TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA (0)

3 HALB

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Georg Badasjan
021PK
TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2011

SISUKORD

SISUKORD 1
1.Mikrokliima 2
1.2 Õhutemperatuur 3
1.2 Õhuniiskus 3
1.3 Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel 4
1.4 Inimese termoregulatsiooni mehhanism 4
1.5 Õhu ionisatsioon 5
1.6 Tuuletõmme 6
2.Allikad 6

Mikrokliima

Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on:
1) madal temperatuur kьlmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja
ettevalmistusruumides
2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis
soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt
toitudelt
3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest
4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kьpsetamisel
eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak , CO.
Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on:
1) õhutemperatuur
2) õhuniiskus
3) õhu liikumiskiirus
4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.
Vähem olulised on:
5) õhurõhk
6) õhu hapnikusisaldus
7) õhu ionisatsiooni olukord

1.2 Õhutemperatuur

Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline prot- sess , töö intensiivsus.
Soovitatav õhutemperatuur tööruumis
Töö iseloom Õhutemperatuur ºC
vaimne töö 18-24
kerge füüsiline töö, istudes 16-22
kerge füüsiline töö, seistes 15-21
keskmise raskusega füüsiline töö 14-20
raske füüsiline töö 13-19
Eeldus on, et õhuniiskus on 30-70 %, õhu liikumiskiirus on alla 0,1 m/s ja kantakse normaalset riietust .
Väldi liiga suurt kuumust ja külmust
Olukordadele tuleb tähelepanu pöörata, kui radiaatorite temperatuur erineb ümbritseva õhu temperatuurist rohkem kui 4 kraadi. Võib kasutada ekraane kuumuse vastu.

1.2 Õhuniiskus

Niiskust saab alandada ventilatsiooniga. Kui soe õhk jahtub, siis võib niiskus seadmete pinnale välja sadeneda. Õhuniiskust ja temperatuurisaab mõõta psühro- meetriga .
Väldi väga niisket või kuiva õhku.Need võivad mõjutada soojusmugavust. Kuiv õhk võib ärritada silmi ja limaskesti, samuti suurendab see staatilise elektri tekkimise võimalust.

1.3 Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel

Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda
Ruumi õhutemperatuuril 18-20 ºC toimub soojusvahetus põhiliselt kiirguse teel. Inimene allub kiirgusjahtumisele.
Kui ruumis on soojemaid kehi kui inimene, siis ta saab soojust juurde.
Soojusallikad:
tehnoloogilised seadmed,
ahjud ,
pliidid.
Kuumad pliidid kiirgavad nдhtamatut infrapunast kiirgust, lainepikkus 0,73-343 mkm kehadelt, mille temperatuur on 3 mikroni lainepikkusega soojuskiirgust kiirgavad praepinnad kutsuvad esile kõige suuremat naha kuumenemist. Seadmete pinna temperatuur tццkoha lдheduses ei tohi olla üle 45 0C. Õhkdušši kasutatakse, kui soojus -koormus on > 348 J/(m2 x s). Soojuskiirgus võib pхhjustada ka nägemiskahjustusi.
Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel:
20ºC juures õhutemperatuur >30 ºC
1) soojuskiirgusega 60% -
2) soojusjuhtivusega 15% -
3) higi auramisega nahalt ja
hingamisteedelt 25% 100%
Mida jahedamad on ümbritsevad pinnad, seda suurem on kiirguse osatähtsus. Kõrgete välis-temperatuuride korral ei kindlusta soojuskiirgus ja - juhtivus enam organismi liigsoojuse äraandmist, kuna temperatuuri vahed (inimese ja keskkonna ning seadmete vahel) on väikesed või hoopis negatiivsed. Kui hüpotaalamuses temperatuur tõuseb sajandiku kraadi võrra ьle kindla väärtuse (37 ºC), siis tõuseb higistamise intensiivsus järsult. Auramine toimub nahalt ja hingamisteedelt.
Kui ümbritseva õhu temperatuur on kehatemperatuurile lähedane, siis toimub soojusülekanne ainult higi auramisega. Organism kaotab suure hulga vett ja elutegevusele vajalikke sooli .
Kui teha 30ºC juures rasket füüsilist tööd, võib veekadu ulatuda 10 liitrini päevas.
Kui sellele lisandub veel хhu suur niiskussisaldus , siis soojusregulatsioonimehhanismi toimimine on veelgi raskem. Inimene väsib kergesti, organism nõrgeneb ja higi eritumine lakkab. Võib tekkida
kuumarabandus .
Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 400-ni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne , oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus. Kuuma-rabandus võib lõppeda surmaga sьdame ja hingamiskeskuse halvatuse tõttu.
Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...42ºC) on kuumarabanduse erivorm .
Liigsoojus soodustab ka silmade hallkae (läätse osaline või täielik tuhmumine ) tekkimist.
Erilist tähelepanu nõuab töö väga külmades ja eriti kuumades tingimustes.

1.4 Inimese termoregulatsiooni mehhanism

Hoiab inimese keha temperatuuri ühesugusel tasemel, olenemata välistingimustest. Inimese keha tuuma (siseorganite) temperatuur on 37º C, kõikumine sellest 4º piires.
Hüpertermia on keha ülekuumenemine, 6º võrra on see juba eluohtlik.
Hüpotermia – keha allajahtumine ei ole samuti normaalne, kuid 10º võrra allajahtumist talub organism mõnda aega kahjustusteta.
Termoregulatsiooni juhib hüpotaalamus (teatav piirkond vaheajus), mis reguleerib vere-varustust, higistamist ja keha soojatoodangut, et säilitada normaalset temperatuuri.
Keha pinna temperatuur külmas ruumis võib olla:
31º- jäsemetel
34 º- reitel
28 º- sõrmedel
32 º- küürarnukkidel
36 º- õlavarrel
37 º- tuumas.
Inimese kehas toimuvad toitainete hapendumise protsessid, mis on eksotermilise iseloomuga :
80-85% eralduvast soojusenergiast antakse üle väliskeskkonda;
10-15% tekkinud soojusest läheb toitainete ja väljahingatava õhu soojendamiseks.

1.5 Õhu ionisatsioon

Õhus on pidevalt ioone. Need tekivad pinnasest radioaktiivsetest elementidest kosmiliste kiirte ja päikesekiirte mõjul. Nn “värske õhk” sisaldab palju kergeid ioone.
Kerged negatiivsed ioonid soodustavad vaimset tööd. Nende sisaldus väheneb talvel, pilves ilmaga, samuti ruumides, kus on palju inimesi.
Kerged positiivsed ioonid omavad ainevahetust intensiivistavat toimet, nad vähendavad vaimset aktiivsust, tekitavad peavalu, ärritavad limanahku. Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised küttespiraalid, väga kuumad radiaatorid . Rasked ioonid füsioloogilist mõju ei avalda.
Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhu konditsioneerimist.
Optimaalne õhuniiskus on 40 – 60 %. Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul.
Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon . Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada.
Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber.
Tuleb jälgida, et
• tööruumi kliima reguleerimine toimuks kavatsetud viisil
• seadmete soojatootlikkus oleks konditsioneerimisel arvesse võetud
• töökoha läheduses poleks kuumasid pindasid või esemeid
• töökoht oleks eemal tuuletõmbusega kohtadest
• riietus sobiks töö iseloomuga
• kuumas keskkonnas töötades oleksid spetsiaalsed puhkepausid
Liiga madal temperatuur põhjustab:
• tähelepanu nõrgenemist
• vaimse ja füüsilise töövõime langust
Liiga kõrge temperatuur põhjustab:
• higistamise suurenemist ja soolade kadu
• liigutuste aeglustumist ja tööviljakuse langust

1.6 Tuuletõmme

Õhu liikumiskiirus on optimaalne kuni 0,3 m/s, piirnormiks on 0,6 m/s soojal ajal raske füüsilise töö korral.

Allikad

``TÖKESKKOND JA OHUTUS´´ ja internet

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 74 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-08-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

badasjan18 Õppematerjali autor

referaat

töökeskkonna mikrokliima mikrokliima töökeskkond hügieen

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuuma töökeskkonna toime organismile

Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖKESKKOND Kuuma töökeskkonna toime Referaat Õpilane: Ingmar Rõustik Kursuse nr: EV 106 Tartu 2008 Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud,

Tuleohutus

docx

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter .................

Riski- ja ohutusõpetus

124

ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 109 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" VVm 14.06.2007 nr 176 Müra Inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli- müra Müra mõju kuulmisele: Tunnetuslik aspekt- akustiline trauma

Tervishoid

doc

Töökeskkond

Ohutusnõuetele on sagedamini mittevastavad metalli- ja puidutöötlemisseadmed ning vahendid kõrguses töötamiseks. Tööinspektorid uurisid kahe aasta jooksul 732 raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid ning tegid tööandjatele ettekirjutised analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade

Majandus

docx

TÖÖOHUTUS

 Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses.  Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägemise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika

Ergonoomika

docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika

Pangandus

docx

Riskiohutuse eksam

Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud.

Riski- ja ohuõpetus

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o

Klimatoloogia ja meteoroloogia

Rohkem sarnaseid