Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vöötalade mõõt on sageli 50*150 (kui ei ole hööveldatud), postide vahekaugust ehk sammu aga kontrollitakse arvutuslikult (samm on tavaliselt 600 mm, vajadusel pannakse postid kahekordselt). Tänapäeval on soojustus sageli paksem kui 150 mm, tavaliselt saadakse 225 mm kahe kihina nii, et lüüakse postide külge täiendav roov 50*50 prussist (horisontaalne). Karkassipuit peab olema tugevussorteeritud kambris kuivatatud puit.
Vöötkood e. ribakood e. joonkood on välimuselt eri jämedusega püstjoontest koosnev vööt kauplustes müüdavatel kaupade, ID-kaartidel, postisaadetistel jm. ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne. Peale vöötide sisaldab kaubakood ka numbreid, mis sisaldavad kindlates gruppides konkreetset infot.
Vöötlihaskude - skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda.
Vöötohatise - tuulerõugete viirus kutsub esile tuulerõugete haigusnähud ning pärast ägedate haigusnähtude vaibumist säilib viirus latentses olekus kraniaalnärvides, dorsaalnärvijuurtes ja autonoomse närvisüsteemi ganglionides.
Vöötmes - temp ei lange alla nulli (jahedaim 15-20kraadi), aastane kõikumine 5kraadi, laiuvad suurimad kõrbed, pm ain oaasides, niisutavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud.
Vöötlihaskude on skeletilihastes, pikad ja paksud rakud, rakus palju piklikke tuumi, on ristipidi vöödilised, kokkutõmbed on kiired, kulutavad palju energiat, alluvad organismi tahtele.
Vööthuul - sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus maritimus) ja seal on tavaliselt ka kurdlehist roosi (Rosa rugosa) põõsad.
Vöötkoodisüsteemid ON CODE 39, INTERLEAVED 2 OF 5 (I2/5), EAN JA CODE 128. PABERIL TUNDUVAD NEED KÕIK SARNASTENA, KUID TÄHELEPANELIKUL UURIMISEL VÕIB MÄRGATA ERINEVUSI.
Vöötkakk on meil kõikuva esinemissagedusega talikülaline ja läbirändaja nind väga haruldane haudelind. Elab metsatukkadega ja puisniitudega avamaastikul.
Vöötatud jakid - mantlid(pole poosavööd, mida esile võiks tuua); • Satsid, volangid jne(kroogitud detailid välja jätta); • Kontrastsed lillelised mustrid.
Vöötkoodid on avalikus sektoris kõige enamlevinud rakendus. Iga asutuse jaoks on oluline teda, millist vara, kui palju ja millises kohas ta omab.
Vöötkoodi lugejaid on erinevaid, kuid kõik nad loevad koodi optiliste kiirte peegeldumise erinevuse järgi koodi tumedatelt ja heledatelt triipudelt.
Vööthuul - sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik
Vöötkuul - sõrmkäpp jne. Eeltoodust järeldub, et romantiline uute orhideeliikide avastuste aeg pole Eestimaalgi veel möödas.
Vöötlihaskude on lihaskude, mis koosneb lihaskiududest ja mis moodustab põhilise massi inimese lihastest, kindlustab keha liikumise.
Vöötlihased - ehk skeletilihased, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired.
Vöötlihaskiududest on ehitatud juba eelpool mainitud skeletilihased, silmamuna, keele, kõri, neelu ning söögitoru ülaosa lihased.
Vöötlihased ehk skeletilihased omavad mikroskoobi vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad.
Vöötlihaskimpude vahel on kohev sidekude, mis sisaldab palju rasvarakke ja selles paiknevad ka keele süljenäärmete lõpposad.
Vöötohatise - tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid.
Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed – lihaseid.
Vöötlihased e. skeletilihased alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired.
Vöötkoodid on oluline osa tänapäeva äris, tõstes märkimisväärselt töö efektiivsust.
Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid
Vöötohatise villid on küll ravitavad aga viirus jääb organismi ning võib uuesti välja lüüa.
Vöötlihaskude – koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, tõmbuvad kokku.
Vöötlihaskude – luude küljes; alluvad tahtele, treenitavad, pikad, paiknevad kimpudena.
Vöötlihaskude - koosneb lihask iududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke.
Vöötmelised mullad on tihti „ära lõigatud“ suurte reljeefsete erinevuste tõttu.
Vöötmes on seal elektrienergia tarbimine päris väike, ligi 2 Kwh aastas.
Vöötlihaskude - tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.
Vöötlihaskude –  Lihastes, üle kogu  Südamelihaskoe rakud – Südames
Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3.
Vöötohatise elemendid on väikesed grupeerunud villikesed punetaval ja turses taustal.
Vöötlihaskude - kiired, tahtele alluvad, kuid väikese töövõimega.
Vöötlihasraku põhiomaduseks on erutuvus ja slele tagajärjel oma pikkuse muutmine.
Vöötlihaskude - skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme.
Vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik.
Vöötlihaskiu põhiomadus on kontraktsioonivõime, erutuvus ja elastsus.
Vöötlihaskude – lihaskiududest - pikad paljutuumsed rakud.
Vöötlihasrakk on kuni 50 cm pikk ja 100 mikromeetri paksune.
Vöötlihaskude – lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud.
Vööt - kõbjas kasvanud,poolringija d nahkjad.
Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid.
Vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest.
Vöötlihaskude – lihased, mille abil inimene liigub.
Vöötlihaskude - vt. Skeletilihased, südamelihased
Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele.
Vöötlihaskude - Moodustab skeletilihased.
Vöötlihaskude - pikad, paljutuumalised.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vöötlihased – skeletilihas, omavad mikroskoobis vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad, need lihased on tahtele alluvad, katavad inimese skeletti, kätel, jalgadel, seljal, peas.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vöötlihaskude - kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, suva järgi ehk tahteliselt kontraheeruvaid organeid - lihaseid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vöötlihasrakkude põhiomaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun