Leht- ja segametsade lühikonspekt (0)

Lühikonspekt :Parasvöötme leht- ja segamets

 
See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel.
Kliimavööde: parasvöötme mereline ja ülemineku kliima
Temperatuur: talvel -5..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine
Sademed: 500 kuni 1000 mm/a
Tuuled: läänetuuled
Aastaajad : 4 aastaaega
Mullad
Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont . Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad .
Taimestik
Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed , pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad.
Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud.
Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandžuuria pähklipuud.
Puud kasvavad mitmerindeliselt.
Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite.
Loomastik
Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad , nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde.
Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved , halljänesed, metsnugised ja koprad . Põhja-Ameerikas skungid ja pesukarud . Kaug-idas aga pruunkarud, hundid , leopardid ja ussuuri tiigrid .
Inimtegevus
Metsavööndis inimasustus on väga tihe.

• Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus
  
• Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra , kartulit ja rukist
  
• Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki
  
• Kalandus
  
• Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini
  

Keskkonnaprobleemid

• Veekogude reostumine
  
• Tööstusjäätmed
  
• Õhusaastus tööstuspiirkonnas
  
• Veeressursside ammendumine
  

Parasvöötme sega-ja okasmetsas asuvad sellised jõed nagu Doonau, Mississippi , Missouri ja Rein , järvedest on olemas Suur Järvistu ja Balaton.
Eesti kuulub segametsavööndisse: Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi.