Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raku ehitus ja talitus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1.Rakkude ehituse ja talitluse vastastikune seos. Teooriat arendanud teadlasedVennad Janssenid- 1950.liitmikroskoop , R. Hook - 1665. valgusmikroskoop , joonistas ja vaatles korgitaime ,A van Leenwenhoek- vaatles mitmevalguste mikroskoopidega ainurakseid ja suuremaid baktereid , M.Schleiden – 1838. uuris taimi , Th.Schwann- 1838.uuris loomi, R.Virchow- 1858-“iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust“ , K.E von Baer - 1826.avastas imetaja munaraku, embüroloogia rajaja.
2.Tabel. Koetüübid.
Kude
Ehitus
Ül
EPITEELK
Rakud tihedalt ükstesise kõrval, rakuvahe peaaegu puudub. Mood naha pingmise osa ja ümbritseb siseorganied.
Kaitseb teisi kudesid kk mõjude eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima.
SIDEKUDE (nt luukude, rasvkude ,veri)
Rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbriseb neid palju rakuvaheainet
Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks. Täidab katsesüsteemi ül.
LIHASKUDE (nt vöötlihask, siselihask,südamelihask)
Rakud pikliku kujuga, sisaldavad valgulisi müofibrille.
Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
NÄRVIKUDE
Närvkoe rakud e neuronid pikkade jätketega. Närvkoest mood pea-ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed.
Erutuse juhtimine. Ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks.
3.Rakkude uurimise võimalused, meetodid-valgusmikroskoop(mitme objektiiviga ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat, võimaldavad objekti pildistada), binokulaarmikroskoop ( võimadab vaadelda kahe silmaga), stereomikroskoop(ruumiline pilt), mikrotoom (sellega valmistatakse uuritavast objektist üliõhukesi lõike), elektronmikroskoop (saab vaadelda raku sisse, valguskiirt asendab elekronide hoog , mida juhitakse magnetite abil), radioaktiivsed isotoobid (kasutatakse rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks)
4.Organismide rühmitamine
5.Eukarüootse raku tsütoplasma koostis ja ül- Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt organelle. Enamikus rakkudes on 1 tuum, mis regul kogu raku elutegevust.
6.Võrdle. Tsütoplasma/karüoplasma.
Tsütoplasma-
Tsütoplasma
Karüoplasma
Raku poolvedel sisus , mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks
Rakutuuma poolvedel sisus
7. Homoloogilised kromosoomid - keharakk e somaatiline rakk [22 paari(autosoomid) +1paasugukromosoomid(N-XX, M-XY)r=23paari (46 kromosoomi)diploidne e kahekordne kromosoomistik,, ] , sugurakud e gameedid[N-ovotsüüdid- munarakud , M- spermid - seemnerakud , 22 kromosoomi +1 kromosoom ( N-alati X, M – x spermid, y spermid) = 23kromosoomi , haploidne e ühekordne kromosoomistik]
8.Nukleosoomse fibrilli ehitus-koosneb hostoonide molekulidest koosnevatest kerakestest.
9.Võrdle. Aktiivne/passiivne transport(transport toimub läbi valguliste kanalite)
Aktiivne
Passiivne
Suuremad molekulis(C6H12O6)
Väiksemad molekulid(H2O,O2,CO2)
Lisaenergia ATB
OSMOOS ,DIPUSIOON
Transpordivalgud
Ei vajata täiendavat energiat ega tanspordivalke
10.Võrdle. Fagotsütoos/Pinatsütoos.
Fagotsütoos
Pinatsütoos
Tahke aineosakese neeldumine rakku
Vedelikus lahustunud aineosakeste neeldumine rakku
Selle puhul rakumembraan sopistub sisse ja aine haaratakse tsütoplasmasse
11.Võrdle.
Organell
Ehitus
Ül
KARE ER
Koosneb membraanidest, mis mood kanaleid ja tisternikesi. On ühenduses tuumamembraanidega. Membraanidele kinnituvad ribosoomid .
Kindlustavad ainete rakusisese liikumise. Valgusüntees, mis toimub ribosoomidel.
SILE ER
Sarnaneb ehituselt karedaga. Membraanidel paiknevad ensüümidega põiekesed. Ensüümid- valgud ,mis kindlustavad reaktsioonide toimumise.
Kindlustav ainete rakusisese liikumise. Membraanidel toimub lipiidide ja sahhariidide sünteed
RIBOSOOMID
Puuduvad membraanid . 2 osaline(mõlemad koosn ribosoomi RNA-st ja valkudest. Mood tuumakeses, liiguvad tsütoplasmasse ja kiniituvad karedale ER-le
Valgusüntees. Valgusünteesi ajal mood nad polüsoome. Polüsoom- ribosoomide kogum millelt sünteesitakse sama valgu molekule.
GOLGI KOMPLEKS
Koosneb sistermikestest, põiekestest ja kanalikestest, mis on ümbritsetud membraanidega
Jõuab lõpuni valkude töötlemine. Valgud pkaitakse lüsosoomidesse. Osaleb rakumembraani taastumises. Osaleb taimerakkudes rakukesta moodustamisel.
MITOKONDER
Raku varustamine energiaga. Nad paljunevad pooldudes.
SEKUNDAARNE LÜSOSOOM
Membraaniga ümbritsetud põiekesed,mis sisaldavad lagundavaid aineid ja neid lõhestavaid ensüüme
Rakus mittevajalike ainete ja rakustruktuuride lagunemine
PRIMAARNE LÜSOSOOM
16.Tsütoskeleti ehitus ja ül. Tsütoskelett on rakutugi- ja liikumissüsteem. See koosneb erineva jämedusega valguniidikestest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani,tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Vöötlihasraku põhiomaduseks on erutuvus ja slele tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss , rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu.
17.Tsentrioolide ehitus ja ül loomarakus- Loomarakus on üks tsentrosoom . See on moodustunud kahest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuublist, mis on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi.
18.Fagotsütoosi käik – 1)Bakter neeldub rakku – mebraan sopistub sisse ja mood fagotsütoosipõieke. 2)Golgi kompleksist tuleb primaarne risosoom 3)Tekib sekundaarne risosoom, milles ensüümid lagundavad bakteri. 4)Sekundaarne risosoom on läbinud Golgi kompleksi, on tekkinud põieke jääkainetega. 5)Jääkained heidetakse rakust välja ja taastub rakumembraan.
Raku ehitus ja talitus #1 Raku ehitus ja talitus #2 Raku ehitus ja talitus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triinu23 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 –-LOOMARAKK
10
docx

KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“

KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS 1. MÕISTED 1. Tsütoloogia ehk rakuõpetus – uurib raku ehitust ja talitust 2. Rakuteooria – kõik organismid on rakulise ehitusega. 3 põhiseisukohta (vt 2.1) 3. Üherakulised – organismide liik (mikroskoopiliste mõõtmetega bakterid, pärmseened, algloomad) 4. Hulkraksed – organismide liik (loomad, kalad, linnud, taimed) 5. Prokarüoot – rakk, millel puudub kindlalt piiritletud tuum 6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8

Bioloogia
Eukarüootne rakk
2
doc

Eukarüootne rakk

Organismid on rakulise ehituse. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Nüüdiajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energi- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme. Rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Tuum- reguleerib kogu raku elutegevust. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine ­ tsütoplasmaga. Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.

Bioloogia
Raku ehitus ja talitlus
12
doc

Raku ehitus ja talitlus

­ 1826 Matthias Schleiden ­ kõik taimed on rakulise ehitusega ­ 1838 Theodor Schwann ­ taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega ­ 1839 Rudolf Virchow ­ iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) ­ mükoplasma ­ põhjustab köha suurim rakk ­ jaanalinnu munarakk(kollane osa) keskmine suurus 10-30 mikromeetrit Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani vahendusel ja on oluline et välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe

Rakubioloogia
Raku ehitus ja talitlus
11
doc

Raku ehitus ja talitlus

° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer ­ munaraku avastaja Brown ­ rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow ­ rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid ­ kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop ­ kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure.

Bioloogia
Rakk
8
doc

Rakk

RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk ­ rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6

Bioloogia
Rakk
5
odt

Rakk

protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe­mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid ­ seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju

Bioloogia
Rakuteooria-raku ehitus
4
docx

Rakuteooria, raku ehitus

Theodor Schwann ­ uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. ­ kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest ­ mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüoloogia - on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku. Tsütoloogia ­ ehk rakuteadus. Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust, samuti rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites

Bioloogia
Bioloogia 1-kursus II osa
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest  Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k –

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun