Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Park (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Park #1 Park #2 Park #3 Park #4 Park #5 Park #6 Park #7 Park #8 Park #9 Park #10 Park #11 Park #12 Park #13 Park #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli K Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
ppt

PARK

PARK Koostajad:Riina Lumpre Karolin Pedius Üldiselt: Park ­ puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
3
doc

Toompark

läbi teinud pika katseaja. Küll on külmad talved võõrpuuliike hävitanud, sõjad laasta- valt mõjunud, tormid suuri puid murdnud ­ kõik need olukorrad on parkidele nega- tiivset mõju avaldanud. Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse jätmised, ebaõige kasu- tamine. ÜLDIST TOOMPARGIST: Toompark on bastionide haljasvööndi kõige suurem park (11.1 ha), mis hõl- mab kunagise Gootide ja Vendide bastioni, millede asemele oli kujundatud hiljem Patkuli reduut. Park piirneb bastionide haljasvööndit piirava ringpuiesteega ehk siis Toompuiesteega. Pargi kõige vanema osa moodustavad Nunne tänava äärsed puud, mis on istutatud 19. sajandi lõpus. Toompeale viiv Patkuli trepp avati 1903. aastal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn

Haljasalade rajamine
thumbnail
3
docx

Linnapark (Tartu Karu park)

Linnapark (Tartu Karu park) Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala. Linnapargid on linnade piirides paiknevad üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid, kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid. Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel. Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev, mille keskel seisab graniitskulptuur Karu. Kuju lõi Ole Ehelaid 1957. aastal. 2012. aastal rajati parki laste mänguväljak. 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? Otsida välja taimed, loomad, putukad, mullaelustik e. nii palju kui on võimalik antud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
14
ppt

Looduslik kooslus: Park

PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD

Ökoloogia
thumbnail
14
doc

Karula Rahvuspark

ning säilitada haruldasi liike ning kooslusi. Peale selle suudab Karula rahvuspark pakkuda ka loodusharidust, mis hõlmab eneses nii õpperadu, kui ka koolitusi noortele ja vanadele. Pargis on kasutulsele võetud kõikvõimalikud meetmed, et inimesed käituksid pargis viibides võimalikult vähe loodust kahjustavalt. Radadele on paigaldatud viited ningi infosedelid, kaasa jagatakse õppelehed ning inimestega tegelevad oma-ala asjatundjad. Leian, et park talitab nii hästi kui võimalik. Rahvuspargi vähene reklaam võib olla tingitud soovist mitte saada ebasobivaid külastajaid, vaid leida inimesi, kes huvituvad loodusest ning tahavad seda paremini tundma õppida. 12 Kokkuvõte Kagu-Eestis asuv metsarohke Karula rahvuspark on loodud, et kaitsta erinevaid maastiku- ja pinnavorme ning erinevaid kooslusi

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
19
docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. C.R. Jakobson- kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist loodusesse: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema. ,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes." Vältida veereostust, kaevata linaleostus tiigid, igal talul peab olema oma väike park, elukoht ilma roheluseta on aga Jakobsoni meelest ,,nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A. Toom- tema algatusel loodi Vaika linnukaitse ala 1910. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. G

Keskkonnakaitse
thumbnail
26
pdf

Eesti looduskaitse

iseloomulikumat ja väärtuslikumat Eestimaa pärandkultuurmaastikke ning maastikuelemente. majandustegevus, kuid seejuures tuleb järgida kaitse- loodusreservaate pole. looduses. Neil aladel piiratakse või suunatakse Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja inimtegevust, et tagada loodusele tasakaalustatud puistu. areng ja hoida elurikkust. Kaitsealadele seatud ülesanded võib koondada kahte Tsoneerimine rühma: Kaitset vajavate väärtuste alusel jaotatakse * hoida elupaiku, ohustatud liike ja maastikke ning kaitsealade maa kolme eri kaitsereziimiga vööndisse:

Keskkonna ja loodusõpetus



Lisainfo

Pargi kohta tehtud powerpoint. See sisaldab pargis elavaid linde, loomi, puid, putukaid. Välja on toodud ka klimaatilised tingimused, mida on vaja, et antud kooslus püsima jääks, üldiseloomustus pargi kohta, maa- ja linnapargid, rahvuspargid

Meedia

Kommentaarid (3)

tanduur profiilipilt
tanduur: Väga korralik :)
16:29 19-02-2011
deodorajosephamaria profiilipilt
deodorajosephamaria: oli palju abi
16:58 16-03-2011
kaarelp profiilipilt
kaarelp: täitsa ok
13:45 13-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun