Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..........................................................................................................8 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus..............................................................................8 2.2
Sotsiaaltöö korraldus tegevus, mis aitab viia toetuse või teenuse inimeseni ja mille läbi peetakse üleval organisatsioone ning aidatakse kindlustasa nende organisatsioonide püsimajäämine. Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toimetulekut;
Vaesus Eestis Arvatavasti on iga inimene kogenud, et raha on otsas ja pole seda piisavalt igapäevaste vajaduste rahludamiseks. Vaesus tähendab raha puudumist, kuid ajutist raha puudumist ei saa nimetada vaesuseks. Vaesust määratletakse puuduse ja vajaduste rahuldamatuse kaudu, millega seostuvad materiaalsete ressursside piiratus, kui ka ühiskonnas harjumuspäraseks peetavast elustandardist madalam tase. Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda
kvintiili kuuluvate isikute omaga. Gini koefitsient näitab ekvivalentnetosissetuleku 1 taseme järgi reastatud rahvastiku kumulatiivse osatähtsuse ja nende kumulatiivse ekvivalentnetosissetuleku seost. Gini koefitsiendi väärtus jääb nulli ja ühe vahele. Mida lähemal nullile, seda võrdsem on sissetulekute jaotus riigis, mida lähemal ühele, seda ebavõrdsem. Suhtelises vaesuses elab iga viies Eesti elanik 29. jaanuar 2015 pressiteade nr 13 Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid vaesusesse langemist takistada, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 40,7% ja absoluutses vaesuses 32,6% elanikkonnast. 2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli
Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus. Üks olulisemaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende vastavate teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt. Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent
allapoole suunatud mobiilsus; teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus muutused ühiskondlikus positsioonis, mis esinevad inimese eluaja vältel(Ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sotsiaalses seisundis). 33. Defineeri üleilmne stratifikatsioon. Üleilmne stratifikatsioon- sotsiaalse ebavõrdsuse mustrid maailmas tervikuna. 34.Defineeri absoluutne ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset 35. Millised on üleilmselt vaeste põhikategooriad ja miks see nii on? Suhteline vaesus, absoluutne vaesus. (orjus, võlaorjus, inimkaubandus, prostitutsioon)
Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus: Mitteadekvaatse käitumise sündroom, vaesus on edasikantav põlvkonnalt põlvkonnale Vaimuhaigused ja ebastabiilne käitumine Madal intelligents ja sellest tulenevalt madal haridustase, vähetasuv töö ja madal sotsiaalne staatus Pika traditsiooniga teooria, pärineb sotsiaaldarvinismist. Päritud erisused on olulisemad kui keskkond Klassidevaheline erinevus IQ-s kasvab, sotsiaalsed kihid on seega paratamatud ja püsivad Psühholoogia ja psühhiaatria alased uuringud 1950-60 aastatel tsementeerisid seda hoiakut
Nimelt suurem osa eramuis on väga kehvas seisus ja paiknevad väikelinnades või agulites. Viimastel aastatel on inimesed siiski oma elutingimusi märgatavalt parandanud. Kõige põhilisemaks muutuseks on mugavuste soetamine (avaramad ruumid, soe vesi jne). 1 -2- 20 sajandi lõpus arvutati esimest korda Eestis välja vaesuspiir, mida iga aasta vastavalt inflatsioonile korrigeeriti. Kõik leibkonnad kelle sissetulek on alla vaesuspiiri arvatakse vaesteks. Uuringud näitavad, et vaesuses elavate leibkondade arv on alates 1997.a, mil vaesust Eestis esimest korda hinnati, järjest vähenenud. Siiski oli veel 2004 a. vaesuses iga seitsmes leibkond. Peamisteks põhjusteks on leibkonnapea tööta olek, madal haridustase, elamine maapiirkonnas või riigikeele valdamatus. Suurim vaesuse risk on mitme lapsega üksikvanema leibkonnas. Eriti siis kui peres on vanemaid õppureid
Enamasti ei pea nõudleja veenma kogu avalikkust/ühiskonda. See on võimatu. Tuleb veenda kedagi, kelle võimuses mingi sotsprogramm käivitada, vastu võtta seadus vm regulatsioon. Luua uus teenus, toetus. Mida teeme, kui töötame sots probleemiga? Kõigepealt tuleb luua sotsprobleemi tüüp. Me mõtleme sotsprobleemidest kasutades selleks valmis olevaid raamistikke. Kikas ütleb sõna ja auditoorium ütleb mõtlemata sõna, mis esimesena tuleb. Prügikastiinimene vaesus, mustus, hais, alko. Sõnad väljendasid tüüpmõtlemist a-sotsiaalist. Sellised tüübid istuvad meil peas. Need istutatud nõudlejate poolt. Kui tahame otsida leevendust probleemile, peame selle probleemi sõnastama. Peeme looma probleemi tüübi ja selle inimestele pähe istutama. Inimesed peavad probleemist aru saama nii, nagu meie seda tahame. See ongi töö sotsprobleemidega selliste sots probleemi tüüpide loomine. Nende avalikkuses esitamine ja publiku veenmine
1 20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused
reeglitele, mitte kellelegi isikuliselt, maksud, võimaldab ennustatavust, eeltingimus ratsionaalsele kapitalismile Karimaatiline - lojaalsus liidri erakorralistel isikuomadustel, irratsionaalne otsustamine, järgijad, juhi staatuse, määrab iga liikme isiklik lojaalsus, vastandub süstemaatilisele majanduslikule tegevusele Traditsiooniline autoritaasus, andejõud, tugineb traditsioonidel, sugulased, vasallid, valitseja ressursid, soosib majandulikku traditsionalismi ja poliitilist kapitalismi KAASAEGNE ÜHISKOND, GLOBALISEERUMINE, JÄTKUSUUTLIKKUS Anthony Giddens 1938-... Ulrich Beck 1944-2015 Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Sotsiaalsete suhete vabanemine Järjest dünaamilisem Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel (kasvuhoone efekt, pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema
o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 4 o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum. 2) Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) 3) Tihedad/tugevad sidemed – „siduv kapital“ o Vastastikususe printsiip – normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides o Usalduslikud (vabatahtlikud) kööstöösidemed üksikindiviidide vahel o Põhineb teatud välistatusel
See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades (Land 2001). Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi jaotus Ühiskonna elukvaliteet (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) Individuaalne elukvaliteet, mis omakorda jaguneb materiaalseks (materiaalsed vajadused) ja mittemateriaalseks (sotsiaalsed ja isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteedi uurimise seisukohast on oluline mõista, millised on need individuaalsed ja ühiskondlikud tegurid, millest individuaalne elukvaliteet oleneb. Mitmed autorid (Veenhoven
Kameralism – riik on kui osaleja majandusprotsessis ehk võtsid osa majandustegevusest, maksude kasutamise vastu, arvasid, et riik teenib tulu vara ja ettevõtete kaudu. Smith – makse tuleks sisse nõuda vastavalt omandile, need peaksid olema lihtsalt kogutavad, kindlaksmääratud. Riik kui maksimeerija vs riik kui institutsionaalne raamistik ehk Edgeworth vs Wicksell. TURU EFEKTIIVSUS Pareto efektiivne jaotus – ressursid on jaotatud nii, et kellegi olukorda ei ole enam võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Kui see ei ole täidetud, siis on ressursse võimalik paremini kasutada. Näiteks spetsialiseerumine – võimaldab vähendada toodangu omahinda ja seega suurendada kõigi hüviste toodangut. Kui kõigi hüviste tootmiseks juba kasutatakse võimalikult odavat tootmisviisi ja ei ole võimalik toota rohkem ilma,
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)
elamuehituseks Teine etapp: massiliselt ehitatud korruselamud tõid 60-ndail kaasa ekspluatatsioonikorralduse probleeme, muutus ka esteetiline arusaam selliste ehitiste sobivusest elukeskkonnaga, mistõttu hakati väärtustama uute elamute ehitust ja vananenud asumite kadumise linnadest Kolmanda etapi kujunemisel oli määravaks turusüsteem, mil rõhk asetus eluasemete jaotussüsteemile. Kasutust leidis põhimõte, et leibkond majutatakse tema vajadustest ja võimalusest vastavalt, kuivõrd suudetakse eluaseme eest täies ulatuses maksta, millest tulenevalt riiklikud subsiidiumid vähenesid ja seega vähenes ka uuselamuehitus Neljandat etappi määratletakse uue eluasemepuuduse lainena, mis ei väljendu eluasemefondi tehnilises kvaliteedis, vaid vastuvõetavuses ja sobivuses Kui esimest etappi iseloomustab riiklike reguleerivate finantsvõimaluste kasutamine
hüvise homogeensus, ruumilise ja ajalise diferentseerituse puudumine, isiklike eelistuste puudumine, ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste kvaliteedi ja hindade kohta, müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada, turg on avatud, hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta 4.2. Esmases turutasakaaluanalüüsis eeldatakse Muutumatutena püsivad kõik teised tegurid peale hinna teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad, majapidamiste sissetulekud, ettevõtete ressursid, kasulikkusfunktsioonid, tootmisfunktsioonid. 4.3. Turutasakaalu leidmine konkurentsi korral Tarbitav ja pakutav kogus sõltub hinnast ceteris paribus q(D)=q(D) (p) ja q(S)=q(S) (p) 11 4.4. Liikumine mööda nõudlus- ja pakkumiskõverat tähendab (milliste nähtuste muutumist) Kui pakkumiskõver nihkub mingil põhjusel paremale, siis tasakaaluhind langeb ja
Heaolu -> vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega • having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus • loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid • being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine Heaolu Õnn Elatustase Vajadused, millega rahulolu Subjektiivsed hinnangud ja tuleneb materiaalsete ja arvamused sellest, kui impersonaalsete ressursside rahulolevana indiviid ennast omamisest ja nende tunneb, lähtuvalt tema
· kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele · sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus puhtale keskkonnale · keskkonnakaitse · elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile · osalemine: erinevad seisukohad peavad olema arvestatud · kultuur: mitmekesisuse väärtustamine · ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale strateegiad, tegevuskavad. Nt Eestis lastekaitse strateegia aastani 2015. Plaanide koostamisel võetaksse arvesse teadusuuringuid, analüüse, kodanike huve jne. o Ühiskonna sotsiaalne struktuur Sotsiaalne struktuur MINGILE ÜHISKONNATÜÜBILE OMANE RAHVASTIKU JAGUNEMINE SUURTEKS SARNASTE OMADUSTEGA KATEGOORIATEKS.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid:
AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteed
sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid:
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid:
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste
kvaliteetsema kauba. (Üldisemalt: indiviidi isiklike huvide järgimine tagab kaudselt ka ühiskondlike huvide järgmise) 2. Mis mõttes toimib turu „nähtamatu käsi” ühiskonna huvides? Nähtamatu käsi jaotab ressursse ümber nii, et kõik ühiskonna liikmed saavutavad maksimaalse heaolu. 3. Kas turu „nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides? Ei toimi. Ressursid ei jaotu optimaalselt turutõrgete korral, nagu näiteks loomulikud monopolid, info asümmeetria või avalikud hüvised. Täiusliku konkurentsi eeldus ei ole kunagi täidetud. 4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem defineerib Pareto-efektiivse jaotuse olemust. Ressursid on Pareto- efektiivselt jaotatud vaid siis kui enam ei ole võimalik kellegi olukorda parandada, ilma, et kellegi teise olukord sellest halveneks. (Rudolf: teoreem on tulemus, see siin on ühe mõiste
anatoomiline areng, toimetulek- bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine ja hinnanguid sotsiaalsetele tingimustele. Elukvaliteedi Loovus, kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt Vaimne heaolu e hingeline tasakaalustatus -psühholoogia ja eetika valdkond- ressursid: sissetulek - indiviidi/leibkonna materiaalne inimeste tervist ja heaolu- • Kultuuri ja kunsti kaudu me ellusuhtumine- positiivne emotsionaalne häälestatus- optimism- seesmine heaolu, tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, võime leida tähendusi oma kogemustele, väljendada oma
erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. b. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja
klassid ja sotsiaalsed grupid; rahvastiku sooline ja ealine jaotus. Pluralism Poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralistlikus ühiskonnas austatakse õigust olla erinev, ollakse valmis dialoogiks ja väärtustatakse koostööd. Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Heaoluriik riik, milles on saavutatud enamiku elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust.
või teine asi on kasulikud. Mille poolest aitavad institutsioonid aitavad ühiskonda? Konflikti-paradigma Ühiskond koosneb Kelle käes on võim ja Kunst kindlustab konfliktis olevatest ressursid, kuidas valitseva klassi võimu; gruppidest toimub võitlus nende aitab võimu vastu (kapitalistid-töölised, pärast (võimu ja võidelda mehed-naised, ressurside pärast) eestlased-venelased, maainimesed- linnainimesed)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
