inimesest, kui olendist. Inimese ideaaliks said omadused- tasakaalukus, enesevalitsus, mõõdukus. Katsetati mitmete valitsusvormidega. Poliitika alus. Rahvavõimu mõiste, mis leidis kasutust Ateenas. Hääleõigus vabadel kodanikel, mitte orjadel. 5) Hellenismi periood 3-1 saj. eKR: Hellenismi all mõistetakse perioodi antiikühiskonna arengus, mis algas Aleksander Suure vallutustega ja lõppes 30 a. eKR Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse, kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Tuletatud sõnast ,,hellen"- hiline. Uueks keskuseks saab Aleksandria linn Egiptuse territooriumil. Tulnud A. Suure nimest. Aleksander püüdis luua ühtset suurt riiki, kultuuri, mis kokkuvõtteks ei õnnestunud. Seda kultuuri nimetati Hellenistlikuks kultuuriks. Aleksander koondas Aleksandriasse erinevaid kultuuriväärtusi- 1 raamatukogu. Rohkem kopeeriti, kui loodi. A. Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel
nagu füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia b) kehatud asjad – jumal või jumalad, hing ja arvud, mida uurivad vastavalt teoloogia, psühholoogia ja matemaatika * Teadmine inimlikest ehk maistest asjadest, mille hulka käivad eetiline tarkus ehk praktiline 1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust. * Tehnilised teadmised – oskus teadmisi esitada, organiseerida ja väljendada. Siia alla kuuluvad: a) loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub.
mille järgi eristuvad inimesel põhi-ehk kardinaalvoorused: 1. tarkus (prudentia) 2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 1. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud · Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu puhkevad mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu. Toetudes Cicerole ütles Milton, et orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt. Augustinus Augustinus õnnest ja poliitikast.
Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab oma kulutusi, kas suurendada või vähendada. Rahvusvaheline kaubandus: ehk mis määrab kindlaks selle, et millega ja missuguses mahus kaubeldakse ning missugust mõju avaldavad tollid ja kvoodid rahvusvahelisele kaubandusele. Heaolu: ehk mis on see mis põhjustab erinevusi riikidevahelises heaolujaotuses, muutes ühe riigi elanikke rikkamaks ja teise riigi elanikke vaesemaks. Kõikide nende probleemide põhjuseks on tõsiasi, et mitte alati ei ole võimalik saada seda mida me tahame. Me elame maailmas, kus ei ole piisavalt vahendeid selleks, et rahuldada kõiki oma vajadusi. Kaupade ja teenuste hulk mida inimesed soovivad tarbida on suurem kui kaupade ja teenuste hulk mida on võimalik toota. Nappus ongi majandusteaduse lähtepunktiks. Vajaduste rahuldamiseks on võimalik tarbida hüviseid
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE LOENGUKONSPEKT Tartu 2003 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid........................................................................................
eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses valitseb harmoonia, mille aluseks on armastus. Inimene on loomu poolest sotsiaalne ja naudib seltskonda. Seega suudab ta laiendada oma armastust (ka riigile). Riik on hea mitte siis, kui kodanikud on hirmu all, vaid kui kodankud on patriootilised riigi vastu. Sel juhul on vabariik võmalik. Sellised riigid aga ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldine inimarmastus või inimkonna 1 sõprus: aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid
mis tahes järku või laadi ühendusi kui süsteemi allsüsteeme, kõigi nimetatute mis tahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (e majandustegevuses) ning seejuures kujunevates suhetes (e majandussuhetes). Selliselt on majanduselu e majandus igasugune majanduslik tegevus (sh äritegevus) ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o • üksikindiviidi, perekonna, kodumajapidamise, • ettevõtte (firma), • majandusharu, piirkonna, regiooni või • kogu riigi (ühiskonna) tasandil. Majanduse nn küberneetilise definitsiooni kohaselt käsitletakse majandust kui ühiskonna funktsionaalset allsüsteemi, mis tegeleb loodusvarade, hüviste ja informatsiooni töötlemisega, et tagada sel teel ühiskonna liikmete kõige erinevamate vajaduste rahuldamine. Vt joonis 1. Majandusteadusega hõlmatavad valdkonnad on tavapäraselt: • kaupade ja teenuste tootmine e produtseerimine (production) ja • tarbimine e konsumptsioon (consumption), kuid ka • jaotus e
pudenenud paljudeks väikesteks jutukesteks. Vaikne eeldus – ideaal on olemas nn arenenud lääne kujul, teised vaja järele tuua (F.Fukuyama!) Võimekuse konstrukt Hinnata tuleb mitte ressursse (kõigil on palju raha) ega ka seisundit (kõik on õnnelikud), vaid “võimekust” inimväärselt elada. Viimane sisaldab nii indiviidi “võimeid” (oskus maailma mõista, tundeid läbi elada, suhelda …) + ühiskonnapoolset toetust nende realiseerimisele. Ühiskonna ja riigi ülesanne – inimese võimekuste suurendamine • 10 võimekust 1980date lõpus pakub Sen välja nn 10 võimekust, mis on inimese ja ühiskonna arengu aluseks. Arenguideaal! 1-Life. 2-Bodily Health. 3-Bodily Integrity. 4-Senses, Imagination, and Thought. 5-Emotions. 6-Practical Reason. 8-Other Species. 9-Play. 10-Control over one's Environment. Sen’i käsitlus kujundanud ÜRO arengualast tegevust
Kõik kommentaarid