Võimalik vägivaldsete mängude mõju Võimalikude vägivaldsete mängude mõjude üle on tihti arutatud, põhjalikku kogemustest lähtuvat uuringut pole tehtud. See uuring viidi läbi 2X2 viisil subjektide vahel uurides vastastikmõjusid tehnoloogia arengu ja vägivalla vahel näidates osavõtjatele (N = 120) nii vanemaid kui ka uuemaid versioone vägivaldsetest ja mittevägivaldsetest mängudest ning mõõtes nende mõju katsealustele (kohaloleku taju, seotus, psühholoogilist virgumist* (physiological arousal), mida mõõdetakse naha juhtivusest), endale teadvustatud virgumist ja tundelist ja kognitiivset agressiooni. Tulemused näitasid, et tehnoloogia areng on suurendanud mängudesse sisseelamist. Ei mängude areng ega ka vägivald ei omanud statistiliselt silmapaistvaid mõjusid mängijate agressiivsetele mõtetele, kuid seal on mõni esialgne tõend, et vägivaldne mäng suurendas mängijate vaenulikkuse seisundit. Teoreetiliselt ja praktiliselt mõistaandvad tõend...
Globaliseerumise mõju Eesti ja teiste maailma kultuuridele Igal rahval on omad tavad ja tõekspidamised, kuid mida aeg edasi ja avatumaks erinevad inimühiskonnad muutuvad, seda enam kanduvad teatud riigile iseloomulikud rahvuskultuurid üle teisele. Sõna ,,avatumaks" all pean silmas eelkõige eelmise sajandiga võrreldes tunduvalt vabamat võimalust reisida ühest riigist teise, kuna viisanõuded ei ole enam nii ranged ja Euroopasiseselt saab reisida viisavabalt. Nagu igal nähtusel, võivad üleilmastumisel ja mitmekultuurilisusel olla omad head ja halvad küljed. Ida-Euroopas ja ka paljudes teistes maailmaosades võib üheks suurimaks probleemiks nimetada kindlasti eestlaste poolt tihti kasutatavat väljendit ,,ameerikastumine". See tähendab USAst pärit kommete laialikandumine üle terve maailma. Kõige rohkem paistab see välja kõnes, kus eesti sõnavarasse tekib viimasel ajal hulgaliselt Ameerikast pärit slänge ja väljende...
involvement on purchase intentions" , mis oli ilmunud aastal 2017 ajakirjas ,,Americal Jourmal of Business", Vol. 32 No. 1 ja autorid oli Ji Eun Park (Cleveland State University, Cleveland, Ohio, USA) ja Sung-Joon Yoon (College of Economics and Business Administration, Kyonggi University, Suwon, Republic of Korea). Käesoleva artikli eesmärk on tarbijate vaenulikkuse allikaid ja toote kaasamise mõõdukas roll ostu kavatsuste jaoks veelgi parem aru saada. Tarbija vaenulikkus on rahvusvahelises turunduses märkimisväärselt tähelepanu pööranud kirjandust välismaise toote ostukäitumise määrajana. Arenev tarbija vaenulikkuse uuringute voog näitab, et vaenulikkus tundub antud riigi poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne minevik on seotud nende negatiivse mõjuga mõju välismaistele toodetele, mille tagajärjel väheneb tarbimine. Teine eesmärk on tuua rohkem vaenlikkuse mõistmise selgus,
Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad Emotsioon kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus,
Ristiusk tekkis meie ajaarvamise algul Vahemere idarannikul Palestiinas. 1.-2.saj pandi lood Jeesusest kirja heasõnum e. evangeelium, autoriteks apostlid või nende õpilased. Tuntumad: Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese evang. Varakr. Kunst 1.-5.saj. Arenes algselt illegaalselt V.-Rooma aladel, samaaegselt V-Ro kunstiga. Selleks tugev Ro. Kunsti mõju. Tekkis sest: 1) Taheti erineda Ro.test 2) juutidelt Vaenulikkus kujude ja piltide suhtes Erinesid Ro. Kunstist: 1)sümbolite teke ja kasutamine 2) paganlike kunstinähtuste vältimine 3) kehavormid peidetud riietega 4) Puudub erootiline teema 5) põhiline on vaimsus Arhitektuur: 1) katakombid 2) hauakambrid St. Constanza 3) kirikud Püha Peetri kirik Maalikunst: 1) Eeskujuks basiilika 2) Tugev Rooma mõju 3) Seinamaalid, mosaiigid 4) Raamatumaalid ehk miniatuurid 5) minium 6) pärgament Skulptuur: Vahaskulptuuri polnud, et mitte sarnaneda paganatega. 1)reljeefid 2)krutsifiks jeesuse kujukes...
· Mehed peaksid muutuma liberaalsemaks. · ,,Ma usun pigem n-ö tsiviliseeritud abielurikkumisse, kui vingerdamisse ja peituse mängimisse" · Abieluvälise seksi puhul tuleb teha kindlaks, et kaaslane on sellega nõus. · Samuti tuleb hoolega kaaluda, mis kasu ning mis kahju sellest tuleb. LAHUTUS · Truudusetus pole põhjus. · ,,Seks on halvim põhjus abiellumiseks ja lahutamiseks." · Peamised põhjused: vaenulikkus, sugulased ja raha. · Aususe puudumine ja oskamatus suhelda tapab abielu. Mitte abielurikkumine. AITÄH!
), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, maania, ekstaas
Keskaeg Varakeskaeg jagunes kaheks perioodiks.1 periood-5 saj kuni 9 saj. Algus.Oli ülekasvatamise aeg.Tekib feodaalkord.2 periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus.Endised Lääne-Rooma alad on kriisist üle saanud.On kujunenud romaani ja germaani kultuur.Vahekeskaeg-11saj-14 saj. Kõrgkeskaeg-Algas 13 sajandil.Puhkes saja aastane sõda.Euroopat laastas katk.Hiliskeskaeg-16 saj.Feodaaltsivilisatsioon-Kirjeldatu võtavad kokku mõisted katoliiklus ja feodalism. Vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega
ABORDIPROBLEEM Esile tuleb süütunne koos kahetsuse, süümepiinade, häbi, alanenud enesehinnang, õudusunenägude ja minevikupiltidega. Sageli esineb vaenulikkus, viha meessoo vastu. Viha võib pöörduda abikaasa vastu ning naisel võib ilmneda seksuaalseid häireid. Nutmine, meeleheide ja depressioon on tavalised tunnused, võib esineda enesetapukatseid. Et valu leevendada, otsib naine abi alkoholist või narkootikumidest. See olukord viib valimatute suguliste vahekordadeni. Ilmneb ka tundekülmus emaliku soojuse ja õrnuse asemel. Abordijärgset stressi saab ravida tavakoolitustega psühholoogidest psühhiaatritest ja psühhotroopsetest
Antisemitism Sandra Haar Eleri Pärna Antisemitism- vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust- on termin, mida üldiselt kasutatakse II Maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Juudid- ka heebrealased, on ühtsete etniliste ja religioossete tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli elanikkonda. Antisemitismi erinevad viisid 1)Religioosne antisemitism ehk anti-judaism avaldus kuni 19
Õpetajale mõeldes Mõeldes mõnele kindlale õpetajale, tunneme erinevaid emotsioone, sest kõik ei saagi kõigile meeldida ja see pole ka vajalik. Õpetaja ja õpilase suhe on ennekõike seotud kooli ja õppimisega, mistõttu peaksid mõlemad osapooled üksteist ausatama ja olema lugupidavad teine-teise suhtes, kuid tihtipeale ei lähe kõik nii nagu peaks. Millisena näeme meie, õpilased, õpetajaid? Õpetajad on nagu me kõik-inimesed, kuid nende ülesandeks on harida teisi inimesi ja selle kõige kõrvalt ka iseennast. On neid, kes teevad seda kõike selleks, et see meeldib neile ja see on nende tõeline kutsumus ja on ka neid, kes teevad seda vaid selleks, et teenida oma igapäeva elatist. Nagu eespool juba mainitud, tunneme õpetajatele mõeldes erinevaid emotsioone. Paljud meist mõtlevad, kui ,,nõme" on mõni õpetaja, kuid olgem ausad, enamus juhtudel on siiski olnud õpilane ise see, kes on viinud õpetaja ebahariliku käitumi...
Ainult praeguses hetkes elamine on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Vanematel on meie elus väga suur roll. Kui lapse ema ja isa on korralikud inimesed, kes püüavad oma lapsest kasvatada head ja seadusekuulekat kodanikku, siis peavad nad terve elu oma lastele ise eeskujuks olema, neid suunama ja abistama. Näite võib tuua W. Goldingu raamatust ,,Kärbeste Jumal," kus üksikule saarele sattunud lapsed üksteist tapma hakkavad. Inimeste veres võib küll pesitseda vaenulikkus ja tapjaiha, kuid mina arvan, et väga heas peres kasvanud lapsed leiaksid igas olukorras parema lahenduse kui tapmine. Me peame praegu, olevikus elama nii, et me ei peaks iialgi oma minevikus tehtud vigu kahetsema. Inimene õpib oma vigadest, kuid liiga suured eksimused võivad meie edaspidist elu liiga tugevalt mõjutada. Näite võib tuua samast raamatust, kus verejanulised jahimehed magasid maha väga olulise pääsemisvõimaluse. Poisid küttisid metsas loomi ja signaaltulel
1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo Hispaaniasse. Siiski Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL
*Natsionalism - rahvuslikkus, patriotism, oma rahvuse huvide eest seismine *Sovinism - liialeminev patriotism, oma rahva/maa paremaks pidamine, teiste riikide vihkamine, üleolev hoiak nende suhtes *Sotsialism - ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia *Liberalism - majan/poliit suund,lähtub inim vabadus/õigus®kaitseb riik. *Sionism - Juudi rahvuslus *Rassism - õiguste/rolli määramine ühisk rassiliste/etniliste tunnuste alusel *Antisemitism - vaenulikkus juutide vastu, vastumeelsus religiooni, kultuuri *Annektsioon - teise riigi või selle osa vallutamine, liitmine oma riigi külge *Trust - ettevõtete koondis *Rantjee - rikka aristokr võsu, elatub laenuprotsentidest/väärtpaberituludest *Koloonia - mingist riigist majand/poliit sõltuv ala, mis pole selle riigi osa. *Monopol - mingit teenust/toodet pakub vaid üks müüja, konkurents pole *Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, tunnuseks iseseisvad
- pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta. Läheduse eri tüüpe Kutsar, (1999). Lähedusest paarisuhetes. Akadeemia, 4, 747-766 ) (Clinebell & Clinebell): Seksuaalne Emotsionaalne Intellektuaalne Esteetiline Loominguline Rekreatsiooniline Töine Kriisilähedus Kohustustel põhinev Vaimne Takistused läheduse kogemiseks (ibid) - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R. Weiss: Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik) Emotsionaalne isolatsioon Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne, et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksilduse kogemise korral: passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil
kokkuvõte Artikkel räägib organisatsioonilisest õiglusest. Selleks, et seda õiglust mõista, peab aru saama, et iga töötaja on erinev, igat töötajat mõjutavad erinevad kogemused. Juba tükk aega tagasi korraldati küsitlus, millest järeldus, et positiivselt mõjutab õiglust tööga rahulolu, töö tulemuslikkus ja kohustus, kuid negatiivselt mõjub vastupidine käitumine, kui seda eeldatakse töötajalt, töökoha vaenulikkus ja kättemaks. On koostatud mudel, mis näitab, kuidas töötajad mõtlevad, reageerivad ja käituvad emotsionaalselt töökeskkonnas, arvestades samas ka ruumi piirangutega. Tyleri ja Lindi teooria kohaselt selgub, et relatsioonilise mudeli puhul on tähtsaim kuuluvustunne. Tööandjad on õiglased, kui töötajad tajuvad neutraalset ja usaldusväärset tööõhkkonda. Teadusuuringud on näidanud, et vahetussuhete kasud on töötajate näol
suhtes. Sõdadele vastandas ta töö: "Viljapea on relv mõõga vastu". Austusest teiste rahvaste vastu andis Herder välja kaheköitelise teose euroopa rahvaste rahvalauludest saksakeelses tõlkes. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. Prantsuse Sarnasused Saksa *vaenulikkus kiriku vastu *teaduse arendamine *puudus vaenulikkus kiriku vastu *usu eitamine *inimmõistuse väärtust. ja usu eitamine *suuremad erimeelsused filosoofide *töö meeldivaks muutmine *rahvuse tähtsustamine vahel
mõtteid, aga seda liberaalsemate poliitiliste õiguste ning kodanike riigi valitsemises ulatuslikuma osalemise arvel. Valgustusideede laialdane levik igatahes tagas, et esindusdemokraatia ja põhiseadusliku riigikorra nõue said 18. sajandi viimase veerandi revolutsiooniliste pürgimuste iseloomulikuks jooneks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (16351705), silmapaistev liider August Hermann Francke (16631727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. LÕPPSÕNA
3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa parlamendi alamkoda. Isikud: 1)Vladimir Lenin-Vene enamlaste eesliider. 2)Friedrich Nietzsche-Saksa mõtleja, kes imetles kaunist kuid julma jõudu. 3)Wilhelm II-Saksa keiser. 4)Nikolai II-Peterburi isevalitseja võimuga keiser.
rahvatükki; miim- naljakas akrobaatiline lühijant; pantomiim-miimika kasutamine. Kreekaga võrreldes erines Rooma teater maskide traditsiooni poolest Rooma näitlejad ei kandnud maske. Erinevalt Kreekast ehitati Rooma teatrid (kuhu?) lauskmaale. Vana- Rooma kaks tuntud näidendite autorit olid Plautus ja Terentius. Keskaeg hõlmab ajavahemikku 5 kuni 15 sajand. Keskajal käis teater alla. Sellele aitas kaasa ühe tugevnema (mille?) kiriku vaenulikkus ja vastuseis. Etendusi mängiti kahes kohas: kirikus ja hiljem kirikuesisel väljakul. Lisaks näitlejatele tegid tükkides kaasa ka vaimulikud ja käsitöölised. Tekkis histriooni ehk rändnäitlejate staatus. Teatritükkide teemad käsitlesid peamiselt piiblilugusid või kujutasid pühakute imetegusid. Keskaja kiriklikud teatrizanrid olid; -liturgiline draama (seletus) piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega
Kõik ettevõtmised millega me igapäevaselt tegeleme, on seotud suuremal või vähemal määral riskidega. Me hindame riski selle põhjal, mida me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Risk võib kaasa tuua nii võidu kui ka kaotuse. Nii riigi majanduses kui ka väike ettevõttetes tuleb igapäevaselt võtta vastu otsuseid tähtsates küsimustes, tihti peale tuleb otsustada mitme võimaliku variandi hulgas, mis tõttu on "ämbrisse astumise" võimalus veelgi suurem ehk suurem on ka risk. Lisaks mõjutab riski suurust ka otsutaja postitsioon mida kõrgemal kohal otsustaja on, seda suuremad ka riskid. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust, ehk ka mida suurem risk seda suurem võimalik kahjum või kasum. Majandus riskidel on ka erinevad tasemed, näiteks rahvusvahelises majanduses on riskid seotud ka teiste riikide majandusega, k...
Miinused: Miinused: ● Väheneb tööealiste osakaal ● Sisserändaja ärakasutus kui odav ● Lahkuvad haritumad tööjõud ● Lahkuvad peamiselt mehed (soolised● Oma riigi haritud inimesed jäävad disproportsioonid) tööta ● Tagasi tullakse pensionieas ● Kaasnevad kriminaalsed probleemid (pensionäride osakaal suureneb) ● Vaenulikkus, pinged ● Kaotatakse haridusse.investeeritud ● Probleemid kanduvad ka raha seaduskuulekatele sisserändajatele
hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel, jutukas. Alamskaalad: soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seiklusjanu, positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed võtavad omaks uusi ideid ja mittetradistioonilisi väärtusi
Mis on deism? Ettekujutus, mille kohaselt on jumal maailam loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Mida taotlesid entsoklüpedistid? Tuntuim entsoklüpedist? Üritati muuta inimeste mõtteviisi. Teadust, kunsti ja käsitööd. teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohal. Denis Diderot üks peamistest encyclopedie koostajatest. Milline oli saksa valgustuse omapära? Saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Leibnitzi filosoofia? Eesmärgiks oli küllus, sest selle tingimustes tahavad kõik inimesed töötada. Arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Herderi filosoofia? Pooldas progressi idded, mille järgi kõrgeim seisund on humaansus. Inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Riiki nim masinavärgiks. Tuli kasvatada patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste vastu Kanti filosoofia? Mõistuse tunnetusvõimel on piirid
INDIA SISE- JA VÄLISPOLIITILISED PROBLEEMID Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Eriti terav oli hindude ja moslemite vastasseis. See kandus üle ka välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947. aastal, mil võideldi Põhja-Indias asuva valdavalt moslemitega asustatud Kashmiri piirkonna pärast. ÜRO sekkumine suutis küll lõpetada relvastatud kokkupõrke, kuid vaenulikkus kahe riigi suhetes säilis. India siseriiklikku ellu tõi suuri muutusi haldusreform, mille käigus varasemate vürstiriikide asemele moodustati osariigid. Majanduses hakati rakendama planeerimist. Välispoliitikas kuulutati riigi põhisuunaks mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide made rahuliku kooselu põhimõtteid. India on olnud ühinemisliikumise üks algatajaid. 1960. aastail muutus India välispoliitiline olukord tunduvalt keerulisemaks.
1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, oleks pidanud alla andma 1935- Itaalia ründas Etioopiat, ja ta vallutas selle Rahustamispoliitika- lääneriigid ei tegutsenud, lootusel, et diktaatorid rahunevad 1936- Saksamaa ja Jaapan sõlmisid komiterni vastase pakti, suunatud Nõukogude Liidu vastu 1938-1939- nõukogude liidu ja jaapani vägede vahel Mongoolias kokkupõrked, NL võitis Dikatuure ühendas üks asi- vaenulikkus lääne demokraatia vastu, ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Rahvarinne(kommunistid) tuli võimule, arvati, et kehtestatakse proletariaadi dikatuur. 1936- ülestõus Hispaania koloniaanvägedes Marokos, juhtis Francis Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot varustuse poolest ja Rahvarindele andis abi NSV Liit, lõpuks kujunes Itaalia kohaks, kus erinevad pooled katsetasid oma uusi varustusi.(polügoon)
Diderot jätkas tööd illegaalselt ja viis selle 1772a lõpuni. ,,Entsüklopeedia" uudsus seinses eelkõige selles, et see käsitlses teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikel institutsioonidele ning ideedele. Saksa valgustus: Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER. G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu inversumi peegeldus
kinni pidada. Need aitavad olla edukas suhtleja, mis on abiks, et leida hea töökoht. Samuti on vajalikud kõik need seadused, mis aitavad ühiskonnal vältida metsikust ja sellest tulenevat kaost. Juba anarhia näitab, et suur hulk erinevaid inimesi laialdasel territooriumil ei suudaks ilma probleemideta toime tulla, kui peaksid puuduma kindlad piirangud ja normid, mis keelavad igasuguse hävitamise ja purustamise. On teada, et naeratus ja sõbralikkus on edumeelsemad kui kurbus ja vaenulikkus. Paljud meist püüavadki seetõttu näida õnnelikud, kuigi nad seda tegelikult ei ole. Me usume, et kui maailm tellib rõõmuhõisked, siis peab ta need saama. Õnneks jäävad aga alati üksikud julged, nagu Mooses või pisike Peeter, kes löövad mängureeglitele käega. Ja olgem ausad, nende julgus on maailma ajalugu rohkem muutnud kui kuuletujate pime kohusetunne.
Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarindele osutas abi NSV Liit
(R. R. McCrae, P. T. Costa) Baastendents ajas suhteliselt püsiv iseloomujoon, mis määrab viisi ja suuna, kuidas mõelda, tunda ja käituda Iseloomulikud kohanemused baastendentside ja keskonnategurite kokkupuutel tekkinud, elu jooksul omandatud oskused, harjumused, hoiakud SUUR VIISIK: 1. Neurootilisus: soodumus kogeda negatiivseid emotsioone, (hirm, kurbus, süü, viha), soodumus emotsionaalseks häirituseks (depressioon, vaenulikkus, madal enesekontroll) 2. Ekstravertsus: soodumus kogeda positiivseid emotsioone, aktiivsus, seltskondlikkus, enesekindlus; Vastandiks introvertsus: eelistavad seltskonnale üksinda olemist, mis ei tee neid tingimata õnnetuks. 3. Avatus kogemusele: huvi uute ideede, kogemuste, ümbristeva maailma ja iseenda siseelu vastu; Vastandiks suletus, konservatiivsus. 4. Sotsiaalsus: usaldus teiste inimeste vastu, omakasupüüdmatus, leplikkus. Valmidus teisi
poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile. Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa. Valgekraeline kuritegevus kuriteod on seotud riikide poliitilise ladvikuga, kõrgete riigiametnike ja äriringkondadega. Homofoobia kartus või vaenulikkus homoseksuaalide ja homoseksuaalsuse suhtes. Assimilatsioon teise kultuuri omaksvõtmine: keele ülevõtmine, institutsionaalne sulandumine, abielu lõpetab kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega. Interaktsioon - 1.sotsioloogia läheneb ühiskonnaprotsessidele ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2.sotsioloogia läheneb läbi erinevate ühiskonnastruktuuri tasandite.
· Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine 3) Sotsiaalse eneseteadvuse tõus. Näiteks kadusid vargused 4) Sotsiaalne võrdsus ja vendlus s.t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju: 1) Rahvakultuuri vaenulikkus (hakati hävitama vanu ohvrikohti) 2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille) 3) Teatud vastandumine ühiskonnale (kõrtsid suleti kuna seal ei käidud) Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid
13.Common currency – ühisraha 14.Queues – järjekord 15.Internal market – ühtne turg 16.Unscrupulous activities – must äri 17.Exploit - ära kasutama 18.Frontier – piiriala 19.Cornflakes – maisihelbed 20.Transparency – läbipaistvus 21.Yardstick – möödupuu 22.Gross domestic product – sisemajanduse koguprodukt 23.Prejudice – eelarvamused 24.Appalling - jubedus, kohutav, õõvastav 25.Instigators – aluspanija, algataja 26.Mutual enmity – vastastikune vaenulikkus 27.Disputes – vaidlus 28.Comprasions – võrdlused 29.Admittedly - tõsi küll 30.Appoints – lähetab, määrab 31.Representative – esindaja 32.Issuing bank – keskpank 33.Repeal – tühistama 34.Impose – määrama, kehtestama 35.Essential – oluline, vajalik 36.Treaties – aluslepingud 37.Ratified - ratifitseeritud 38.Quarter – neljandik, kvartal 39.Alliance – liit, ühendus 40.Consumer protection – tarbijakaitse 41.Strict – range, karm 42
Luteri kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, vabas õhus ja rehetaludes. Vennastekoguduste positiivne mõju eestlastele: a)kõrge moraal, kõlblus ja karskus, b)lugemise ja kirjaoskuse tähtsustamine, c)sotsiaalse enesetoestuse uus tõus, d)usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine, e)eneseteostuse võimalused. Vennastekoguduste negatiivsed mõjud eestlastele: a)rahvakultuuri vaenulikkus, b)usulised äärmused, c)teatud vastandumine ühiskonnale. Mitmed saksa luteri vaimulikud teotasid vennastekoguduse liikumist, sest see lähendas inimesi kristliku usu peamistele põhimõtetele. Vennastekoguduslikest perekondadest on pärit F.R.Kreutzwald, C.R.Jakobson, J.Hurt, V.Reiman, J.Tõnisson. 1750a. Paiku jõudis Eestisse teoloogiline ratsionalism. Ratsionalism rõhutas asjalikkust õpetust, praktilisust.Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana
despootiaks. Kui algas Suur Prantsuse revolutsioon enamused reformid katkesid või tühistati. Saksa filosoofid: G.W. Leidniz- uus filosoofia, C. Thomasius- kõlblusfilosoof, nõiaprotsesside vastu, rõhutas hariduse andmist õpetatuse asemel, C. von Wolff- ratsionalist, esitas terve mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee (ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus) Saksa valgustuse eripära oli see, et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Lähtuti suuresti pietismist-pööras tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli P. J. Spener ja silmapaistev liider A. H. Francke, kes toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutumist vaid selle täiustumist usu abil.
Oluliseks isikuks oli Inglismaa ajaloolane, matemaatik ning filosoof, Thomas Hobbs, kes väitis, et kuningavõim ei lähtu Jumalast. Tema meelest oli õige koondada kõik võimud ühe monarhi kätte, et ei valitseks kaos ehk "kõikide sõda kõigi vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepingu, millega seejärel oma vabadus valitsejale ohverdatigi. Seda teooriat arendas edasi John Locke, kelle meelest tekkis ühiskonnas vaenulikkus alles siis, kui põlluharimisele üle minnes inimeste vaheline varanduslik ebavõrdsus kasvas. Tema leidis, et on oluline, et parlament ei viiks ise seadusi ellu, ega ka kuningas ei looks neid. Oluline oli võimudevaheline tasakaal ning rahva suveräänsus. Ta rõhutas sealhulgas ka usuvabadust ning üldiselt inimõigusi. Filosoof Montesquieu, kes oli kuulsaim Prantsuse valgustaja, toetas inglaste võimude lahususe põhimõtet
materjalistliku maailmavaate leviku ja linnastumisega. Nõukogude-aegne propaganda vaid lisas protsessile hoogu, kuid tegi seda pigem läbi hirmutamise taktika kui ratsionaalsete argumentide kasutamise, mis muutiski selle enamiku inimeste jaoks nii vastuvõetamatuks liig jäme toon ja hiljaksjäänud kuulutused. Eesti inimese suhtumine usku oli juba ükskõikne, mis aga muutis nõukogude võimu murelikuks: tarvis oli juurutada hoopis vaenulikkus. Kokkuvõttes kandis antud propaganda muidugi vilja, kuna sinna lisandus veel muu: kirikuga seotud inimestelt korjati kõrgemaid makse, neil polnud sotsiaalkindlustust ning nad võisid ilma põhjuseta kaotada oma töökoha või ühiskondliku positsiooni või elukoha vms. Tark inimene sellega ei riskinud, vaid hoidis ka oma lapsed kirikutest eemal eesmärgiga kindlustada neile tulevik. Pikemas perspektiivis oli tulemuseks see, et pärast Eesti
sõbralikud ja nõustuvad. Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton) Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) Agressiivne käitumine Buss, Perry: agressiivsuse neli dimensiooni: füüsiline, verbaalne, viha (afektiivne aspekt), vaenulikkus (kognitiivne aspekt) Otsene ja varjatud, passiivne agressiivne käitumine Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt Bolton) Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus
Seda nimetatakse haiglaslikuks armukadeduseks. Haiglaslik armukadedus ei anna inimesele rahu ja ta aina muretseb oma partneri pärast ning paneb kahtluse alla tema truuduse. Tavaliselt inimene, kellel tekkib armukadeduse tunne ei anna sellele erilist tähtsust kui probleemile. Ta tajub alateadvuses, et probleem ei ole nii suur. Haiglaselt armukade leiab ohtlikke märke ka täiesti neutraalsetest olukordadest. Tulemuseks on emotsionaalsed häired: depressioon, süütunne, ärevus ja vaenulikkus. Samuti on ka rida käitumuslikke muutusi: kontrollimine, korduv käsitlemine, uurimine. Mõnikord jõuab ka detektiivi palkamiseni. Haiglaselt armukade ei suuda taluda olukorda, kus tema partner ei armasta teda sama palju. Psühhootiliseks armukadeduseks nimetatakse olekut, kui inimene on absoluutselt veendunud, et tema partner ei ole talle truu. Armukade ise püüab alati leida asitõendit salajasest suhtlemisest tema partneri ja kolmanda isiku vahel. Armukadedust võib
Kuna Nad otsivad põhjust alustamaks lahinguid või sõda ühe või teise riigiga. Arenenud riigid näevad ohtu sügavalt religioosses Islami usus ja saadavad sõjavägesid reguleerimaks ja kontrollimaks oluorda. Konflikt ei vaibu, kuna muslimid näevad selles omakorda ohtu, et nende usk hävitatakse. Kuna usk on nende jaoks kõige tähtsam, teevad nad selleks kõik, et seda kaitsta. Selline vastastikune tegevus põhjustab konflikti pikaajalise kestvuse. Kuid see vaenulikkus ei piirdu riigitasandiga. Näiteks hiljuti ründas muslim sõjaväe vormiriietses noormeest ja tappis ta. Muslimiusku meest motiveeris see, et poiss kandis sõjaväe riietust ja tema arust võis ta muslimeid varasemalt tappa. Seega võib seda pidada kättemaksu olukorraks. Ma arvan, et konfliktid mida põhjustab religioon on vanamoodsed ja põhjustatud vanadel uskumustel. Need ei lähe ajaga kaasa, võid dikteerivad reegleid, mis kunagi võisidki kehtida, kuid mitte tänapäeval.
Frog ütleb Katagiri et lõpetada maavärin ei juhtuks, kaks neist tuleb minna maa alla ja ei surelik võidelda koos Worm. Frog selgitab, et uss on hiiglane uss, mis on maganud sügavalt all Tokyo aastakümneid, tema silmad ja aju aeglasemalt atrophying. Worm neelab järelkajad kui ta magab ja asendab need impulsid raivosta kaudu salapärane keemilise protsessi abil. Kui raev ehitab teatud tasemeni, siis ta vabastab ta vormis maavärin. Frog ütleb, et ta tunneb mingit isiklikku vaenulikkus suunas Worm kuid Worm on siiski liiga ohtlik ignoreerida. Katagiri aktsepteerib seda seletust, kuid ta ikka ei saa aru, miks konn on valinud teda missioonile. Frog ütleb, et ta on jälginud Katagiri pikka aega. Ta on näinud Katagiri ei räpane, raske töö on koguda raha kurjategijate ilma kunagi saavad tunnustamist ta väärib. Ta on näinud ka ohverdusi Katagiri näha tema õed-vennad. Frog ütleb, et ei ole Tokyo ta oleks pigem tema kõrvale selles võitluses
xxxxx RISKID MAJANDUSES Essee majandusalustes Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 Iga ettevõtmine, mis me teeme, on rohkem või vähem seotud riskiga, sest me hindame riski selle põhjal, mis me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Me ei oska kunagi ette näha kõiki asjaolusid ja seetõttu võime teha hindamisotsuse asjasse subjektiivselt suhtudes. Risk võib kaasa tuua nii kaotuse kui ka võidu. Nii ka majanduses tuleb pidevalt vastu võtta otsuseid ja otsustamisel tuleb valida mitme võimaliku variandi hulgast. Mida kõrgemal juhi positsioonil otsustaja on, seda suurem on risk. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust ja ka võimalikku tõsidust. (Paas 2000:5) Rahvusvaheliselt on riikide majandused omavahel väga seotud ja see seotus tiheneb veelgi. See tähendab aga s...
(kiusamisega-, vihaga-, ebaõiglusega toimetulek, probleemide lahendamise oskus, vabandamine) Stressiga toimetulek - (rahunemine, ausus, abi otsimine, kaotusega toimetulek, "ei" ütlemine, keeldumise aksepteerimine, sobiva tegevuse valimine) 19 Nõrgalt arenenud sotsiaalsed oskused Probleemne käitumine: Ängistus,depressioon Agressiivsus, hoolimatus teiste heaolu suhtes Võimetus teha koostööd, vaenulikkus Keeldumine teiste abistamisest Kohanemisraskused Vastutustundetus Usaldusväärsuse puudumine Õpiraskused 20 Lasteaiaõpetaja kui sotsiaalsete oskuste toetaja Vajaduse määratlemine - tegevuse/tunni eesmärgi sõnastamine, küsimustele vastamine (abi küsimine, kaaslase kuulamine, järjekorra ootamine) Sissejuhatus - jutud, luuletused, küsimused Sotsiaalse oskuse komponentide
valmis ja jätkusuutlik võtmaks vastu teistsuguse kultuurilise tausta ja maailmavaatega inimesi. Elanike seisukohtade ja sõbralikkuse või vaenulikkuse analüüsimiseks tuleks esmalt defineerida mõiste „võõrad“ ehk eelkõige puudutab see mõiste juba siin elavaid vene rahvusest inimesi (arvestades elanikkonna rahvusliku koosseisu protsente) ning teisest küljest neid, kes on siia teel ehk Süüria, Kosovo, Afganistani jne põgenikke. Eesti elanike vaenulikkus Antud teema on väga mitmetahuline ning kindlasti ei saa Eesti elanike seisukohti jaotada must- valgel meetodil kahte leeri ning öelda, et Eesti elanikud on kas saja protsendiliselt võõraste vastu või teistpidi, soosivad neid. Eesti Arengufond on projektis Eesti Kasuvisioon 2018, 4 mis algas aastal 2010, seadnud eesmärgiks, et aastal 2018 on Eesti elanikel avatud hoiak uue ja harjumuspärasest erineva suhtes, sealjuures rahvuslikud, klassilised ja muud
(http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, maania, ekstaas
Ühiskond (Gesellschaft) suhted inimeste vahel formaalsemad, ärilisemad, piiratumad. Sotsiaalsed sidemed vabatahtlikud, sageli ajendatud omakasupüüdlikkusest. Inimestevahelised suhted on impersonaalsed ja eesmärgile suunatud. 19.In- ja out-grupid (Sumner) Vastus: W.G. Sumner (1840-1910) - In - ja out -grupid. In-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume. Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu nemad kuuluvad. Out-grupppide vastu suunatud vaenulikkus on seotud in grupi sees valitseva läheduse astmega. Mida suurem lähedus, seda suurem vaenulikkus (meie grupp on parim, õigeim, olles mõõdupuuks, millega mõõta kõiki teisi gruppe). Tugev meie-tunne toetab grupi liikmete arusaamu, annab neile kindluse, et nad on sellesse gruppi kuuludes,,õigel teel". 20.Sotsiaalsed võrgustikud, nende tähtsus inimese sotsiaalses toimetulekus Vastus: Koosnevad esmase ja teisese grupi suhetest. Igal inimesel individuaalne
Seetõttu võidakse avalikku sektorit pidada suletud süsteemiks, millest tavakodanik teab väga vähe. Puudub vajalikul määral ja pidev infovahetus avaliku sektori sise- ja väliskeskkonna vahel. Üheks võimaluseks olukorra parandamiseks on anda ületöötanud juhtidele tasulist puhkust, et nad elaksid mõnda aega väliskeskkonnas ja saaksid uue pildi ümbritsevast elust. Tänapäeva avaliku sektori keskkonda iseloomustavad komplekssus, vaenulikkus ja eesmärkide süstemaatiline mitmemõõtmelisus. Rõhk on suunatud eeskätt detsentraliseerimisele, koordineerimise suurenemisele ning otsese juhtimise vähenemisele ja strateegilise planeerimise tähtsusele. Äriühingus saab juht suurel määral oma keskkonda ise kujundada, valides organisatsiooni suuruse, kultuuri, töötajad jms isiklikult. Samuti on ettevõtjal võimalus valida kuhu ta oma firma rajab
Tagajärg: negatiivsete tunnete kuhjumine, stress, eneseväärikuse häired); - põgenemine (füüsiline eemaldumine, vältimine. Tagajärg: uus situatsioon võib osutuda halvemaks, negatiivsed tunded, eneseväärikuse häired); - võitlemine (jõu kasutamine, ähvardamine, liiga tegemine. Tagajärjed: suhted lõhutakse pöördumatult. Kaotaja tunded: häbi, alandus, viha, kurbus, raev. Hoiakud: vaenulikkus, vihkamine); - läbirääkimine (püüd probleemi lahendada mõlema huvisid arvesse võttes, selgus ja objektiivsus) Kehtestamine on oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi, olles sealjuures mitte agressiivne ja mitte alistuv. See on käitumisviis, mis tuleneb uskumusest, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui meie omad.
arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prantsusmaa vastu taanduma. 1904.a aprillis Inglismaa Prantsusmaa (südamlik)kokkulepe. Tänu sellele sai Inlismaa tegevusvabaduse Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Nähti ette nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmine -mis tähendas nendes riikides võimalust iseseisvuse kaotomisele ja kolooniavalduste muutmist. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: Maroko Kriis (1905-1906) -Prantsusmaa mõju kasv iseseisvuse säilitanud riigis- Marokos
Entsüklopedistid: Entsüklopeedia= teaduse, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandja oli Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmus esimene kõide 1751.aastal. Katoliku kirik kuulutas selle keelatuks ja põletamisele, selle lugemise eest ootas vanglakaristus. 1772.aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet. 6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine, nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist(e vagadus+ kõigi kristlaste võrdsus e jumalakartus), ei taodeldud ühiskonnakorra muutmist vaid selle täiustamist usu abil. Nad nõudsid, et tavaline usklik loeks iga päev Piiblit. Gottfried Wilhelm Leibniz- uus filosoofia Lähtekohaks oli kujutlus monaadidest( looduse vaimsed alged, mida on lõputult, iga monaad on ka kogu universumi peegeldus.). Kõige krooniks on jumal, kes pidi maailma loomisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
