LOOVAD INIMESED,EDUKAS RIIK Loov inimene on persoon,kes suudab mõelda välja midagi unikaalset ja selle mõtte teoks teha ning seal juures midagi muuta ja olla kasulik ühiskonnale.Loov persoon näeb maailma teisiti on ettevõtlik ja fantaasia rikas. Inimeste põhiprobleemid on see,et nad ei suuda olla loovad.Reeglid,standardid,rutiiniga harjumine ja teiste arvamus kartus-kõik see takistab loovust.Inimesed ,et taha midagi muuta kuna toimiv kuidagi ikka töötab ning ,siis on kindel ,et see ka edasi kestab vanaviisi. Inimesed kardavad teisitimõtlejaid ja loovust kuna see võib ohustada vana läbikatsetatud ühiskonda ,mispole küll produktiivne,aga see töötab.Kui inimesed näevad teisitimõtlejaid näitavad nad paraku näpuga selle peale ,sest nad tahavad temas loovust allasuruda ja on kadeda,et ise ei suuda erinevad olla.Ja kui isegi tahetakse muutusi,siis alati rahvas tahab ,et keegi need tema eest teek...
Tänu kogemustele ja suhtlemisele teiste inimestega hakkame mõistma, et asjad ei olegi nii ühekülgsed kui paistavad vaid, et neil võib-olla mitu tahku. Nii häid kui ka halbu. Tegelikult on hea, et igal inimesel on oma arusaam, sest igaühe arvamus on oluline ja tähtis, sest inimene on mõtlev olend ja igaüks meist on ainulaadne. See teadmine aitab meil mõista paremini iseennast ning kaasinimesi. Oluliseks aspektiks on kindlasti vaatepunkti positiivsus või negatiivsus ning mõju teistele inimestele. Oma arvamuse pealesurumine ei tähenda mitte alati, et teised sellega nõus on vaid pigem hirmu ennast väljendada ja saada hukkamõistu osaliseks, seda eriti eakaaslaste hulgas. Tihti arvame ekslikult, et probleemide lahendamine on raske ja ülejõu käiv ülesanne, aga hoopis lihtsuses võib peituda tõde ja lahendus. Tore on, kui saad seda maailma ise avastada ilma, et keegi kannataks. Alateadlikult kombime me kõik piire,
igatsust ja oma faktilisuse ebapiisavust. · "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" · "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest." Üliinimene · https://www.youtube.com/watch?v=bxiKqA-u8y4 Nietzsche tunnetusteooria · Selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. Aitäh kuulamast!
vahetuskaubandusele ja turustamisele, mitte aga tootmisele ja teadmistele ei suuda süstemaatiliselt neid majandusarengu laiemaid küsimusi haarata ning tuuakse sisse riigi rolli käsitlus mittetasakaalustatud majandusteaduse alternatiivsetes tavades. ,,Renessansiriik" VS ,,loomulik harmoonia" Aastal 1338 lõpetas Ambrogio Lorenzetti Siena raekojas oma freskod "Hea ja halvavalitsuse allegooria". ('Hea ja halva valitsuse allegooria' esindab optimistlikku renessansiaja vaatepunkti inimese piiramatust potentsiaalist oma olukorda parandada. Nemad mõistsid ajalugu ka kui pidevat optimeerimisprotsessi, kus "inimese mõistust ja tahet", rakendatakse loodusjõudude ohjeldamiseks ja millel on tohutu potentsiaal oma saatuse parandamiseks: "piiramatu teadmiste hulk". ) Head valitsust sümboliseerival freskol on jõukad kauplused, ilusad ehitised ja oma vaba aega nautivad, tantsivad linnakodanikud.
intiimse hingeelu varjatum pool. -loss ja kõrgem kohus sümboliseerivad bürokratiseerunud võimukeskust VIRGINIA WOOLF -peategelased ilma minevikuta Kasutas sisemonoloogi -unenäoloogika- loogika puudumine Vahetab jutustaja vaatepunkti -loogiline argielu ümbrus Elus kõige tähtsamad- ARMASTUS, SÕPRUS, PEREKOND, KODU. WILLIAM FAULKNER Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja inetus, hea ja kuri! Realist, modernist Kujutab aega- inimese elu lapsepõlvest vanaduseni Teema: Lõuna osariikide elu 19.saj-20saj. 50ndad
Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus ilukirjandus üha enam eesmärgist kõneleda sellest, kuidas asjad maailmas päriselt on.
· Heinakoormat tõmmatakse deemonite poolt põrgusse. · Järel käivad paavst, keisrid ja rüütlid. · Kritiseeris paavsti ja ühiskonda. Narrilaev · Näitab kuidas inimesed raiskavad oma elu lõbude peale. · Kritiseerib vaimulikke. Mõju renessanssile · Näitas, et igal inimesel on jumalast oma enda kujutus. · Inspireeris paljusid kunstinikke oma deemonite kujutamisega, · Andis Madalmaade kirikule surmajärgsest elust uue vaatepunkti. Kasutatud materjal · Wikipedia · Google · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessan · http://web.zone.ee/marjukodukas1/MadalmaadejaEestikun · http://www.abcgallery.com/B/bosch/bosch.html · http://www.bad-penny.gr/bosch/paintings.php? lang=en · PowerPoint
Jaan Kaplisnki Kaspar Semm ME-12 Jaan Kaplisnki Sündis 22 jaanuaril 1941 Tartus Isa Jersy Kaplisnki oli Poola keele ja kirjanduse õppejõud Tartu Ülikoolis. Ema Nora Kaplinski oli tõlkija. Jaan Kaplisnki Jaan õppis Tartu ülikoolis filoloogiat. 1970. aastatel elas Tallinnas ja töötas botaanikaaias. Oli riigikogu liige. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. On abielus Tiia Toometiga. Jaan Kaplisnki Oma loomingus esindab ökoloogilist vaatepunkti, kirjutab loodusest. Kaplinski on väljaspoole Eestit kõige tuntum luuletaja. On kirjutanud luuletusi, esseid, proosatekste, näidendeid. Jaan Kaplisnki Kaplisnki debüütkogu on „Jäljed allikal“ (1965), see ilmus kolmandas luulekassetis. Tuntuim kogu on „Tolmust ja värvidest“ (1967) Paljudest tekstidest on saanud laulud. Jaan Kaplisnki Minimalistlikke ja kõnelähedasi vorme esineb juba alates raamatus „Valge joon Võrumaa kohale“. 1980
¨ Ja mina-jutustamissituatsiooni. Gérard Genette Vaatepunkt ¨ Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. ¨ Informeeritus; ¨ Subjektiivsus vs objektiivsus; ¨ valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus ¨ püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest Fookus näitab, kui kaugele tegelaskuju ellu (mõtetesse, tunnetesse jms) meil on võimalik tungida ning kui paljusid karaktereid meil üldse lubatakse lähemalt vaadelda. Nullfokalisatsioon jutustaja teab tegelaskujust rohkem (jutustaja > tegelaskuju)
Kui mina oleksin peategelane Oidipus, sooviksin samuti ema ja isa päästa, seega mõistan mehe lahkumise tagamaid. Siiski käitunuks ma Laiosega kohtudes natuke rahumeelsemana ega oleks ühtki inimelu võtnud. Arvan, et Oidipuse üks vigu oli tema uhkus ning suutmatus viha kontrollida. See oligi põhjus, miks ta kogemata oma isa mõrvas. Oma saatuse vastu võideldes kindlustas Oidipus ettekuulutuse täidemineku. Sophokles näitlikustas ,,Kuningas Oidipuses" saatuse määratust, kinnitades oma vaatepunkti, et ettemääratu vastu võitlemine on kasutu. Kui mina oleksin Oidipus, oleksin ma samuti proovinud halba saatust vältida, küll aga usun, et ei oleks kedagi mõrvanud. Arvatavasti oleks see ainus viis ennustatut vältida.
· Ecce Homo ehk Ennäe inimest, on meelega jumalatteotav ning võetud apostel Johanneselt Ennäe inimest, mind, Friedrich Nietzschet, antikristust. · Oma lähenemises on filosoof subjektivist, sest igasuguses objektivismis, väidab ta, on taustal subjekt. 17 16.2. Nietzsche tunnetusteooria · Objektivismi kritiseerimiseks on õpetlasel tunnetusteoreetilisi põhjusi. Selle taustaks on tema vaatepunkti-õpetus, mille kohaselt iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. 18 · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. · Nietzsche tahab näidata, et miski muu peale tõlgendatud "näiva" maailma pole
kõige väljapaistvamad filosoofid ja õpetlased, sealhulgas Marsilio Ficino, Giovanni Pico della Mirandola ja Poliziano. Firenze humanism kujundas Michelangelo huvi antiigi vastu ja õpilasena kopeeris ta antiikkujusid piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad Ühe neist kirjutas Giorgio Vasari, kes nimetas teda kogu renessansikunsti saavutuste tipuks. Seda vaatepunkti järgiti kunstiajaloos sajandeid. Eluajal nimetati teda Jumalikuks (Il Divino). Teise eluloo avaldas tema õpilane Ascanio Condivi, kes oli ise kunstnikuna keskpärane ja keda tänapäeval tuntaksegi põhiliselt Michelangelo elulookirjutajana.
Seepärast on teoses palju liialdusi, nt Karl Suur on 200aastane ja ajalooliselt valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda.
Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on
Teosed olid valminud graafikat kasutdes. Näitusel ,,Kirjaoskus-kirjaoskamatus" haaras esimesena minu tähelepanu lätlanna Daria Melnikova teos ,,Täiuslik viga". Valge maal, mille vaskul, keskjoonest veidi madalamal oli väike must täpp. Juba enne pealkirja lugemist köitis mind pildi lihtsus, lihtsuses peitub võlu nagu öeldake, nähes aga teose pealkirja sai sellest minu lemmikteos. Eesti Kunstimuuseumi preemia saanud Jiri Thyni töö, pealkirjaga ,,Ajalugu, erinevad arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht pildi kõige enam Lõuna-Poolas asuvat Auschwitzi koonduslaagri gaasikambri seinu. Teos tuletas mulle meelde 1941-1947 toimunud jubedusi, kus võeti üle miljoni inimelu. Kuigi tegelikult oli autor jäädvustanud neljast vaatepunktist Slovakkia rahvusgalerii interjööri, lahkusin sünge teose juurest kõhedustundega. Pikemalt peatusin ka väikeses valges toas, mille seinad olid kaetud pealtnäha sarnaste, kuid
1555 Ausburgeri religiooni maailmavaade rahu asendab maailm Vastu reformatsioon tsentraalset vaatepunkti barokk 30 aastat sõda Martin Opitz Luuletus (esimene vanitas = maine 1570 / 1620- mitte Saksamaa Liitvabariik, Andreas Gryphius sonett) kestvus 1720 vaid paljud riigid, katku Paul Fleming Draama (tragöödia, carpe diem = epideemiad, Hans Jakob komöödia, jesuiitide Kasutage päeva
Eesmärgiks on lugeja suunamine ja veenmine. Stiil peab olema asjalik e publitsistlik, ei tohi olla ülearu emotsionaalne, tundev. Ei maksa kujunditega liialdada. Teaduslik kirjand - sarnaneb referaadiga, esitab mingi teadusala andmeid, mis on leitud kas õpikutest, erialalisest kirjandusest või teatmeteostest. Teaduskirjandi ainestik peab olema objektiivne, stiil teaduslik. Tavaliselt on kirjand esitatud kirjutaja vaatepunktist. Vahelduseks võiks vaatepunkti muuta. Vaatepunkti valik oleneb kirjutajast. Kirjeldamine Kirjeldamise abil tuuakse oluliste või iseloomulike tunnuste vahendusel esile esemete, olendite, tegevuste ja mitmesuguste muude nähtuste olemus. Kirjeldus sisaldab: Osa, mis annab edasi üldmulje. Osasid, kus esitatakse detaile e üksikasju, mis üldmuljet täpsustavad kas seda kinnitades või ümber lükates. Enamasti kujuneb kirjeldatava nähtuse suhtes ka mingi hinnang. See võib olla kas eitav, jaatav või muud laadi.
klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism. Mille poolest erineb ROSSEAU teistest-ta heidab väljakutse kehtivale moraalile ja kaitseb inimese loomulikke õigusi. Inglise valgustuskirjanduse keskklassi vaatepunkti esindaja-Daniel Defae. Milles see seisnes-tõi uue zanri , milles olid ühte sulatudseiklusromaan ja sotsiaafilosoofiline romaan. 18.saj bestseller-Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused.Idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikust ja elujõudu. Kust on pärit sõna lilliput-J.Swifti romaanist. Robert Burns-esimene rahva hulgast võrsunud luuletaja-Oli soti farmerite järeltulija .Millest unistasid romantikud-18 saj lõpp ja 19 saj 1/3.Romantikud ülistasid loodust, hinnati
ümber muutub tohutul kiirusel ning seda mitte ainult paremuse suunas. On jäänud mulje, et aina enam süvenevad pinged riikide vahel, korruptsiooni osakaal võtab suuremaid mõõtmeid ning pea iga suurema eduka ettevõtte taga on jalga kinnitamas seadusevastane tegevus. Samuti ei saa mainimata jätta pagulaskriisi, mis paneb meid kõiki proovile eelkõige tolerantsuse suhtes välisrahvastesse. Iga uus tekkinud iseärasus mõjutab minu vaatepunkti maailmale arvestataval määral. Üks suurimaid aspekte, mis mind häirib on privaatsuse osakaalu vähenemine. Riigid kuulavad oma kodanike kõnesid pealt, internetiteenusepakkujad analüüsivad oma klientide sirvimisharjumusi ning suhtlusportaalid müüvad kasutajate andmeid ilma põhjaliku taustauuringuta kolmandatele isikutele, mistõttu võib sattuda delikaatne info halbade soodumustega isikute kätte. Enam ei saa ennast tunda turvaliselt - sõltume
väljendamiseks. Kunsti peaülesande nimel võib moonutada vormi ja värvi. Peamine on kunstniku hinge siirus ja sugestiivne väljendus. Algul tumedad toonid, siis impr-de mõjul heledamad. Närviline pintslilöök. Paul Cézanne: kubismi eelkäija. Ei meeldi impr nõrk kompositsioon. Soovitas kujutatavad lähendada geomeetrilistele vormidele. Kergelt kandilised objektid. Kunstis peamine konstruktiivne täiuslikkus. Loodusvormide sünteesiks moonutas perspektiivi, mitu vaatepunkti. Paul Gauguin: sümbolistlik, fovistlik, juugendlik. Elas Tahhiitil. Tasapinnalised pildid. Püüdis seostada moodsat maalikunsti Polüneesia rahvakunstiga. Lokaaltoonid, intensiivsed toonid. Harmooniline rütm kompositsioonides. Henri de Toulouse-Lautrec: töötas samal ajal aga ei loeta postimpressionistide hulka. Juugendlik. Peamine joon, tundlik väänlev joon. Reklaamplakati looja. Palju töid kabareedest, kohvikutest jne.
Kadreerimine natuurist või piltkujutisest valiku tegemine üleliigse äralõikamise teel. Koloriit maali põhivärving. Kompositsioon kunstiteose ülesehitus Krokii vt eskiis Kromaatiline värvusse puutuv, vt. primaarvärvid. Kubism kunstisuund, kus kujutav objekt ,,lammutatakse" osadeks ja taandatakse geomeetrilisteks põhivormideks, loobutakse perpektiivireeglitest ja ühendatakse mitu vaatepunkti. Laseerimine maalimisvõte, mille puhul mitu läbipaistvat värvikihti kantakse üksteise peale. Naturalism realismi äärmuslik vorm, mis püüab tegelikkust edasi anda ülitäpselt, vältimata inetut, madalat, eemaletõukavat. Natüürmort vaikelu, mille kujutamisvaldkondadeks on selleks üles seatud esemed, lilled vms. Pastoosne reljeefne, paksu värviga maalimisviis. Paspartuu pilti raamiv kartong.
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hologrammi rekonstruktsiooniprotsess Kui film on töödeldud ja referentskiirega taasvalgustatud, taasloob servamustri difraktsioon algse objektikiire nii intensiivsuse kui faasiga. Kuna taasloodud on nii faas kui intensiivsus, ilmneb kujutis ruumilisena; vaatleja saab vaatepunkti muuta ja näha kujutist igast küljest, täpselt nagu algobjekti. Referents ja objektikiire vahelise interferentsi vajaduse tõttu kasutab holograafia tavaliselt laserit. Laseri valgus on jaotatud kahte kiirde; üks moodustab referentskiire ja teine illumineerib objekti, moodustamaks objektikiirt. Hologrammide liike Läbipaistev hologramm Enamik läbipaistvaid hologramme valgustatakse laseriga läbi plaadi. Tekkiv kujutis on ühevärviline. Peegelhologramm
Vaatepunkt sündmustele - Vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustiku nähakse. Jaani vaatepunktist, jaani kõhklused ja kahtlused, teiste inimeste need emotsioonid, mida jaan näeb - Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: - Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) o Edastab ühe tegelase (Jaani) piiratud vaatepunkti, ei ava teiste tegelaste siseelu Tegelased - Peategelane (teose ideeline põhiraskus) o Kannavad teose ideelist põhiraskust – juhivad ja arendavad sündmustikku - Kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses) - Episoodiline tegelane - esinevad põgusalt - Tegelane kui tüüp o esindab teatava inimrühma iseloomu ja jooni, vanatädi oli esindas kindlat inimeste gruppi - Sügav tegelane ja lame tegelane
Filosoof ei kirjelda ega seleta, vaid loob, määrab ja otsustab, filosoof väänab reaalsust. Sellise metodoloogia tagajärjel on ülelöökidel ja liialdustel, äärmustel ja tundepaisutustel Nietzsche kirjanduslikus arsenalis oluline osa. 5 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA Nietzschel on objektivismi kritiseerimiseks ka tunnetus-teoreetilisi põhjendusi. Selle taustaks on Nietzsche vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Selle idee piirjooned visandatakse teoses ,,Teispool head ja kurja" sissejuhatuses, kus Nietzsche kirjutab, et ,,kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses". Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea peale ja igasuguse
Inimeset ja maailma ei saa ära seletada. Kirjandus ei olnud enam vahend, mille abil edastada kasulikke või kauneid teateid elu kohta. Iga teksti kaudu tuli maailm uuesti üles ehitada, nii teksti loojal kui ka lugejal. Modernism saab alguse turvatunde ja harmooniliseuse kadumisest ning inimese üksinduse tajumisest maailmas. V.Woolf -Woolf eitab traditsioonilised süzeearendusega romaani. Ta kasutab oma teistes sisemonoloogi ja muudab jutustamise vaatepunkti. Ta tunneb huvi inimese sisemaailma ja selle muutlikkuse vastu. M.Proust - Proust kirjutab väga tundlikku süvapsühholoogilist proosat. Tegelaste tundeid, mõtteid analüüsitakse imepeenelt. Kõige olulisem on inimese sisemaailmas toimuv, järgitakse teadvuse voolu, mis tekitab mängu ajaga. J. Joyce - tema kasutab teadvuse voolu, mille eesmärgiks on avada vahetult inimese sisemaailma.
Piiri nende vahele tõmmata ei ole võimalik. Tavaliselt astub tark ka alati tagasi, kuna kaugemalt vaadates ei õpi mitte ainult oma vaid ka teiste vigadest. Teine kokkuvõte: Tarkus on ebamäärane mõiste- mis võib ühe jaoks tunduda tark, on teise jaoks lihtne rumalus. Erinevaid vaatepunkte tekib palju. Keskkooli lõpukirjand omab võrdlemisi suurt tähtsust koolilõpetanu järgnevas elus, aga selle panevad paar paika vanatüdrukut eksamikomisjonist, andes hindeid üle subjektiivse vaatepunkti. Rumalus /peitub meie haridussüsteemi/ eespingis.
moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. 2. Kust oli pärit Paul Cezanne? Mida tead ta eluloost? Aix-en-Pravence'ist pärit, oli jõuka pankuri ainuke poeg ning tänu mõõdukale abirahale suundus ta Pariisi kunsti õppima. 3. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Stereomeetrilistele põhivormidele silinder, kuup, koonus. 4. Kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Ta lõhkus mitme vaatepunkti kasutamisega tsentraalperspektiivi. 5. Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Eesmärk jäljendada võimalikult tõetruultnähtava maailma värve. Nad kasutasid värviringe, erinevaid toone kanti punktitaoliste laigukestega. 6. Mille juures kasutas Toulouse-Lautrec litograafiatehnikat? Plakatite juures 7. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Söejoonistus ja graafika 8. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus?
õigusi, vanemad aga neid kaitsta, piirates nende õigusi. Mõlemad arvavad, et nemad teavad paremini ja tahetakse oma arvamust peale suruda. Näiteks, kui laps tahab minna õhtul sõpradega välja, aga vanemad tahavad hoopis, et ta jääks koju ja aitaks tube koristada, siis tekibki probleem. Lapsele on sõbrad ja suhtlemine nii oluline, et näiteks koristamine jääb kaugele tagaplaanile. Nooruk nagu ei mõistakski, miks peab olema tema see, kes koristama peab, samas kui vanemate vaatepunkti jääb see, et nad tahavad lapsele kohusetunnet õpetada ja hoida teda halvale teele sattumast. Vaatamata sellele, et põlvkondade vahelised erinevused muutuvad aina suuremaks, tuleb tõdeda, et kõigil on teistelt midagi õppida. Vanematel põlvkondadel on nii palju kogemusi, et noortel oleks neilt nii mõndagi õppida, aga samas kogevad noored iga päev asju, mis võivad tulla kasuks ka vanematele inimestele. Kuidas hoida ära probleeme põlvkondade vahel
sisemonoloogile, aga tegelase mõtteid kujutatakse hüplikena. Tegelase tunnete ja mõtete üleskirjutus, mille eesmärgiks on avada tegelase sisemaailm täielikumalt, kui seda teeb sisemonoloog. Modernistlik romaan( Virginia Woolfi romaanid) võib olla tõielikult kirjutatud tegelase teadvuse vooluna. Mina-vaatepunkt on piiratud vaatepunkt, teised sõna ei saa. 2) tema-jutustaja e. kolmandas isikus jutustus võib samuti esitada ühe tegelase piiratud vaatepunkti. Iga mina-jutustuse võiks ümber kirjutada tema-jutustuseks, ilma, et vpunkt muutuks, sest ühe tegelase sisevaadet võib edastada nii mina-kui tema- vormis. 3) kõiketeadev jutustaja sündmusi jälgiks nagu jumalik pilk, kelle vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi lugejaga jagada erineval määral: võib loos toimunut selgitada, analüüsida, aga ka hoopis piirduda sündmuste kiretu esitamisega st. Jjlgida vaid sündmuste välist kulgu.
Impressionistide naised ja naisimpressionistid Manet' maalid naistest on ebtüüpilised, sest tema käsitluses omandab meeste maalidel üsnatavaline naiste vaatamisviis kriitilise või mõnikord ka alternatiivse varjundi. Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui fl...
See kõik toob kaasa erinevad käitumisnormid ja tegutsemisajendite mõistmise, mis omakorda on seotud sallivuse tasemega meie ühiskonnas. Miks me ei saa aru mõnikord teiste tegudest ja inimesest kui indiviidist? Inimesed märkavad, tunnetavad ja mõistavad asju erinevat moodi. Vahepeal proovime seletada teistele midagi, milles ise oleme tulihingeliselt sees ning kõik tundub vägagi loogiline. Seejuures võib kellelegi teisele võib sarnase või samasuguse arusaama loomine ning oma vaatepunkti selgitamine tunduda vägagi keerukas ja arusaamatu. Nad lihtsalt ei pruugi ega peagi aru saama. Ükskord viidi kolm meest pimesi elevandi juurde ning neist esimene katsus elevandi jalga, öeldes, et elevant on suur ja võimas puu, teine väitis, et külje pealt katsudes on elevant hoopis suur ja võimas puu ning viimane nentis, et ta on hiiglaslik madu. Antud lugu toob esile selle, kui erinevate nurkade alt on võimalik reaalselt tajuda ja mõista siin maailmas
saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). 3. Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). 4
1870.ndatel osales ta impressionistide näituselt ja sai suure kriitika osaliseks kuna tema maalides näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Sellest lähtuvalt naases ta kibestununa oma kodulinna, kus ta eksponeeris oma töid harva. Aegamööda eemaldus ta impressionismist. Ta tahtis ühendada impressionistliku vormikäsitluse klassikalisele kunstile omase vormikäsitlusega. Ta soovitas looduses nähtavaid vorme lähendada-silindrile, kuubile, koonusele jne. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne vundamendi tsentraalperspektiivilt ja pani alguse konstruktiivsele kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise-pildi loomisel. Ta pidas süseelist lähenemist ebaoluliseks. Pilt oli visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse aluseks maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad- maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 13. Esialgu oli Paul Gaougin'i looming oli esialgu väga impressionismilähedane. Kolides
vägivalla ning sunni läbi. Eeldatakse, et näiteks vallutussõjad lubasid võitjatel koguda andameid kaotajatelt, mis läks enamusti võitjate juhtidele. Seeläbi kasvas jsust pealike rikkus ja võim, mis võimaldas neil hiljem ka oma kogukonna inimesi maksustada, süvendades ebavõrdust ja ühiskonna kihistumist. Aja jooksul oma seisundit tugevdades arendas ülemkiht välja riikliku korralduse mille abil sunniti alamrahvast varasemast rohkem tööle. Olgugi, et ka selle vaatepunkti toetajad nõustuvad, et lõppkokkuvõteks on seesugune riiklik korraldus kasuks kogu ühiskonnale, on nende meelest riik eelkõige ülemkihi sunnivahend alamkihtide allutamiseks ja majanduslikuks ekspluateerimiseks. 2 Lõplikku üksmeelt selles küsimuses ei ole saavutatud ja ehk ei olegi võimalik leida üht kõikehõlmavat põhjust tsivilisatsiooni tekkimisel. Paljud teadlased arvavad, et inimkonna arengu aluseks on justnimelt mitme soodsa teguri kokkulangemine, mis on
Pragmatism Sellised ekslikud ulualused, mida on üha edasi pärandatud ja mis on lõppkokkuvõttes muutunud peaaegu et inimese liigi- või põhiomadusteks, on näiteks: et on põsivad asju, et on ühesuguseid asju, et on asju, aineid, osasid, et asi on see, mis ta näib olevat, et meie tahe on vaba, et see, mis on hea minule, on ka iseenesest hea. Tunnetusteooria Nietzschel on objektivismi kritiseerimiseks ka tunnetus-teoreetilisi põhjendusi. Selle taustaks on Nietzsche vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele Nietzsche kirjutab, et „kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses”. Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Tunneturteooria Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe.
Jälle oli Sherlock Holmes ühe kuriteo lahendanud ning jäi ootama uut ülesannet. Peategelase iseloomustus: Sherlock Holmes oli väga nutika mõtlemisega detektiiv, kes suudab ka kõige pingelisemas olukorras kiiresti ning otsustavalt mõelda. Talle meeldis rahulikult mõtiskleda ning piipu suitsetada. Holmes ei teadvustanud kohe kõiki fakte ning hoidis paljud asjad omateada. Kriminaalromaani tunnused: Teose keskmes on Sherlock Holmes, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Vaatepunkti ei vahetata. Sellega antakse lugejale võimalus peategelasega samastuda ja kujutada ennast olukordadesse, mida elus harva ette tuleb. Peategelane on positiivne kangelane, kes liigub ühest sündmusest teise. Holmes toetub oma teravale mõistusele, kuid tal lisandub ka füüsiline jõud ja osavus. Ohtlik ja kaval, kelle isik jääb varju, tahab sooritada kuritööd, mis tuleb aga avalikuks. Abipalvega pöördutaks detektiivi poole, kes asub tööle
eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan "Jacobi tuba", kus korrapäraselt arenevast süzeest on loobutud. Jäädvustab peategelase elukäigu eri ruumidese kuuluvaid fragmente. Essees "Oma tuba" esines ta naiste loominguliste õiguste kaitsjana, saades 20.sajandi feministliku kirjanduse klassikuks. Peateos: "Tuletorni juude". Romaanis ei toimu näiliselt midagi. Autor valgustab tegelasi nii nene endi kui ka teiste tegelaste mõtete ja sisekõnede kaudu, mis moodustavad enda ette vaatepunkti. Üht ja sama tegelikkuse fragmenti nähtakse erinevate pilkude kaudu, ainult nii on võimalik ühtainsat päeva jäädvustada ligemale 100 leheküljele. Tuletorn sümboliseerib elu sisemist valgust, vaimset alget, viitab ka kutsungile - teekonnale, millele asumine on tähtsam kui päralejõudmine. Iirimaa James Joyce - ütles end kirikust lahti, et juba varakult tõde otsida vabaduse altari ees. Tema novellides ei toimu õigupoolest midagi, oma tegelasi kujutab ta irooniaga
ühiskondadel. C.) Küttidel-korilastel on võimalik oma materiaalsed soovid saavutada kergemini kui kaasaegse tehnoloogiaga varustatud industriaalühiskonna kodanikel. D.) Kütid-korilased suudavad samade loodusressursside korral toota rohkem energiat kui teiste toimetulekuviisidega ühiskonnad. E.) Küllust saavutada pole ühegi toimetulekuviisi juures võimalik. 6p. Milline neist väidetest esindab: A.) Sümboolse-interaktsionalismi vaatepunkti? „Seksuaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud kui tähenduste ja käitumiste kogum, mis on kokku pandud väärtustest, ootustest ja kultuuripiltidest.” B.) Struktuurfuntsionalistlikku vaatepunkti? „Seksuaalsus on võimas bioloogiline tung, mida tuleb kanaliseerida ühiskondlikult tulutooval suunal.” „Ühiskonna reeglid on konstrueeritud inimestevahelise kommunikatsiooni tulemusena, indiviidil on võimalik koostööd teiste inimestega sotsiaalset tegelikkust aktiivselt mõjutada
Mõne loo puhul võib väita, et tal on mitu elu, näiteks ,,Gilgames" ja ,,Ilias" on elanud oma elu kõigepealt orgaanilises mälus, hiljem on tekst talletatud savitahvlitel, raamatutes. ,,Suured narratiivid" annavad edasi ühiskonna- ja kultuuriväärtusi, mistõttu on oluline, et need lood püsiksid läbi ajaloo, algselt suulises, hiljem kirjalikus kultuuris. 2. Lucien Febvre'i raamat ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" erineb paljudest teistest Lutheri- käsitlustest oma objektiivse vaatepunkti poolest. Febvre'it huvitab indiviid ja tema seos ühiskonnaga. Oma teoses vaatleb ta reformatsiooni kahest erinevast vaatepunktist Saksamaa eri ühiskonnakihtide soovist reformatsiooni järele ja Lutheri soovist oma ideed realiseerida. Tekstikatke annab ülevaate 16. sajandi Saksamaast, kus katolik kirik omas liiga palju võimu. Lutheri põhiküsimus seisnes selles, kas üksikinimene vajab Jumalaga suhtlemiseks süstematiseeritud kirikut. 1517
ebatavaline või elule ootamatu; sündmuses on tugev konflikt; sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) (tööleht) Teksti päritolu- kus on tekst ilmunud?, kes on autor?, milliseid allikaid on kasutatud? Teksti esitlus- Mida rõhutab pealkiri, mida foto? Teksti sisu- eesmärk?, Kelle vaatepunkti esindab?, Mis on jäänud kirjutamata?, Milliseid väiteid ei põhjendata?, Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 16. Keelelise mõjutamise vahendid (tööleht, ÕPIK) Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu
konkreetses kohas konkreetset tööd. 6 Kokkuvõte Väga kokkuvõtlikult öeldes tuleks järgida järgmisi põhimõtteid: tuleks tegelda tuumväärtuste ehk põhiväärtustega, tuleks pöörata tähelepanu sellele, milliseid tähendusi antakse tehnoloogiatele nende tegeliku või plaanitava kasutamise käigus. Samuti on oluline vaatepunkti valik. Tihti keskendutakse tehnoloogiale arvutitele, võrkudele, rakendustele, kõikvõimalikele seadmetele ja ekraanidele. Samal ajal juhtuvad olulised ja sageli süsteemide suhtes tähenduslikud asjad ruumides nende vahel, seal, kus inimesed liiguvad, räägivad. Kui käsitletakse infoökoloogilisi süsteeme, ei tohi selliseid sotsiaalseid ruume tähelepanuta jätta. 7
käitumine tooks midagi head teistele või ei võtaks teise heaolu ära, ilma ise oma heaolu ära andmata. Tugev altruism on teise heaolu tõstmine enda heaolu peale üldse mõtlemata, ehk see võib kahjustada, kuid ei pruugi. Tugev altruism on täielikult motiveeritud teise heaolu tõstmisest. Altruismi kirjelduse juures tuleb mängu empaatia ja empaatiavõime. Empaatiavõime aitab inimestel seada end teise inimese vaatepunkti ja tunda neile kaasa ehk tunnetada nende valupunkte justkui ka ise. Suure empaatiavõimega inimesed seetõttu soovivadki tihedamini teisi inimesi aidata, sest valu, mis nad teistes näevad, teeb ka neile valu. (DeLamater & Myers, 2011). Suure empaativõimega inimesed näivad seetõttu justkui soojad ja hoolivad. Sotsiaalset bioloogiat uurivad sotsiobioloogid usuvad, et altruisltikud aktid ja empaatia leiavad aset, kuna nii on lihtsam kolooniat hoida (näitena sipelgad koloonias) ja aitavad
mina või tema vormis esitatud narratiiv on võrdlemisi subjektiivne, kuid kõiketeadva autori vaatepunkt on kõige objektiivsem, kuna tegelased saavad üsna võrdselt tähelepanu. 13. Kirjandusteose vaatepunkt o mina-vaatepunkt lugu nähakse minategelase mõttemaailma kaudu o tema-vaatepunkt tema vormis jutustatud tekstid o Neid kahte vaatepunkti nimetatakse ka piiratud vaatepunktideks, sest neist positsioonidest on võimalik jutustada üksnes teatud asju nähes, asjadele saab anda hinnanguid ainult ühe arvamuse kaudu, selline vaatepunkt piirab nt teiste tegelaste pikemat kirjeldamist või teiste tegelaste motiivide pikemat selgitust, esiletoomist jne. Kui räägib keegi mina, siis see mina oskab seletada, mis toimub tema sees, aga sellega
Gérard Genette Discours du récit (1972) ja Nouveau discours du récit (1983) Vaatepunkt Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. Informeeritus; Subjektiivsus vs objektiivsus; valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest Fookus näitab, kui kaugele tegelaskuju ellu (mõtetesse, tunnetesse jms) meil on võimalik tungida ning kui paljusid karaktereid meil üldse lubatakse lähemalt vaadelda. Genette, Gérard: Narrative Discourse. Oxford 1980.
tintinnabuli-palasid "Spiegel im Spiegel" (1978), "Für Alina" (1976), "Fratres" (1977) ja "Cantus in Memory of Benjamin Britten" (1977). On leitud, et need teoseid kasutatakse süzeesituatsioonides, kus tegemist on peategelas(t)e vaimse või emotsionaalse kriisiga, milles satuvad kahtluse alla inimeseks olemise põhiväärtused. Neis situatsioonides lisab Pärdi muusika sündmustikule omamoodi transtsendentse mõõtme, avab teistsuguse vaatepunkti.[3] 2013. aasta veebruari lõpus pühendati Belgias Antwerpenis Arvo Pärdile muusikafestival "Pärt in primetime". Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja 27 last.[4] Teose analüüs "Cantus in Memory of Benjamin Britten" on lühike kaanon A mollis, kirjutatud aastal 1977 Eesti helilooja Arvo Pärdi poolt, keelpilliorkestrile ja kellale. See töö on varajane näide
Temas tulevas minule seninägemata jõud.( Lk 76.) Täiesti sokeerivaks osutus see, et ka Lizaveta Ivanovna tappis ta sama julmalt ja pikemalt mõtlemata, kas oleks mõni parem lahendus. Väga palju tema maailmavaatest jõuab lugejani tema mõtete ja tunnete kirjeldusest. Samuti annad olustik ja tema korter, kus noormees elab, edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges. Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini. Razumihhin: Ta oli väimuselt ilmekas: pikk, kõhn, habe ajamata, mustad juuksed. Ta oli alati äärmiselt rõõmus ja seltsiv. Ta oli ka abilvalmis ning hoolis oma sõpradst näiteks siis, kui Raskolnikov oli haige, hoolitses Razumihhin tema eest. Ta nägi vaeva ka sellega, et Raskolnikovile korralikud riided selga saada ning esimesel korral, kui Raskolnikov tema juurde läks, oli
viis meelt: kuulmine, nägemine, maitsmine, haistmine, kompimine. Nad ei suuda näha maailma nii, nagu näeb nahkhiir, kes liigub infrapunavalguse abil. Iial ei tunne nad seda, mida tunneb teine inimene, saavad kõigest arvata. Indiviidid ei saa näha maailma nii, nagu näevad kassid või koerad, me ei saa teada, mis nad mõtlevad või kas üldse mõtlevad. Camus' tsiteerib Sisyphose müüdis Karl Jaspersi:" See piiratus viib mind iseendasse, sinna, kus ma ei saa enam jääda objektiivse vaatepunkti varju, mida ma ainult esindan, sinna, kus ei mina ise ega teiste eksistents ei saa mulle enam vaatlusobjektiks olla." Eksistentsialiste leidub ka usklike seas ning nemad lahkavad elu absurdi küsimust läbi usu. Näiteks Soeren Kierkegaard, kelle töid peetakse üldiselt eksistentsialismi alguseks, kirjutab, et uskumine on justkui arukaotamine selleks, et võita jumal. Teoses ,,Kartus ja värin" propageerib ta usku kui kirge, mille eesmärk
täielikumalt, kui seda teeb sisemonoloog a. modernistlik romaan võib olla täielikult teadvuse vooluna kirjutatud. 2. Tema-jutustus e kolmandas isikus jutustus võib samuti edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti, ent sageli pole tema- jutustuse vaatepunkt piiratud ühe tegelase taju-ulatusega. a. Tegu võib olla kõiketeadva jutustajaga: sündmusi jälgiks nagu jumalik pilk, kelle vaatepunkt on piiramatu i. Võib oma teadmisi lugejaga jagada erineval määral 1. võib esitada ja analüüsida 2. sündmuste kiretu esitamine
· sündmuses on tugev konflikt · sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on uudise edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. 16. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) · Teksti päritolu kus on tekst ilmunud? kes on autor? milliseid allikaid on kasutatud? · Teksti esitlus Mida rõhutab pealkiri, mida foto? · Teksti sisu Eesmärk? Kelle vaatepunkti esindab? Mis on jäänud kirjutamata? Milliseid väiteid ei põhjendatud? Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 17. Keelelise mõjutamise vahendid · Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada · Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui....
astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt). Põhineb binaarsete opositsioonide kriitikal: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub silmatorkavamalt ja mõjukamalt 1960. aastatel ning leiab mitmesuguseid edasiarendusi järgnevatel kümnenditel. Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva. Postkolonialistlik kriitika postkolonialismi mõiste ja erinevate maade vastavasisulise kogemuse piiritlemiseks kasutatakse mitmesuguseid selstusi. Ideoloogilises tähenduses
annaabi.ee 
