Mitmekultuuriline maailm ja globaliseerumine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

23

doc

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia ­ antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised:

Euroopa muinaskultuurid

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Esiaja ühiskonna algüksuseks oli perekond. Naabermaadega võrreldes oli külakultuur Eestis suhteliselt nõrk. Suurem osa rahvast elas taluperedes. 18. sajandil oli selle suurus nagu Lätis ja Venemaalgi 8-10 inimest. 13. sajandiks oli enamik eestlasi paiksed põlluharijad. 16. sajandi lõpuks olid välja kujunenud praeguse asustuse põhijooned. Samal ajal arenes Saksa eeskujul feodaalne külaühiskond. Talupoja elu korraldas teoorjuslik mõisamajandus, seepärast piirdus tema maailm oma talu ja mõisapõlluga. Raske töökohustus ei jätnud talupojale sõitudeks aega, selleks polnud kuigipalju põhjustki. Pikad sõidud olid talupojale keerulised ka kehvade teede ja sõidukite tõttu. Elukohast lahkumine võis olla isegi keelatud kuna mõisnikud pelgasid tööjõu pagemist. Oma toodangu müümiseks ja mõne vajaliku asja ostmiseks tuli vahel sõita turule. Mõisa veokohustus sundis lühemate retkede kõrval sõitma kaugemalegi, näiteks Riiga ja Peterburgi

Kultuurilugu

54

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi. Mülleri taust pole selge: on teada vaid, et tegutses Tallinna Pühavaimu kirikus. Ka ei teata, kust ta pärit on. Varem arvati, et on sakslane, aga näiteks U. Masing on seisukohal, et eestlane. Mülleri jutluste käsikiri publitseeris esmakordselt 1891 Willem Reimann. Selles teoses avaneb 16.–17.saj kirikumehe maailm, millega kaasneb sissejuhatus toonasesse vaimsusse. Jutlusekogumik kannab protestantlikku filosoofiat. Mülleri jutluste keele lugemine on raske, aga tänaseks on dokumendist täielik eestikeelne tõlge olemas. Mülleri kogumikus on rohkem kiriklik (kristlik sisu tuleneb žanrist) kui Russowi kroonikas, mis oli märgatavalt ajaloolisem. Mülleri kogumiku sõnum on karmim. Russowi kroonikas tungis ka protestantliku kirikuõpetaja moraal läbi

Eesti kirjandus

17

docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja

Muusika

76

docx

Religioon õhtumaises kultuuris

○ Loodavad kujutlusmaailmad on pigem arhailised (sageli keskajas) ○ Üleloomulikkusel on võtmeroll – maagia, mütoloogilised olendid  ○ Religioossed institutsioonid, st mitmesugused templid, preestrid jne on fantaasiamaailma loomulikuks osaks ● Kultuurilooline üldistus: imeulme muinasjutumaailmade populaarsus toetub uue vaimsusega samale alusele: vaistlik tunnetus sellest, et meie tehnoloogiapõhine materialistlik maailm jätab mingi olulise inimeseksolemise mõõtme puutumata. Samas jääb traditsiooniline tänapäevane institutsionaalne religioossus endiselt kõrvale, see pole atraktiivne. ● Imeulme on selline kirjandusžanr, mille süžee ei saa toimuda tegelikus maailmas. Selle süžee, mis teostub avastamata planeedil või tundmatus maailmas, hõlmab tavaliselt nõidust või maagiat. (Lühendatud tsitaat saidilt LiteraryDevices Editors. “Fantasy” LiteraryDevices.net. 2013

Religioon õhtumaises kultuuris

82

pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Usundiliselt on surm hinge lõplik lahkumine kehast ja siirdumine teispoolsusse, ümbersünd uude kehasse või olekusse. Eestlaste esivanemate uskumuste kohaselt läks surnu hing Surnute Ilma Toonelasse (Tolles Ilmas, Virmaliste maal), jäi kinni Manalas (manatud) või jäi keha kahes (kolmes) kohas: veres (kui veri ära läks, läks ka hing); südames (kui süda ei töötanud); peas (kui pea otsast ära löödi) (Heintalu 2001: 237-243). Slaavlaste uskumuste kohaselt asus hingede maailm maise maailma lõpus: ookeani keskel asuvas saarel, suurte mägede või horisondi taga. Tee surnute riiki oli raske ja pikk. Paradiisi ja põrgut ei eristatud, mõisted tulid koos ristiusu vastuvõtmisega. Patustaja polnud see, kes oli Jumala eest süüdi, vaid see, kes oma tegudega rikkus inimeste ja looduse vahelist harmooniat. Karistus ähvardas mitte ainult patustajat, vaid kogu ühiskonda ( 2002: 32). Ristiusk seostab surma patuga

Humanitaarteadused

25

doc

Religioon õhtumaises kultuuris

igapäevaelus loome. See tähedab seda, et reaalsusest aru saamine ei ole mitte ainult objektivistlik, vaid see on alati väärtushinnanguline. Reaalsus on miski, mis loodub sotsiaalses kommunikatsioonis, ei ole põhimõttelist selgelt piiri abstrakste teadmise ja argise käitumise vahel. Kogu protsess algab internaliseeimisest, see on see, mis tuleb vanematelt, ka see on juba väärtuspõhine. Need on omandatud hinnangud, mis vormuvad reaalsuseks, meie arusaamaks sellest, mis maailm on. Lisandub ka see, et me elame ja käitume oma teadmistele vastavalt. See kõik moodustab ühiskondliku reaalsuse ­ objektid, institutsioonid, keel. Kõige ilmekamalt avalduvad need tunnused kultuuridevahelises suhtluses. Tajumine on üks valdkondi, mis moodustavad konkreetse kultuuri põhistruktuuri. Siit kujuneb arusaam sellest, kuidas asjad töötavad. Auto läheb katki, on kaks võimalust, kudias läheneda

Religiooniõpetus

Kommentaarid (0)