õigem? Palun põhjendage, miks. Minu jaoks tundus kõige õigem Dualistlik interaktsionism, sest see on kõige loogilisem. Ma arvan, et igal tegevusel, mida me teeme või nähtusel, mida näeme või tunneme on mingisugune põhjus. Alati on võimalik leida põhjus ning kunagi ei juhtu midagi niisama. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Kuigi tekstis oli selle teooria vastuväideks välja toodud küsimus „kus on hing“, mina siiski arvan, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Mina arvan, et see see küsimus pole tähtis, me ei pea teadma, kus on hing, aga minu arvates hing on ajudes, sest seal toimub mõtlemine. Siiski kindlasti peame teadma, mida tahab hing, sest siis saame näha kuidas hing mõjutab keha ja keha mõjutab hinge. 3. Kas arutlusel „keha ja vaimu” üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust.
IHU JA VAIMU PROBLEMAATIKA Palun vastake järgmistele küsimustele ja postitage vastused siia: 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Kõige õigem ja loogilisem tundub olevat "Dualistlik interaktsionism". Paljude inimeste jaoks loogiline, et keha sõltub vaimust ja vaim kehast. Keha ja vaim on nagu üks tervik. Kui vaim lõpetab töötamise, lõpetab ka keha töötamise. Näiteks inimesel hakkab kõht korisema, kui tal on kõht tühi, seetõttu, et inimene ei ole söönud. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Mina arvan ka et inimese vaim ja keha on kui üks tervik. Seda ei saa võtta nii, et on olemas ainult eraldi vaim ja ainult eraldi keha. Need kaks on koos ja töötavad koos. Nagu eelpool juba mainitud, siis kui üks lõpetab töötamise siis lõpetab ka teine.
1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? 3. Kas arutlusel ,,keha ja vaimu" üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. 1. Minu arvates tundub olevat kõige õigem dualistlik interaktsionism, kuna see on kõige loogilisem ja kõige paremini arusaadavam minu jaoks. Seal räägib, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist ja sama arvan mina. Sa ju ei sööd sellepärast, et sul on kõht tühi, mitte niisama. Või sügad ennast sellepärast, et sul sügeleb. 2. Nagu ma juba esimeses küsimuses rääkisin, siis minu arvamus on samuti see, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. See ei saa olla minu arvates loogiline, et kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid. 3. Jah võiks küll
Palun lugege läbi I. Meosi õpikust „Filosoofia põhiprobleemid” peatükk teemal „Keha ja vaimu probleem” (lk 158-186): 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks? Mina leian, et kõige õigem teooria on dualistlik teooria. Olen ise arvamasule, et inimesel on keha, mis on materiaalne ja vaim/hing, mis on mittemateriaalne. Sellisel arvamusel ollas, leina, et suudan andma parimat abi inimestele ja olla humaane. Kui teha näiteks süsti, materiaalsele kehale, pole see midagi aga mittemateriaalne vaim võib tunda valu. Selle käigus ka tuleb hnnata kui suurt valu võib inimene tunda ja kuidas ma saan seda kõike paremaks teha. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal?
toimub selline energeetiline protsess: südametsakra hakkab domineerima tahte (soovi) ehk kolmanda tsakra üle. Tsakrad on pöörlevad rattakesed, mis paiknevad piki selgroogu. Need energiakeskused on seotud konkreetsete eluvaldkondadega näiteks, "vaimsus" (kroonitsakra), "suhted" (kõritsakra), "emotsioonid" (kolmas tsakta). Teatud määral on energiakeskused materiaalse reaalsuse osa, kuna kuuluvad meie keha teatud piirkondade juurde. Kuid neid ei ole füüsilise pilguga näha, seepärast võib öelda, et nad paiknevad hinge ja mateeria vahel täidavad nende vahelist ruumi. Energiakeskused moodustavad hinge (hingeteadvuse) jaoks sisenemispunkti, võimaldades tal füüsilise vormi omandada ja luua kõike seda, mis teie elus toimub. Südametsakra, rindkere keskosas, on armastuse ja ühtsuse asukoht. Süda kannab ühendavat ja harmoniseerivat energiat
edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt hulka teksti ning pole kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas meeleolu ning kõik fundamentaalne filosofeerimiseks kuid seda tunnet peetakse tähtsusetuks ning seda tunnet ei kuulata, seda eiratakse ning sellest minnakse üle. Nõustun sellega, et filosoofid mõtlevad enda jaoks välja probleeme, millest filosofeerida. Kuid
Mõni inimene ei mõista, aga ikkagi kuulutab, ta on idee kaubitseja. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? o Surm toob tõelise tarkuse. Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde. Miks Cioran võitleb elu vastu? o Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid ja me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: Mis on maailm Bibihhini arvates? o Siin see maailm on: kõik, mis on ümberringi; see, mis on kaugel, ja see mis on lähedal kõik, mis on olemas, ja kõik, mida ei ole ,kõik on maailm. Maailm on lihtsalt kõik.
Kas filosoofia praktika, kus luuakse tekste oma eksistentsiaalse situatsiooni väljakutsele pole mitte kultuurisõlteline/ajaloo diskursusest lähtuv ning seetõttu ei mõistetaks seda väljaspool teatud kultuuri. Kas filosoofial on ajatu/igavene loomus või teatud normatiivsed etalonid, millega võrrelda tekste, kas tegemist siis filosoofiaga või mitte. Filosoofias palju tekste, meil pole kohustust midagi neist välja valida või eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Kas inimesed eiravad filosoofilisi küsimusi või polegi selliseid küsimusi ja filosoofid on need enda jaoks lihtsalt välja mõelnud, vaevavad end ilma põhjuseta? Leian, et kohati võib tõesti märgata, et teatud küsimusi või elunähtusi püütakse nii-öelda üle seletada, kuigi saaks ka palju lihtsamalt ja loogilisemalt asjasse suhtuda. Samas on minu arvates kindlasti vajalik, et
Kõik kommentaarid