Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiõpetus kt 2 (0)

1 Hindamata
Punktid
Kunstiõpetus
Paide Täiskasvanute Keskkool
Sirly Salandi
11. klass
Kontrolltöö nr 2
1. 1974a. kunstnike grupinäitusel eksponeeritud Claude Monet 'i töö " Impressioon . Tõusev päike" andis kriitikale ajendi nimetada kunstnike rühma kes maalivad ainult seda mida näevad pilkavalt impressionistideks.
2. Impressionistid kujutasid esmakordselt suurlinna, rahvarohkeid tänavaid, turuplatse, suitsevaid vedureid. Impressionistid muutsid maalidel valguse peakangelaseks. Kuna päevavalguses me ei näe selgeid teravaid piirjooni, pidi kaduma täpseid kontuure toonitav joonistus .
3. Kadusid täpseid kontuure kujutavad joonistused. Nad püüdsid anda edasi maailmapilti väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Pilt pidi olema ühe elulõigu pikkune ja aus kujutis.
4. Impressionistid pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule sest neid nagu füüsikuidki huvitas teooria valguse kohta. Et me näeme kõike läbi valguse ja õhu tuleb ka pildis kujutada kõike läbi valguse ja õhu. Sama objekti võime tajuda erineva valgusega erinevalt seega võime samast motiivist maalida erinevaid pilte. Valgusest sai peakangelane .
5. Kuna Monet tahtis rõhutada valguse tähtsust maalis ta seeriaid ühest ja samast objektist. Ta suutis anda vaimustunult edasi looduse muutlikkust.
6. Impressionistid kandsid värvi lõuendile väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ja varjud värviliseks.
7. Auguste Renoir 'i huvitas ja peale maastiku inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema suhtumine maailma on eriti soe , südamlik ja imetlev.
8. Tähtsamate impressionismi kunstnikute peamiseks motiiviks oli maastik , maaliti kiiresti et valguse muutus ei suudaks oluliselt värve muuta. Maalisid nad nii looduses kui tänavatel.
9. Postimpressionistideks peetakse kunstnike, kes mõnda aega olid impressionistid kuid 1880-ndate lõpul pettusid selles voolus . Põhjuseks see, et impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peegeldust.
10. Vincent van Gogh leidis et oluline on väljendada oma hingeseisundit ja ideid, mitte ainult seda mida silmad näevad. Ta hakkas looduse jäljendamist ja eneseväljendust vastandama . Temast sai ekspressiivset tüüpi kunsti tähtsaim esindaja. Tema kunsti iseloomustab kirglik ja siiras kaasaelamine. Lõunamaine selge taevas ja ere päike julgustasid teda kasutama suuremaid puhta värvi laike ja tugevaid kontuure värvipindade vahel, mis vii teda impressionismist eemale.
11. Vincent van Gogh'i eksponeeritakse koos Prantsuse kunstnikega kuna Prantsusmaal hakkas ta Camille Pissarro julgustamisel kasutama eredaid värve ja tänu eredale päikesele ning lõunamaisele selgele taevale mis teda julgustasid hakkas ta kasutama suuremaid puhta värvi laike ning tugevaid kontuure.
12. Paul Cezanne alustas romantiliste tumedate piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870.ndatel osales ta impressionistide näituselt ja sai suure kriitika osaliseks kuna tema maalides näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Sellest lähtuvalt naases ta kibestununa oma kodulinna, kus ta eksponeeris oma töid harva. Aegamööda eemaldus ta impressionismist. Ta tahtis ühendada impressionistliku vormikäsitluse klassikalisele kunstile omase vormikäsitlusega. Ta soovitas looduses nähtavaid vorme lähendada-silindrile, kuubile, koonusele jne. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne vundamendi tsentraalperspektiivilt ja pani alguse konstruktiivsele kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise-pildi loomisel. Ta pidas süšeelist lähenemist ebaoluliseks. Pilt oli visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse aluseks maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad- maastikud , natüürmordid, staatilised figuurid .
13. Esialgu oli Paul Gaougin'i looming oli esialgu väga impressionismilähedane. Kolides Bretangei poolsaare rannaküladesse hakkas ta erinevalt van Gogh'st end teadlikult impressionistidele vastandama ning neid looduse passiivses jäljendamise süüdistama. Pärast 1891a. Okeaaniasse kolimist julgustas lõunamaine loodus teda asuma uuele loomingulisele teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat ja püsivat igavesi vaimseid väärtusi. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu ümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale.
14. Impressionistid on mõjutanud Eesti kunstnikest Ants Laikmaa 'le, Paul Burman 'ile ja skulptor Auguste Rodin'ile.
Postimpressionist mõjutas eesti kunstnikest samuti Ants Laikmaad ning lisaks Jaan Koort'i, Konrad Mägi ning Nikolai Triik'i.
Kunstiõpetus kt 2 #1 Kunstiõpetus kt 2 #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sirly Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Moodsa kunstivoolud 20 sajandil
10
doc

Moodsa kunstivoolud 20.sajandil

toormaterjalina uue maali loomiseks. Tema töödeks on näiteks "Puuviljavaagen, klaas ja õunad"; "Suured suplejad". Sümbolism Sümbolistid käsitlevad meelsasti "suuri", üldisi ja igavesi eksistentsiaalseid teemasi, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased ja irratsionaalsed. Nende taotluseks oli see, et kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust .

Kunstiajalugu
Impressionism-Postimpressionism 11-klass
4
docx

Impressionism, Postimpressionism 11. klass

1) Mille järgi sai impressionistide rühmitus oma nime ?Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 2)Milliseid muudatusi tõid imppressionistid maali ülesehituses?Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike üm

Kunstiajalugu
Impressionism maailkunstis
20
doc

Impressionism maailkunstis

punane-roheline, sinine-oranz ja kollane-lilla). Nii jättis kogu maal eredavärvilise mosaiigi mulje ega meenutanud enam kuigivõrd looduses nähtut. 5 * http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 6 Ajavahemikul Pariisi Kommuunist kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini (1917) muutus kunstis eriti märgatavaks lõhe ametliku kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Ametlik kunst lähtus klassitsislikest põhimõtetest. Sõltumatute kunstnike rühma moodustasid väike grupp noori kunstnikke, kes olid kogunenud Pariisi kõigist ilmakaartest. Igaühel neist olid omad lootused ja tõekspidamised, millele püüti väljendust leida kunstis. Nii tekkisidki üha uued ja uued kunstivoolud. Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks

Ajalugu
KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL
8
docx

KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL

KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi

Kunstiajalugu
Kunstiajalookonspekt
88
docx

Kunstiajalookonspekt

5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-

Ajalugu
20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun