Mitmekultuuriline maailm ja globaliseerumine (0)

Globaliseerumise mõju Eesti ja teiste maailma kultuuridele

Igal rahval on omad tavad ja tõekspidamised, kuid mida aeg edasi ja avatumaks erinevad inimühiskonnad muutuvad, seda enam kanduvad teatud riigile iseloomulikud rahvuskultuurid üle teisele. Sõna „avatumaks“ all pean silmas eelkõige eelmise sajandiga võrreldes tunduvalt vabamat võimalust reisida ühest riigist teise, kuna viisanõuded ei ole enam nii ranged ja Euroopasiseselt saab reisida viisavabalt. Nagu igal nähtusel, võivad üleilmastumisel ja mitmekultuurilisusel olla omad head ja halvad küljed.
Ida-Euroopas ja ka paljudes teistes maailmaosades võib üheks suurimaks probleemiks nimetada kindlasti eestlaste poolt tihti kasutatavat väljendit „ameerikastumine“. See tähendab USAst pärit kommete laialikandumine üle terve maailma. Kõige rohkem paistab see välja kõnes, kus eesti sõnavarasse tekib viimasel ajal hulgaliselt Ameerikast pärit slänge ja väljendeid. Millegagi nõustumist väljendatakse sõnaga „ okei “, aeg-ajalt võib sõprade seas kuulda sama asja sõnadega „sure, why not?“. Samuti eelistavad enamus maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlased läänest pärit muusikat. Meie kõige uuem põlvkond paistab olevat Eesti muusikud Ameerika omadega peaaegu täielikult välja vahetanud . Nüüd kuuleb meie raadiotest enamasti ainult üle maailma kuulsaid Ameerikast pärit lugusid , Sky Plusis kuuleb kõige uuemaid pop-lugusid Lady Gaga ja Justin Bieberi poolt, samuti meie enda kodukandi, Raplamaalt pärit Tre Raadiost lastakse tihedalt hardstyle lugusid tuntud USA muusikute poolt, nagu Lenny LaVida ja Flo Rida. Loomulikult kuulavad eestlased ka Eesti muusikat. Näiteks suurt populaarsust on hetkel kogunud Põhja-Tallinn, samuti Triin Niitoja looga „Hõbedased tiivad“, kuid arvestades, kui suurel hulgal kuulatakse kuulatakse läänest pärit muusikat võrreldes Eesti omadega, on meie kodukandi artistide populaarsus ilmselgelt hääbumas. Varasemalt tuntud ja väga austatud Mart Raua, Gunnar Grapsi, Tõnis Mägi ja Metsatölli on välismaine muusika suurelt osalt välja vahetanud. Nüüdseks teavad nende suurtegijate nimesid ainult vanem generatsioon .
Läänestumise tagajärjel hääbub meie kodukandi kultuur, praegusele generatsioonile ei lähe korda Eesti rahvatantsud, samuti ei olda kursis, kust on tulnud komme tähistada Vastlapäeva. Meie traditsioonidest ja kommetest võõrandumisega kaob riigile omane eripära. Arvestades seda, kui väike on Eesti riik, ja kui kiiresti hajub keel ja selle kultuur, on oht, et meie rahvas lakkab hoopis eksisteerimast. Tänu mitmekultuurilisusele puudub maailmas üksluisus, igal rahval on oma kindel eripära, mistõttu ei saagi pidada ühte riiki teisest paremaks või halvemaks.
Nii, nagu kultuuride rohkusel on omad eelised, esinevad ka üleilmastumisel omad positiivsed küljed. Ühe rahva kultuuri ülekandumine teise lähendab riike nii majanduslikult, emotsionaalselt kui ka praktilises mõttes, samuti muudab see inimesed haritumaks. Selle tõttu, et me tunneme mingi maa kindlat tava ning kasutame seda, suudame seda riiki paremini omaks võtta. Väga suurt populaarsust on kogunud Jaapanist pärit toore kala ehk sushi söömine, seda tehakse nii Eestis, Ameerikas kui ka mujal maailmas. Samuti oleme üle võtnud araabia ja rooma numbrite kasutamise. Sakslaste tehnoloogia tundmine annab teistele riikidele parema võimaluse ehitada autosid ja laevu, sealt on pärit ju tänapäeva sõjatööstusel laialdaselt kasutusel olevad masinad ja relvad, näiteks tankid . Samuti Inglise kirjanduse lugemine, näiteks Shakespeare teoste, ja nende üle arutlemine muudab inimese mõtlemisvõimelisemaks. Kindlasti üheks suurimaks põhjuseks, miks meil viimasel sajandil sõdasid ei esine, võib olla erinevate riikide mõistmine ja nendega ühtlustumine tänu nende kultuuri omandamisele.
Hoolimata asjaolust, et erinevate kultuuride tundmisega on vähenenud riikide omavaheline vaenulikkus, on ühe rahva kultuuri ülevõtmine teise poolt siiski suureks probleemiks. Kuna see toimub nii kiiresti ja spontaanselt, ei pruugi tulevikus inimene aru saada, kust on tekkinud tema komme süüa kartulit pulkadega. Tänu globaliseerumisele kaob teatud riigi omapära ja Maa muutub üheks suureks „ halliks keraks “, kus käitumised ja kombed on ühesugused ja üksluised. Mõni riigile oluline tava võib koguni kaduda, koos sellega ka terve riik.
Sandra Roosna
12.A