Kalevipoeg 12 lugu (4)

3 KEHV

Pärnu Täiskavanute Gümnaasium
Kristel Bauman
10ÕC
KALEVIPOEG XII LUGU
Referaat
Juhendaja :
Õp. Reet Sai
Pärnu 2009 a.
SISUKORD
SISSEJUHATUS.................................................................................................................3

Friedrich Reinhold Kreutzwald ......................................................................................4

„Kalevipoja“ sünnist“.....................................................................................................4

„Kalevipoja“ 12. lugu.....................................................................................................5

Lauvaõitlus ja siil .....................................................................................................5

Pikk magaine ja unenäod.........................................................................................5

Vaeslapse lugu.........................................................................................................6
KOKKUVÕTE.....................................................................................................................7
KASUTATUD KIRJANUDS ..............................................................................................7
SISSEJUHATUS
Referaat on koostatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvuseepose „Kalevipoeg“ põhjal. On tehtud lühike ülevaade autori eluloost ning eepose sündimisest.
Referaadi eesmärgiks on tutvustada rahvuseepose üht kindlat lugu ja selle loojat .
Peamiste allikatena on kasutatud internetti ning F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoega“.
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Tulevane kirjanik sündis Jõepere mõisas pärisorjad kingsepa pojana . Ta õppis Rakvere linnaalgkoolis, Tallinna ärikoolis, Tallinna kreiskoolis ning Tartu Ülikooli arstiteduskonnas. Ülikoolis tutvus Friedrich Robert Faehlmanniga, kes kujundas oluliselt tema vaateid ning rahveslikku mõtteviisi arengut.
Peale ülikooli lõppu asus ta tööle Võru linnaarstina, pidades seda ametit 44 aastat.
Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks.
Arstitöö lõpetanud, asus ta elama Tarusse, kus ta toetas aktiivse kaastöölisena C. R. Jakobsoni Sakalat, kuid vastasleeri intriigide mõjul taandus lõpetas temaga hiljem koostöö.
Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst suri 79 aastaselt Tartus ning ta on maetud Raadi surnuaiale.

„Kalevipoja“ sünnist
Rahvuseepose koostamist jätkas F. R. Kreutzwald peale oma sõbra F. R. Faehlmanni , kes oli rahvuseepose mõtte algataja ja põhisündmustiku visandaja, surma, 1850 aastal.
„Kalevipoja“ algredaktsioon valmis juba 1853 aastal, kuid ei pääsenud trükki tsensuuriraskuste tõttu. Kreutzwald jätkas lugude täiendamist ja viimistlemist ning 1857- 1861 ilmus kahekümnest loost koosnev teos osade kaupa.
1860 aastal määrati eeposele Peterburi TA poolt Demidovi auhind.
3. „Kalevipoja“ XII lugu
3.1. Lauavõitlus ja siil
Kesk sooja ja rohelust täis suve, kui tibutas vihma, udu laius otsatutel orgudel, meri mühises ning pilved varjutasid kauni päiksesära, sammus mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, noor ja uljas vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi juhuks, kui keegi peaks tahtma teelisi kimbutada. Tal oli kaasas ka väikene sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva tiiva alla pärast seda, kui too oli kabuhirmus põgenenud kolme suure metsalise talust. Nüüd, väsinud pikast raskest päevast, magas sõbrake vägilase kaelakotis õndsat ning rahulikku und.
Nende ühine reis ei olnudki kaua kestnud, kui metsasügavusest kargasid teele kolm koledat sortsipoega, kelle nende isa oli nad Kalevipojale kallale saatnud. Möirates kiskusid elajad maast välja puid ning kukkusid vägilast nüpeldama. Noor kangelane ei osanud esimese ehmatusega midagi ette võtta. Ennast pisut kogunud , püüdis ta kurikaeltele hea sõnaga mõistust pähe panna öeldes, et tühjast tõusnud tüli saab ka rahulikult lahendada. Kui koletised teda ikka ei kuulanud, võttis mees oma männikepi ning peletas sellega sortse eemale. Toigas aga purunes peagi ning järgmiseks võttis ta abimeestena kasutusele Peipsi tagant toodud kallid lauad. Aga neidki kulus riiakate põrguliste peale kenake hulk. Keset tõsist võitlust kuulis Kalevipoeg peenikest häält põõsast hüüdmas:“ Anna serviti , ikka serviti, Kalevite kange poeg!“ Mees mõistis otsemaid salajase sõbra soovitust ning toimis täpselt sedamoodi. Lajatas tülinorijatele mitu head korda ja juba nad ulgudes metsa poole tagasi pagesidki.
Kalevipoeg istus väsinult mättale ning otsustas puhata . Siis aga tekkis tal huvi oma uue kaitsja- abilise isiku vastu ning palus , et too tuleks põõsast välja ja end näitaks. Selgus, et abiliseks oli väike siilike, kes aga häbenes ilmavalgust, kuna loomise hetkel oli Taevaisa jätnud kogemata nende liigi esindajad ilma kaitsva kehakatteta. Niisiis oli ta täitsa paljas. Seda kuuldes otsustas vägilane oma kaitsjat vääriliselt tänada ja tegi talle puutikkudest paksu tugeva kasuka .
Sel hetkel meenus talle aga tema sõbrake, kes seniajani tal vaikselt põues oli olnud. Oh seda kurbust , kui Kalevipoeg ta kotist välja võttis – pisike oli julma võitluse tagajärjel hinge heitnud. Kangelane pidas väärikad matused, kaevas talle haua ja istutas kääpa peale ilusad kirjud marjapõõsad. Pärast mälestuskõne pidamist ning hüvastijätmist kinnitas ta pisut keha ning tassis endale asemeks liiva, et oleks kuivem küljealune ja parem puhata. Pelae pikka ning väsitavat päeva langes magus uni peagi noore mehe laugele.
3.2. Pikk magamine ja unenäod
Vaevalt oli Kalevipoeg sõba silmale saanud, kui teda hakkasid piinama möödunud päevasündmustest painavad unenäod – kuidas ta kohtus pisikese naljaka mehikesega, kes oli metsatalus vanaeidele tantsinud ning hiljem tolle poegade käest põgenenud, kuidas ta oli sortsidega võidelnud ning hulga kalleid laudu kaotanud, kuidas ta oli abimehest siilile tänutäheks kasuka meisterdanud.
Ta ei olnud pikalt maganud, kui ligi hiilis salakaval soolasorts, pea täis kurje mõtteid. Tuuslar silmitses magajat ning lasi käiku oma õela plaani – puistas magajale unerohtusid, posis ja lausus nõiasõnu. Oma tempudega ühele poole saanud, irvitas veel vaikselt ning lidus tagasi paksu metsa.
Ööst sai päev, päevast õhtu ja sellest jälle omakorda öö, kuid Kalevipoeg ikka veel magas. Kui tema kodukülas nähti, et kuningat ei ole ikka veel saabunud, asus kannupoiss teda rannalt otsima , kuid tulutult.
Nii möödus jällegi üks ööpäev, kuid mees veel ei ärganud. Samas sängis lebas ta liikumatuna juba nädala, magades maha ka suure peo, kuhu oli saabunud külalisi kaugelt ja lähedalt. Ta oleks jäänudki niimoodi igavesti magama, kui üks kuri unenägu ei oleks teda lõpuks äratanud:
Unenäos valmistasid maa- alused meistrid salajases kojas talle uut ja uhket mõõka. Seitse seppa tagusid rauda ja meister ise vaatas seda oma kuldselt troonilt, kui äkki astus uksest sepikotta üks kahvatu meesolevus. Töö jai pooleli , kui võõras hakkas rääkima, et pole mõtet kulutada kallist terast, et nad valmistavad tapariista äraandjale, kes ka oma lähedase peale kätt on võimeline tõstma. Ta jutustas veel, et Kalevipoeg on julm ja saatanlik mees, kes millegi ees kartma ei löö.
Samal ajal hakkas Kalevipoeg valeliku unenäo peale vähkrema ning lõpuks karjatades üles ärkas teadmata, et on järjepanu maganud seitse nädalat.
Natuke istunud ning olukorra üle järgi mõelnud, vaadanud oma purukslöödud lauahunnikut, otsustas vägilane minna uuesti Peipsi taha uute laudade järele.
Pärast kehakinnitamist oli ta just taas teele asunud ning ei olnud veel palju kõndinud, kui kuulis hädakisa ja appikarjeid. Kalevipoeg kiirendas sammu ning silmas lagendikul väikest karjapoissi- vaeslast, kellelt oli hunt lambatalle näpanud ja lõuge vahele haaranud. Pikemalt mõtlemata haaras ta raske kivi ja lajatas hallivatimehele otse lagipähe. Talleke sai päästetud ning kangelane jätkas oma teed.
Jõudnud järve märkas ta, et puudub võimalus selle ületamiseks. Otsemaid tuli ta nutikale mõttele ehitada tugev sild . Murdis siis mees metsast suuri ürgseid puid, tassis kokku raskeid kive, seejärel pani paika alustalad, üle nende põikipalgid ning keskele kivid . Sillaehitusega peaaegu ühele poole saanud, rõõmustas vägilane oma kätetöö üle, kui äkki tõusis meeletu tuuleiil , lained lendaisd vahutades ning peksid silla pihuks ja põrmuks. Kui torm oli rahuneud ja suurest tööst vaid pilpad järel, Kalevipoeg vaid ohkas ning otsustas minna läbi järve, täpselt nii, nagu ta selat varem juba tulnud oli.
Tahtis veel enne minekut kõhu täis süüa ning püüdis selleks vähki. Hiljem, õhtust süües, meenus talle aga vaese orvust karjapoisi lugu.
3.3. Vaeslapse lugu
Peipsi järve kaldal Nõuka talus elas emata- isata vaeslaps , kes oli ühtlasi ka majapidamsie karjapoiss . Oma kauni sulni lauluhääle saatel karjatas ta laehmi, vasikaid, lambaid , otsides neile uuteks päevadeks paremaid rohelisemaid karjamaid.
Kodus koheldi teda halvasti, kõik ta kallal sõitlesid, ei olnud rahu päeval ega ööl. Suve lõpus ei külmaks talveks isegi uut kuube mitte.
Nii ta oma päevi veetis, lauldes oma kurvast saatusest ning loomi karjatades. Kui ühel päeval kuulis tema õrna häälekest haldjatütrest metsapiiga. Neiul hakkas väiksest armsast poisist kahju ja otsustas teda veidike rõõmustada. Õhtul, päikeseloojangul, laulis ta poisile laulu. Milles lubas, et varavalges ootab teda üllatus.
Kui poiss enne päikesetõusu ärkas nind teele asus, ei suutnud ta oma silme uskuda – kest karjateed lebas lõokesemuna. Ta korjas selle üles ja pistis põue sooja. Munast koorus välja hiir , hiirekesest sirgus kass ning tänu heale hoolitsusele kasvas kassist lambatall.
Nüüd oli orvukesel olemas väike valge sõber, kelle eest hoolitseda ning kes üksikutel kurbadel hetkedel lepitust ja tuge pakkus.
KOKKUVÕTE
Selline oli siis kuulsa rahvuseepose „Kalevipoeg“ ühe valitud loo tutvustus ning proosavormis ümberjutustus.
„Kalevipoja“ ilmumine tähendab murrangut eesti kirjanduse arengus ja see oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus.
Minu arvamus sellest teosest on igati positiivne. See oli minu esimene kokkupuude „Kalevipojaga“, ma lugesin küll läbi kõigest ühe loo jasiit- selat veel natuke aga, tunnistan ausalt, et lugemine läks põnevaks ja muutus kaasahaarvaks. Ühel heal hetkel võtan ette kogu teose – otsast kuni lõpuni.
KASUTATUD KIRJANDUS
F. R. Kreutzwald - „Kalevipoeg“ Tln. „Oktoober“ 1961 a.
Internet - http://kreutzwald.weebly.co m
http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinhold_Kreutzwald
2

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 117 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

117 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kipe Õppematerjali autor

referaat

1. Friedrich Reinhold Kreutzwald
2. „Kalevipoja“ sünnist
3. „Kalevipoja“ 12. lugu
3.1. Lauvaõitlus ja siil
3.2. Pikk magamine ja unenäod
3.3. Vaeslapse lugu

kalevipoeg 12 lugu Lauvaõitlus ja siil Pikk magamine ja unenäod Vaeslapse lugu

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinhold_Kreutzwald

Sarnased õppematerjalid

doc

Kalevipoeg 12. lugu

Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, sammus noor vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi. Tal oli kaasas ka sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva tiiva alla pärast seda, kui too oli kodust põgenenud. Väsinud pikast raskest päevast, magas sõbrake vägilase kaelakotis õndsat ning rahulikku und. Nende ühine reis ei olnudki kaua kestnud, kui metsasügavusest kargasid teele kolm koledat sortsipoega, kelle isa oli nad Kalevipojale kallale saatnud. Nad kiskusid maast välja puid ning kukkusid vägilast nüpeldama

Kirjandus

docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele

Kirjandus

doc

"Kalevipoeg"Fr. R. Kreutzwald - kokkuvõte

Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3

Kirjandus

docx

Kalevipoeg

IMKATS ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud. F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema

Kirjandus

rtf

Eepos "Kalevipoeg"

Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas

Kirjandus

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

eepose "Kalevipoeg", mis ilmus 1862. aastal Koidula saatis talle oma luuletusi. Nende .Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud kirjavahetus kestis liigi 7 aastat. Esmakordselt rahvuseepos «Kalevipoeg», sai eesti rahvusliku ilmus nende kirjavahetus trükkis 1910.-1911.a. kirjanduse nurgakiviks. See raamat oli eesti ra- Leetbergi toimetusel. See väljaanne sisaldas hvusliku liikumise innustajaks. Kalevipoeg on kirjade eesti-saksakeelse algteksti koos eestikeelse eesti rahva kangelane, hiidvägilane, kes ehitab, tõlkega ja oli mõnel määral kommenteeritud. töötab põllul, sõidab merel, võitleb vaenlaste Kommentaarid selle kirjavahetuseks olid vastu. Kalevipoja saatus on traagiline nagu eesti vananenud. Uues väljaandes püüti neid vigu rahvagi. Eepose stiil monumentaalne. Keel vältida

Kirjandus

docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Süda on see paik, kus on juhi võim ja vägi. Eestlased polnud ainsad paganad. Me kuulusime muinas-põhja areaali, kuhu kuulusid ka skandinaavia rahvad. Ka Vanas Eddas on stseen südame küpsetamisest ja pärast sellest pärit vere maitsmist oskas ta äkki lindude keelt. Otsene paralleel Läti Hendriku kroonikas ja ilukirjanduslikus eeposes Vana Edda. Läti Hendrik kirjeldab elu ristirüütlite vaatenurgast, rõõmsal toonil.Tubli töö! Seevastu paganaid kirjeldab stiilis vaata, kui inetu lugu. Läti Hendrik (1188-1259) - tegi kogu ristisõja kaasa ja hiljem pani sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes. Vanade keelevormide kaudu saab rekonstrueerida keele muutumist ajaloo jooksul. Kirjanduslikust tähtsuses peame vaatlema teda muu tollase euroopa kontekstis. Tol ajal oli kroonikatel kirjanduslik funktsioon. Dokumenteerisid sündmusi, aga teisest küljest kasutati kroonikaid sageli ordu lauaraamatutena, ühistel rüütlite

Ajalugu

docx

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad tehtud kuulsusrikkad teod. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga. Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. · enamik pakub tekkimisajaks 8

Maailmakirjandus ii

Rohkem sarnaseid