18. Kainosoikumi geokronoloogiline tabel Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Põhiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse käigus tekkisid Alpid, Püreneed, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja ja Andid

Loodus õpetus
thumbnail
6
docx

Evolutsioon

Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM ­ JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi on

Bioloogia
thumbnail
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 Uued veeloomad..............................

Taime- ja loomafüsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun