50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
114 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MeesNeeger
Õppematerjali autor
ning Jaan läks teda Emajõe juurde otsima, et äkki ta õngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal üks tüdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan päästis ta ära. Sellest, et ta tüdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tüdruku isa lubas ta enda juurde tööle võtta ning kõik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kõiki kaitsma ning aitama. Väga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. Üliõpilane magister härra Pärn Hästi sõbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast väga. Töökas ja tark mees. Käitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka.
ning Jaan läks teda Emajõe juurde otsima, et äkki ta õngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal üks tüdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan päästis ta ära. Sellest, et ta tüdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tüdruku isa lubas ta enda juurde tööle võtta ning kõik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kõiki kaitsma ning aitama. Väga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. Üliõpilane magister härra Pärn Hästi sõbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast väga. Töökas ja tark mees. Käitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka.
hel htul, kui Jaan mtles koos Kodjaga ue minna, ei olnud poissi kodus ning Jaan lks teda Emaje juurde otsima, et kki ta ngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal ks tdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan pstis ta ra. Sellest, et ta tdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tdruku isa lubas ta enda juurde tle vtta ning kik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kiki kaitsma ning aitama. Vga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. lipilane magister hrra Prn Hsti sbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast vga. Tkas ja tark mees. Kitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti vga hea sber, sest nad said kigest rkida. Kojanaine Vga lahke ja sbralik Jaani vastu. Hoolis poisist vga. Tkas ja suhteliselt vana oli ta ka.
Jaan mõistis kohe ja otsis Nirgi üles kuid nad jäid vahele ja neid hakati peksma. Enne kui nad olid laksu saanud tunnistas Jaan üles ja kõik sai korda. Tulid spordi võistlused kus nad võitsid korvpallis ning rahvastepallis. Võrkpallis aga kaotasid. Jaan tahtsid üks õhtu Kodjaga välja minna ja läks teda otsima kui leidis Emajõe äärest ühe uppuva tüdruku kelle ta päästis ja hiljem selle tüdruku isa võttis Jaani tööle ja kõik sai korda. Mulle väga meeldis see raamat. Romaani sõnavara oli kergesti mõistetav ja huvitav. Samuti olid raamatus kirjeldatud huvitavaid tegelaskujusid. Jaan oli noormees, kes sattus raskustesse aga ei vandunud alla vaatamata kõikidele muredele.
saanud. Ühel päeval kui Jaan oli jõe ääres Kodjat otsimas siis peatus ta paadisillal ning sulistas jalgadega vees. Siis aga märkas ta et tüdruk oli hädas ning mööduva mootorpaadi lained ükkasid ta ümber. Tüdruk oleks uppunud kui Jaan ei oleks haaranud ritva kalda äärest ja teda välja tõmmanud. Selle tüdruku isa andis Jaanile 50 krooni ja teenistuskoha. Lisaks sai ta aga ka teenetemärgi. Raamat lõppes sellega, et Jaan sai oma ema hauale marmorist hauakivi mida ta oli ammu tahtnud, ning üliõpilane kes oli vahepeal saanud magistriks õnnitles teda selle kõige eest ning lubas Jaanile jääda alatiseks sõbraks ja nõuandjaks.
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. Algupärane lastekirjandus- emakeeles koostatud esmakordne tekst Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis o
Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid