Põlvkondade
vahelised suhted
Mida
aeg edasi, seda suuremaks muutuvad erinevused põlvkondade vahel.
Olgu siis asi elukommetes, põhimõtetes või käitumises. Sellele on
väga palju erinevaid põhjuseid, näiteks erinev kasvatus ja
ühiskonna normid. See, mis tundub meile praegu elementaarne, võis
vanavanematele täiesti ettekujutamatu olla. Sellepärast tekivad
aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga
kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured
erinevused?
Tuleb
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
493 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anni123
Õppematerjali autor
Kas generatsioonidevahelised vastuolud on välditavad ? Mida aeg edasi seda suuremaks muutuvad põlvkondadevahelised erinevused. Sellel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid näiteks see kuidas neid kasvatati ja mis olid ühiskonna normid. See mis on praegu täiesti igapäevane, võib vanevanematele tunduda ettekujutamatu. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused ja kas need on välditavad ? Sageli juhtub, et vanemad põlvkonnad kritiseerivad noori ja vastupidi. Kui näiteks meie, noorem põlvkond, magame tavaliselt nädalavahetusel poole päevani, siis vanematel oli tavaks ärgata vara hommikul, et mitte päeva ära raisata Harjumuste ja tavade muutumine teeb raskeks teineteise mõistmise. Vanemale põlvkonnale meeldib ka noori õpetada
· Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITATA Vanemaid süüdistatakse noorte hädades ja ka neis probleemides, mida noored väidetavalt ühiskonnale tekitavad. Poliitikud ja ametnikud süüdistavad vanemaid selles, et nood kasvatavad üles põlvkondade viisi kamabas jõlkujaid, teismelistest mõrvareid, vägivaldseid kooliõpilasi ja kurjategijaid. Ja kui lapsed ei saa koolis hakkama või kukuvad ühest kohast teise järel välja, väidavad õpetajad ja koolijuhid, et selles on süüdi vanemad. Ning samas kes aitaks vanemaid? Kui palju pingutusi tehakse selleks, et aidata emadel isadel saada paremateks lapsevanemateks? 1962. aastal otsustas dr. Thomas Gordon Pasadenas koostada vanemate
tegevus aga ei asenda mitte mingilgi määral vanemlikku tegevust lastega. Lasteaias antakse ka koduseid tegevusi, mis lapsel tuleks ära teha koos vanemaga. Paljud lapsed vajavad hädasti vanemate tähelepanu, kuid sageli on vanemad oma töö ja koduste tegemistega nii hõivatud, et kvaliteetaega lastega koos olemiseks ei leitagi. Perekond kui kasvukeskkond toimib suhete kaudu. Peresüsteemi sisene tasakaal tuleneb vastastikustest suhetest. Ühelt poolt avaldavad lapsele mõju tema enda suhted teiste pereliikmetega, teiselt poolt mõjutavad teda ka teiste pereliikmete omavahelised suhted. Kõne abil õpib laps suunama ja reguleerima teiste käitumist ja tegevust, looma suhteid ja neid hoidma. Paraku ei anta suhtlemisoskust sündides kaasa, vaid seda tuleb õppida. Lapse arengukeskkondadeks on üldjuhul perekond, kaaslaste rühm, elukeskkond, sh ka lasteaed ja massikommunikatsioon. Lapse eneseväärikuse ja –kindluse arendamisel etendab rolli efektiivne suhtlemisoskus. Üsna
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
samaks, ent indigopõlvkond õpib täiesti teistmoodi ja vana süsteem enam ei toimi. Sellest tulenevad praegu palju kõneainet andvad õpiraskused ja koolist väljalangevus. Õppimisraskusete taga pole Inge Taela sõnul mitte intellektuaalsed, vaid emotsionaalsed probleemid. Tulekul suhete revolutsioon Et indigopõlvkond maailmas toimuvat muudab ja mõjutab, on kindel. Mismoodi täpselt, ei tea veel keegi. Üks valdkond, millega kasvavad indigod rahul pole, on suhted. Mida rohkem inimesi pole nõus poliitiliste ja seltskondlike mängudega, seda kiiremini muutused toimuvad. Kui suhtemuster ei kujune ümber loomuliku arengu käigus, tuleb suhete revolutsioon. Näide minevikust on 60ndate hipiliikumine. Väga paljud inimesed ei tahtnud enam jätkata vanemate teed. Hipid ei võtnud omaks mudelit, mille kohaselt inimeste koha ühiskonnas määras päritolu. Indigolapsed vajavad siiramaid suhteid. Inge Taela seletuse kohaselt arenevad manipuleerivad
demokraatiat peresuhetesse. Üha olulisemaks muutub karjäär kui individuaalsete püüdluste väljendus. Näiteks ei ole abielunaise seisund naise väärtushinnangutes enam nii kõrge kui varem, aktsepteeritud on üksiku karjäärinaise staatus. Perekond on majandusüksusest saamas majandusliku koostöö üksuseks, kus pere täisealised liikmed on kõik võrdväärsed individuaalse sissetuleku toojad ning perekonnagrupi heaolu tagajad. Perekonnaliikmete vahelised kohustused on nüüd vähem normatiivselt määratletud, toimides sageli kui pereliikmetevaheliste läbirääkimiste tulemus, kokkulepe. Lapse tulek peresse on planeeritum ning pigem emotsionaalne otsus kui normatiivne paratamatus. Kahaneb võimusuhete hierarhilisus ning rohkem kui eales varem tuleb arvestada lapse kui indiviidiga, anda endale aru, et ka lapsel on küps tundeelu ja omad vajadused ning tal on õigus kaasa rääkida tema elu puudutavate otsuste tegemisel.
143) Andrese Monoloog: Võidelda või mitte võidelda selles seisneb dilemma Mis oleks üllam südames taluda See alandus, mille kaotus tooks, või, tõstes kilbile elu, viimne uni vastu võtta? heidelda, võidelda muud midagi, sest nõnda pääseteed otsides kaoks sarvik, põrgu, ja juudas kes meie üle võimust tahavad võtta. Siis tuleks paradiis, mida igavesti ihkan! Vabadus... ELU Jah elu... Ent mis on ta hind? Põlvkondade ja inimtüüpide vahelised erimeelsused: Suhted vanade ja noorte, naabrite ja võõraste vahel on läbi aegade olnud aluseks nii filosoofilistele arutlustele kui ka proosateostele, mis püüavad kirjeldada elu, nii nagu see tegelikult on. Probleemidest eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses "Tõde ja õigus". Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid