Maa areng (1)

Maa areng
Uusaegkond ehk Kainosoikum
Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond , mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks :
1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi)
Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised , kabjalised, vaalalised, loivalised , esimesed londilised, närilised ja ahvilised . Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid , teod, nummuliidid, korallid , käsnad ja merisiilikud .
2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi)
Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen.
Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid , Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod , laululinnud , konnad, rotid , hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus.
3) Kvatenaar (1,81 miljonit aastat tagasi)
Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks - Pleistotseeniks ja Holotseeniks. Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger , hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut , karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud.
Keskaegkond ehk Mesosoikum
Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb kolmeks:
1) Triias (250- 205,1 miljonit aastat tagasi)
Jaguneb Hilis -, Kesk- ja Vara-Triiaseks.
Triiase kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed : okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu.
Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad ). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad.
2) Juura (205,1- 142 miljonit aastat tagasi)
Jagunes Hilis-, Kesk- ja Vara-Juuraks.Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed.
Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle .
Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad.
Kriit (142- 65,5 miljonit aastat tagasi)
Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad.
Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid.
Vanaaegkond ehk Paleosoikum
1) Kambrium (540- 495 miljonit aastat tagasi)
Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid , arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed ( brahhiopoodid ), käsnad, meduusid , ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Taimestikus ülekaalus merevetikad.
2) Ordiviitsium (495- 440 miljonit aastat tagasi)
Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad , okasnahksed. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba
ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi.
Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed . Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest.
3) Silur (440- 417 miljonit aastat tagasi)
Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas.Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu.
4) Devon (417- 354 miljonit aastat tagasi)
Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes , moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest).
5) Karbon e. kivisöeajastu (354- 292 miljonit aastat tagasi)
Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud. Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed.
6) Perm (292- 250 miljonit aastat tagasi)
Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest).
Proterosoikum ehk Agueoon (2500-542 miljonit aastat tagasi)
Külm kliima, meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik. Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus , tekkis osoonikiht . Vanimad leiud on käsnade spiikulad ehk nõelakesed, mis pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast.
Arhaikum ehk Ürgeoon (4,6- 2,1 miljardit aastat tagasi)
Tekkis maa, maakoor tardus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandir, tekkis elu.Vanimateks elujälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide , kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest.