Olulisemad mõisted, lõpueksam (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

120

docx

20.-21. sajandi kunst

1970ndatel järgnesid arhitektid, projekteerides arhitektuurilisi paroodiaid (Philip Johnsoni AT&T pilvelõhkuja New Yorgis, mille fassaad meenutab vanaema riidekappi, 1984), kontseptualistid jt. 1980ndatel murdsid postmodernistlikud mängureeglid läbi juba laial rindel. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, järgnes läänele ka Ida-Euroopa ning alanud oli uus ajastu – kapitalismi globaliseerumine. Modernistliku maalikunsti kulminatsioon – abstraktsionism Kunst toetumas reaalteadustele Usk universaalidesse Mehe-kesksus Sotsiaalsed utoopiad Maalikunst kui “püha” “Puhtus” (purity) “Vorm” “Tasapinnalisus” (flatness) Võred ja võrgustikud (grids and gratings) “Stiil” Erialade spetsialiseerumine “Ülev” (sublime) – Kanti esteetika Modernistlik arusaam “kunsti progressist  Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust:

Kunstiajalugu

20

docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) ­ varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolo

Kunstiajalugu

16

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt)

Kunstiajalugu

14

doc

20. sajandi kunst

Sooviti väljendada asja sisemist konstruktsiooni, kuid seda ei soovitud luua tunnete ja mõistuse abil, vaid usuti kunstniku alateadlikusse intuitsiooni. Sooviti luua täiesti uus objekt, mis väljendaks kunstniku tundeid (mitte toetuda looduses olemasolevale). "Sinise Ratsaniku" liikmete tööd mõjuvad rahutult ning tundeküllaselt, seega võib väita, et seal pandi alus abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal arenes Prantsusmaal välja konstruktiivne (geomeetriline) abstraktsionism. Viimase juures kasutati puhtaid spektrivärvusi ja selgeid geomeetrilisi vorme. Usuti, et abstraktne kunst tunnetab maailma sisemist korda paremini. Konstruktiivse abstraktsionismi viljelejad pidasid kunsti objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Loomingu põhiomadused on vertikaalsed ja horisontaalsed jooned ning punane, sinine ja kollane värv koos neutraalse musta halli ja valgega. Maal: Vassili Kandinsky Paul Klee August Macke

Ajalugu

7

doc

12. KLASS, KUNST

lisaks tehnilistele võtetele anti liikumist edasi ka maali süzeega KUNSTNIKUD: Giacoma Balla (18711958) vaimustus modernsest maalitehnikast, säilitas kujutavaid ja kirjeldavaid elemente ning üritas kujutada liikumist, helisid ja valgust Carlo Carra (18811966) kasutas silindreid, koonuseid ja ellipseid anarhistlike vaadete edastamisel Umberto Boccioni (18821916) skulptor ja maalikunstnik, futurismi teoreetik ja juhtfiguur. Armastas kujutada valguse värelemist ja joone murdumist 5. ABSTRAKTSIONISM TAUST: Kolm kunstnikku erinevatest riikides jõudsid suhteliselt ühel ajal abstraktse kunstini. Vassili Kandinsky (1910) venelane, kes töötas Saksamaal, Piet Mondrian (1914) hollandlane, kes töötas Pariisi ja Kazimir Malevits (1913) Moskvas. 6. LÜÜRILINE ABSTRAKTSIONISM muinasjutt TAUST: 1910. maalis esimese abstraktse pildi Vassili Kandinsky akvarell `Esimene abstraktne teos'. Tagurpidi pildist alguse saanud, värviteraapia TUNNUSJOONED: 1

Kunstiajalugu

12

doc

Kunsti liigid ja kunstnikud

Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks . Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee (1879-1940), kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Nii Kandinsky kui Klee etendasid olulist osa kunstikoolis "Bauhaus". Sootuks teist laadi on aga abstraktse kunsti teine haru, geomeetriline abstraktsionism. Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian (1872-1944). Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski.

Kunstiajalugu

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)