•Kultivaator koos ketaste või lõikuritega sobib ka võsundite lõikamiseks. Ridades hävitatakse umbrohud kõplamisega. •Noores maasikaistandikus ei ole soovitav kasutada herbitsiide. Rotary Cultivator // NCK-06 AC http://www.hevo.ee/et/kultivaator Istanduse hooldamine 1 Umbrohutõrje istandikus ja võsundite eemaldamine: •Kilemultši kasutamisel kasutatakse herbitsiide või niitmist. •Sellisel juhul eemaldatakse võsundid käsitsi, mis on töömahukas, seetõttu jäetakse suuremas tootmises võsundid taime külge. Külge jäetud võsundid hävivad talvel. •Reavahed hoida rohukamaras Istanduse hooldamine 1 Varakevadine korrastamine: •Jälgitakse, et madalamatesse kohtadessse ei jääks vesi püsima •Väljaläinud, haigete taimede asemele uued taimed •Lehtede riisumine Väetamine: •Nooremas kilemultšiga istandikus kasutatakse
Kasvamine Sageli on aga kassitapp tüütu umbrohi nii lillepeenardel kui ka juurviljapõldudel. Tüütu seepärast, et kord sinna sattununa kasvatab ta kiiresti oma maa-alused osad mulla kõige sügavamatesse kihtidesse, nii et neid on pea võimatu kätte saada. Peale selle moodustavad nad mullas ka rohkesti harunenud võrgustiku, seega jääb osa temast alati mulda. Kolmandaks paljuneb ta väga kiiresti. Süüdlaseks on kassitapu maa all roomavad võsundid, millel on arvukalt külgpungi. Igast pungast võib areneda uus võsu ja hiljem taim. Ja isegi kui olete suutnud juurtest ja võsunditest lahti saada ei ole veel kindel, et olete vabanenud kassitapust. Tema seemned võivad mulla sees püsida idanemisvõimelistena üle kahekümne aasta ja siis üllatada teid uue kassitapu taime ilmumisega. Levi, kasvukoht ja paljunemine Kassitapp kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias. Eestis on ta tavaline.
kastmissüsteemid ja koristustehnoloogiad. · Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. Seemnest paljundatud taimede põhilised eelised: · tugev juurestik ja hea vastupidavus, · kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas kasvamiseks. · Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE Võsundid on pikkade sõlmevahedega varred, mille sõlmedel või tipus arenevad lisajuurestikuga tütartaimed.
Puudub sügavpuhkus Piisavalt niiskust, kuni hävitamine Tavaliselt marjad viljade moodustumiseni Kasvamise käigus valmivad juulis Õitsemise ajal ei kasteta tulnud võsundid tuleb Võsundid kasvavad ära lõigata, sest see peale saagi valmimist kurnab taime Kui aga soovid võsundit
Räpina 2008 Sisukord 1. Liigid......................................................................4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused......................................................10 5. Paljundamine............................................................13 6
tükike risoomi. Õisikuvarrega taimeosad visake minema, annavad harva uusi taimi. Kasutatakse lõikamiseks teravat nuga. Kärpige narmasjuuri poole peale. Eemaldage kuivanud lehed, lõigake terved lehed tagasi 15 cm peale. Istutage risoomi tükid mulda tagasi nii, et narmasjuured oleksid mullaga kaetud ja risoom poolest saadik mullapinnal. Kastke korralikult, et muld taime ümber tiheneks. Võsunditega taimede jagamine Võsundid on horisontaalsed võrsed, mis sirutuvad mulla pinnal emataimest eemale ja moodustavad uusi taimi, mis mullaga kokku puutudes juurduvad ja alustavad iseseisvat elu. Levivad ka mulla sees. Uued taimed eraldada emataime küljest ja istuta eraldi. Taimele alles jätta 2-3 cm pikkune jupp võsundist, ülejäänu ära lõigata. (piparmünt) Külgvõsunditega taimede jagamine - Külgvõsu on sisuliselt uus taim, mis kasvab välja emataime aluselt
kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele Mustika marjad on maitsvad ning väärtuslikud. Need on meie metsade ühed parimad marjad ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjadel on palju kasutus võimalusi
Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele.
Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pungumine: vähe levinud. nt pärmseened, hüdraloomad, õisloomad (korallid). Vegetatiivne paljunemine: kõige levinum, peamiselt taimeriigis. a) varre abil nt pistikud (nartsiss) ja pistoksad (roos), võrsikud (mustsõstar), võsundid (maasikas, maa-alused varred (kartul, sibul) b) juure abil nt juure võsud (ploom, kirss), juure tüki abil (mädarõigas) c) lehe abil nt aasjürilill, kalanhoe, pegoonia. Mittesugulise paljunemise eelised: 1)lühikese ajaga palju järglasi 2)uus organism saab alguse ühest vanemorganismist 3)uuel organismil säilib vanemorganismi geneetiline info Suguline paljunemine: toimub 1 organismi vahendusel. Toimub seemne- ja munaraku ühinemine, mille
Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. 2. Mustikas kui ravimtaim Rahvameditsiinis kasutatakse marjade kõrval ka lehti ja varsi nii õitsemise kui ka kogu suve jooksul. Ilmselt on õigem koguda varsi lehti ikkagi suve algul, kui nad on veel noored ja pehmed
· Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag · Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste lehtede kaenlast väljuvad pikad paeljad võsundid. · Happelisus kõigub vahemikus 8,1-8,4ph olenevalt seirekohast. Ehk siis see on üsna aluseline keskkond. Mis ongi sobilik jõekala liikidele. · Kitsa ökoaplituudiga kala on jõeforell, Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja, · Kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. · Laia ökoamplituudiga on ahven, kes elab väga erinevates veekogudes:
Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad inimesed taimi paljundada ja toimub looduses ka omal käel. Vegetatiivne paljunemine on evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Kõige levinum on vegetatiivselt paljundamine varre abil: rohtsed pistikud, puitunud pistoksad, võrsikud, võsundid, maa-alused varred. Rohtsed pistikud võetakse taime kõige nooremast osast ning neid on keerukam elus hoida. Need on aga kõige suurema juurte moodustamis võimega. Mida noorem on pistik, seda suurem on võime moodustada lisajuuri. Kuigi võrsetipud kasvavad kogu kasvuperioodi jooksul edasi, võetakse tohtsed pistikud enamasti kevadel, mil vegetatiivne kasv on kõige kiirem. Pistikuga paljundamisel tuleb lõigata pistik, mis on kuni 10cm. See tuleb panna mulda, kus see juured alla võtab
2. PALJUNEMINE EHK SIGIMINE Suguline (muna- ja seemneraku ühinemine) Mittesuguline 1. Pooldumine- bakter, algloom 2. Eoseline- seened, samblad, sõnajalgtaimed 3. Pungumine- pärmseened, loomadest ainuõõssed (hüdra) ja käsnad 4. Vegetatiivne paljunemine- õistaimed (risoom, sibul, mugul, maapealsed võsundid, pookimine) 3. ARENG Otsene- vastsündinu on vanemate sarnane, kuid väiksem (vähid, ämblikud) Moondega- kujuneb vastne, kes algselt on vanematest erinev kuid arenedes oluliselt muutub (nt kalad, kahepaiksed, putukad) 4. REAGEERIMINE VÄLISÄRRITUSTELE Hulkraksel loomal meeleelundid Ainuraksel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid 4
Taime õitsev vars kasvab ainult risoomi kogunenud varuainete arvel. Nii on risoom peale õitsemist läbi kurnatud ja suur osa sellest sureb. Taime kosumiseks kulub aga sageli aastaid ja seepärast me tavaliselt õitsemisjärgsel aastal lehitut pisikäppa enam ei leia. Kuid nagu öeldud, paljuneb lehitu pisikäpp seemnetega harva, võib aga peale näilist puhkepausi ilmuda maapinnale hoopis endisest erinevas kohas. Selles on süüdi taime risoomi abimehed. Nimelt kasvavad temast välja mõned võsundid, mis võivad maa sees emataimest küllaltki kaugele roomata. Võsundid ongi lehitu pisikäpa peamisteks paljunemisvahenditeks. 5 Kaspar Mälgand Natuke peab rääkima ka pisikäpa õisikuvartest. Nagu öeldud, pole neis rohelist värvi, need on kahvatukollased. Õied ise on samuti kahvatukollased, kuid samas küllaltki suured. Huvitav on see, kuidas õite huuled ja kannused end otse üles taeva poole
viljastumine e. sugurakkude ühinemine: kehaväline(kala) kehasisene (inimene), pärilik muutlikkus on suur. Mittesuguline paljunemine: jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks paljunemiseks. Eoseline: ühekordse kromosoomistikuga rakk, rakk mis idaneb mullas, viljastumine toimub sama taime rakkude vahel(seened,samblad,sõnajalad), pärilik muutlikkus esineb, kuid väike. Vegetatiivne: pooldumine, pungumine, taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Enne jagunemist DNA 2x siis toimub jagunemine, millel on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas, Mitoosi käigus lahknevad kromatiidid ja tulemuseks on 2 diploidset rakku geneetliselt identset
või varreharud. Ehituse põhjal jaotatakse pungad kasvu-, õie- ja segapungadeks. - Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. - Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid. - Segapung sisaldab mõlemasuguseid algmeid. Tüübid: • Ladvapung • Külgpung • Kaenalpung • Lisapung • Paljaspungad • Pikkvõrse • Lühivõrse 13) Varre muudendid • Risoom • Maa-alused võsundid ehk stoolonid • Mugul • Mugulsibul • Sibul • Kõitraod ehk väänlad • Astlad • Ogad 14) Risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. 15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel 16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel
· Harilik kastehein kasvab sagedamini kuivadel niitudel, ta on väetamata rohumaadel heaks heintaimeks. Harva kasvatatakse harilikku kasteheina isegi kultuurpõldudel. Rohkem jääb ta siiski metsloomade toiduks. · Mõnel pool on harilikku kasteheina kasutatud tiheda vastupidava tallatava muru rajamiseks. Nii saab temast hea spordiväljaku või lennukite maandumisplatsi. · Tihe kasvab kasteheinamuru seepärast, et tal on nii maapealsed kui ka maa-alused võsundid, mis kergesti juurduvad ja annavad nii alguse uuele taimele. Pilliroog · Pilliroog on meie suurim kõrreline. Kui vääntaimed välja arvata, siis võib teda isegi kõrgeimaks rohttaimeks pidada. Tavaliselt on suured pilliroopadrikud paari-kolme meetri kõrgused, kuid võib leida ka neljameetriseid "latte". · Pilliroog on levinud peaaegu kogu maailmas ja nii on tal ka palju huvitavaid kasutusalasid. Eestlasedki on teda ehitusmaterjalina kasutanud.
,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega karüogineesist ja tsütogeneesist).
Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla Harilik mustikas sees roomavad võsundid. Need otsivad endale (Vaccinum myrtillus) sobiva koha, kasvatavad Jõhvikas on kääbuspõõsas. Kuigi tema välimusel pole mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on
Kui aeda münte istudada, piisab paarist juurejupist millel igaühel on 3-4 punga, peagi saab nendest suure puhma taimi. Kevadel saab neid paljundada ladvapistikutega. Kui lehed hakkavad kolduma ja neid ei ole jõutud ära kasutada võib taime lihtsalt kasvu ergutamiseks maapinnani tagasi lõigata. Külmal talvel tuleb pügatud taimed katta turbamula või kompostiga ja kui maa külmub, katta lumekihi kogumiseks kuuseokstega. Talvel vastu kevadet võib mned võsundid välja kaevata ning istutada potti 5cm sügavusele. Toas aknalaual ilmutavad värsked lehed end peatselt ja neid on võimaliik tarvitada juba vähemalt kuu enne aiataimede tärkamist. Mündi lehti ja noori võrsed korjatakse vahetult enne õitsemist hommikuti pärast kaste kuivamist või palava ilmaga lõunasel ajal. Taimed lõigatakse maha umbes 5cm kõrguselt maapinnast, eraldatakse lehed ja kuivatatakse varjualuses või spetsiaalses kuivatis restil 5cm paksuse kihina
Taimed ise toodavad hapnikku, mida läheb vaja neile endile kui ka teistele imetajatele. Kui taimed hapnikku ei saaks, siis ei saaks nad ka fotosünteesi teha. 7.Mis on vegetatiivne paljunemine? Nimeta vegetatiivse paljunemise viise. Too näiteid taimedest. (73) Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. Juurevõsud- nt. Põldohakas, vaarikas. Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele.
Vesi Kasvuperioodil tihe kastmine. Puhkeperioodil kord nädalas. Mitte kasta külma ja kareda veega. Kui õhk kuiv siis piserdada sooja veega. Väetis Väetada üle kahe-kolme nädala. Talvel kord kuus poole lahjema lahusega. Kastmisvett võib igakordelt hapendada sidrunhappega. Paljundamine Kui taim istutada suuremasse potti, kasvavad kiirelt uued võsundid. Kahjurid Ripslased ja lehetäid. Soovitatav on kahjuritega taim visata ära. AALOE Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on
I rühm: 1. ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini.
/ suguline mittesuguline / vegetatiivne eostega 1. Vegetatiivne paljunemine: · vanim paljunemisviis · vähene pärilik muutlikkus · paljunemine ühest vanemorganismist · ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist vegetatiivselt paljunevad: · bakterid pooldudes · taimed juurevõsud, lehed, võsundid, mugulad, sibulad jm · loomad hulgijagunemine tuum jaotub mitmeks osaks jaguneb paljutuumne rakk. 2. Eoseline paljunemine: · pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel. · üks vanem eostega paljunevad: seened, samblad , sõnajalgtaimed. 3. Suguline paljunemine: · 2 erisoost vanemorganismi · Sugurakud · Toimub viljastumine · Sugurakkudes kromosoomide arv väheneb poole võrra. · Järglaste muutlikkus kõige suurem.
kasta aga iga päev kuni taimede juurdumiseni. · Peale kastmist moodustuv koorik tuleb lõhkuda kobestamise teel. Kui taimed on istutatud kevadel, siis taimede paremaks juurdumiseks tuleb tekkivad õiepungad eemaldada, et tekiksid sügisesed pungad, mis kindlustavad järgmise aasta hea saagi. · Kasvuperioodil vajadusel kasta ja mõõdukalt väetada · Pidev umbrohu hävitamine. · Kasvuperioodil maasikatele tekkinud võsundid koos tütartaimedega tuleb ära lõigata, sest need kurnavad taimi. Kui aga on soov tütartaimedest uusi istikuid kasvatada, on vaja need emataime küljest lihtsalt lahti lõigata. See soodustab õiepungade teket, mis omakorda parandab talvekindlust ja tõstab saaki. · Peale saagi koristamist võib maasikalehed maha niita, et vältida haigusi. Seda tuleb teha üsna varakult, et jõuaks kasvada uued lehed mis kaitsevad taime talvel. Lehtede mahapügamise
identsed. 3) Nimetage organismide paljunemisviisid, selgitage ja tooge näiteid. Suguline: Uus organism saab alguse viljastatud sugurakust. Nt: Putukad, kalad, linnud, loomad jne. Mittesuguline saab alguse ühest vanemast, geneetiline info pärineb ühelt vanemalt - jaguneb kaheks: · Eoseline samblad, seened, sõnajalad paljunevad eostega. · Vegetatiivne bakterid paljunevad pooldudes; pärmseened paljunevad pungumise teel; taimed: sibulad, mugulad, risoomid, võsundid. 4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Geneetiline info pärineb tavaliselt kahest vanemast. Uus organism saab alguse ühest vanemast. Geneetiline info pärineb ühest vanemast. 5) Mõiste viljastumine, nimetage viljastumise vormid ja tooge näiteid. Viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline- kalad, kahepaiksed. 2
säilitusorgani ülesannet . Esineb mitmeaastastel rohttaimedel, mille maapealne võsu talveks ära sureb , samuti ka kuivadel aladel kasvavail taimedel mille vegetatsiooniperiood on lühike ja langeb peamiselt kevadisele ajale. Põuase suve , samuti ka külma talve elavad need taimed üle maa-aluseks organiks muundunud varrena. Kujult meenutab risoom juurt. Et aga on tegemis varre moodustisega siis seda näitab kõigepealt lehtede jäänuste esinemine selle küljel. *Maa-alused võsundid ehk stoolonid-peen,horisontaalne maa-alune vars , mis täidab levimise ja vegetatiivse paljunemise ülesannet. *Mugul- varre tugevasti paisunud , säilitusainetega täidetud osa. kartulimugulad tekivad maa- aluste võsundite tipmistest osadest. Õhukskkonnas asetsevaid mugulaid leiame paljudel troopilistel orhideedel, mis ei kinnitu mulda vaid kasvavad suuremate puude okstel. Nende mugulate ülesanneon peamiselt vee säilitamine.
Ei ole hea hoida radiaatori vahetus läheduses. Mulla suhtes pole nõudlik. Võib kasutada poest ostetud sõnajalgadele mõeldud mulda. 13 6.3 Valgusnõuded Poolvarjuline või valge, väldi otsest päikest. Märtsist septembrini jälgida, et taim ei jääks otsese päikesevalguse kätte. 6.4 Paljundamine Paljundamine on lihtne, kui istutada taim suuremasse potti, sest kasvatab kiirelt uued võsundid, mida eraldades saab uue potilille. Pähklisuuruseid ei tasu eemaldada, kuna need on toitainete säilitusorganiteks. Paljundatakse ka eoste ja maasiseste risoomimugulatega. 6.5 Kahjurid ja haigused Ripslased ja lehetäid. Nefroleep on suhteliselt vastuvõtlik kahjuritele ja haigustele. Täiendav informatsioon on kättesaadav siit. 7. DRAAKONIPUU 7.1 Üldiseloomustus Kuulub agaaviliste sugukonda. Ääris-draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim pärinedes Madagaskarilt
ja British Columbias. (http://en.wikipedia.org/wiki/Blueberry) Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.5 Mesimurakas (Rubus arcticus) Mesimurakat tunnevad ilmselt vähesed. Kes on nime kuulnud, need peavad teda ilmselt rabamuraka teiseks nimeks
· monopodiaalsus ( kuused jms) · sümpodiaalsus Pung on vartel või juurtel olevad moodustised, millest arenevad varred või varreharud. Nende jagunemine: · ladvapung · külgpung · kaenalpung · lisapung · paljaspungad Võsu muudendid: · risoom- on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Oma vanemas osas ta sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. · maa-alused võsundid e. stoolonid · mugul · mugulsibul · köitraod e. väänlad · astlad · ogad Lehe osad: abilehed, roots, laba, rood. Lehtede tüübid: · lihtlehed · liitlehed- pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Leheseis: · vahelduv · spiraalne · vastak · männaseline · fibonaci rida lehe muudenid: · leheastel · leheväänel
· Mittesuguline Vegetatiivne Vanim paljunemisviis Vanemate päriliku muutlikkuse aste Üks vanemorganism Ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastamist Kiire paljunemise viis Näiteks: Pooldumine pungumie Hulgijagunemine Juurevõsudega Lehtedega Võsundid Risoomid Mugulad Sibulad Sigikehad Eoseline Eos Üherakuline kestaga 1 vanemorganism Muutlikuse aste suurem Eostes meioos Seened, sõnajalad, samblad Bioloogia Page 56 Rakutsükkel 11. jaanuar 2010. a. 13:59 · Interfaas DNA replikatsioon
vegetatiivorganid. · Juurevõsuks nimetatakse võrset, mis on tekkinud taimel allpool mullapinda oleval juurel asuvast lisapungast. · Juurevõsusid annavad hõbepappel, harilik ja virgiinia toomingas, harilik lumimari, harilik sirel, läikiv hõbepuu, paljud enelad, äädikapuu jt. · Võsundid on pikkade sõlmevahega varred, mille sõlmedel või tipus arenevad lisajuurtega tütartaimed. · Tuntakse maapealseid (maasikas, tupsrohtliilia) ja maaaluseid (orashein, kibuvits) võsundeid. 27.04.2016 Marje Kask 59 Juurevõsudega paljundamine · Juurevõsuks nim võrset, mis tekib taime maapinnalähedase rõhtjuure lisapungast.
juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed). Varre muudendid-Evolutsiooni tulemusena võivad varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20. Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega.
juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed). Varre muudendid-Evolutsiooni tulemusena võivad varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega.
50 cm ja reavahe 22,5 m. Read peaksid jooksma põhja-lõuna suunas. Istutamise käigus lõigatakse taime võrsed 30 cm kõrguseks. Istutamise ajal ei magustoitude, mooside jm tohi pinnast trampides kokku suruda, sest see võib valmistamiseks. Vaarika kahjustada uute vaarikavarte pungi. Kevaditi lehtedest ja vartest tuleks teha hoolduslõikust tehakse teed Tütartaimed võetakse kõige saagikamatelt puhmastelt. Tütartaimede ülesvõtmisel lõigatakse võsundid noaga puhma küljest lahti. Tugevasti juurdunud taimed kaevatakse välja ja istutatakse kohe alalisele kasvukohale. Nõrgemad pikeeritakse järelkasvatamiseks maasikatest valmistatakse paljunduspeenrale. Taimed pikeeritakse 10 cm hoidiseid, kompotte, laiuste reavahedega risti peenart, vahekaugusega keediseid, demme, 5-6 cm. Kolme nädala pärast võib taimed juba mahlu, siirupit, veini jm. alalisele kasvukohale istutada
). Eoseid on kasutatud puistepulbrina talgi asemel; eeterlike õlide sisalduse tõttu süttivad plahvatusega põlema - seda eoste omadust kasutati varem teatrites välgu jäljendamiseks ja muude valgusefektide saamiseks. LAKKLEHT Orthilia secunda. Nime secunda tõlkimisel ladina keelest saame ühekülgne, ühepoolne. Sugukond uibulehelised. Kasvukoht: eelistab tugevat metsavarekihti, milles võsundid horisontaalselt levivad. Kasvab okas- ja segametsades, väldib väga kuivi ja märgi kasvukohti. Lakkleht on pikkade võsunditega, 4-20 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurestik on mükoriisa tõttu taandarenenud. Maapealne vars kasvab 3-4 aastat vegetatiivsena, seejärel tekib püstine, õisikut kandev pikkvõrse. Lehed veidi nahkjad, teravatipulised kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad. Õied ühekülgses õisikus, väikesed, valged, sigimik ulatub õiest välja
Keelekese kujul, suurusel ja teistel tunnustel on kõrreliste süstemaatikas oluline tähtsus. Keeleke ei võimalda lehelabalt voolaval vihmaveel lehetuppe pääseda, sellega hoitakse ära liigne niiskus ja nakatumine bakterite ja seeneeoste poolt. Kõrre pikenemine toimub tupest kaitstud sõlmevahe alumisel osal säiliva algkoe abil. * Kõrreliste varre harunemine toimub maa all või maapinna kohal, kus asetseb võrsumissõlmkond ja risoomid (maa all rõhtsalt kasvavad võsundid, teataval kaugusel võrsumise algsõlmest moodustub üleskäänduv maapealne võsu, mille maa-aluses osas tekib järgmine võrsumissõlm). * Erandliku säsika varrega on näiteks suhkruroog ja mais. * Kasutus: annavad suurema osa maakeral elavate inimeste toiduainetest kas jahu ja tangainetena, suhkruna või kaudselt loomasöödana. Kultiveeritakse riisi, nisu, maisi, otra, kaera ja rukist. Kõrrelisi on steppis rohumassis 80-90%. Meil 25-30%. Söödakõrrelisi
Luhtade taimekooslused 7 muutuvad märjemaks, mistõttu kõrreliste kooslused asenduvad tarnakooslustega ja settelistele aladele iseloomulike kooslustega (Pork, 1964). 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid Mitmeaastased heintaimed loovad oma võsude reeglipärase vegetatiivse uuenemisega erilise biotsönootilise horisondi rohustu. Niidutaimede maapealsete osade eluiga on tavaliselt aasta, ainult mõnede liikide roomavad võsundid elavad kauem. Kuid nende juured ja risoomid elavad 2-3 aastat või kauem, mille vältel osa neist sureb või uueneb. Seetõttu toimub maa- aluste organite (risoomid, narmasjuured) kuhjumine mulla kõige ülemisse horisonti kamardumine. Metsakooslustes on kamardumine nõrgalt arenenud. Heintaimede juurte põhiline mass asub ülemises 0-20 cm tüseduses mullahorisondis ja ületab taimede maapealse massi mitu korda (Krall, 1979). Rohukamara tiheduse suurenedes kasvab ka juurte arv ja mass
Vegetatiivne eoseline Ühe raku tasandil hulkraksuse tasandil Vegetatiivne palju nemine ühe raku tasandil Vegetatiivne palju nemine hulkraksuse tasandil Taimeriik Paljunemine toimub nende vegetatiivsete organite või osadega(püsikud taimed) 1) Toimub muununud võsudega: · Mugul: kartul · Sibul: tulb, nartsiss · Risoom: iiris, orashein, maikelluke · Juurtega: võilill, ohakas, ploomid, kirsid. · Võsundid: maasikas, hanijalg · Lehed: Aas-jürilill · Sigitaimedega: Pung-kriburohi · Okstega: paljud, paplid, sõstrad Seeneriik 1)Üksikud seeneniitide e hüüfidega 2) Seeneniidistiku osa e mütseeliga (hüüfide kogumi osa). Loomariik 1) pooldumine piki ja risti(nt ainuõõsed, erinevad ussid-lameuusid) 2) pungumine( nt magevee hüdra) 3) fragmentatsioon, s.t et vanema organismi keha jaugneb mitmeks
piiramise teel vähendab muldade liigset tallamist, struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel. Mullaharimise tehnoloogilised võtted: - mulla pööramine - mulla murendamine ja kobestamine - mulla segamine - muldamine - mulla tihendamine - mulla tasandamine - muldade vaostamine ja peenardamine - umbrohtude maa-aluste osade (juured ja võsundid) läbilõikamine LIBISTAMINE Libisti iseloomulikuks tunnuseks on töösügavust piiravate seadiste (näiteks tugirataste) puudumine (enamasti on see nii). Töösügavuse tagab libisti mass, mida mõnel mudelil saab suurendada lisalastiga. Kobestatud mullakihi tüsedus libistamisel on 0,5-1,5 cm, seega libisti töötab mullapinnal. Libistamise peamised ülesanded on: - pindmise mullakihi tasnadamine, mis omakorda vähendab auramise pinda
Põhineb regenereerumisvõimel: lehest, juure- või varrelõigust kasvab uus terviklik taim (sekundaarse meristeemi abil) ◦ Üherakulistel raku jagunemise teel ◦ Koloonialistel ja hulgarakulistel koloonia või talluse osadeks jagunemisel ◦ Katteseemnetaimedel juure, varre ja lehe osade ja nende muudendite abil – risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne Vegetatiivne paljundamine põllumajanduses ◦ Mugulad: kartul, bataat, daalia ◦ Risoomid: iiris, floks ◦ Maapealsed võsundid: maasikas ◦ Sibulad: sibul, tulp ◦ Juurevõsundid: vaarikas, kirss Pistik on emataime küljest äralõigatud võsu, juure või lehe osa ◦ Talvised: pikad, lehtedeta, pungadega, 1-3 aastased ◦ Suvised: lühikesed, lehtedega, sama aasta võsud Pookimine on ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega ◦ Ligistamine ◦ oksastamine ◦ Silmastamine Eoseline paljunemine Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e
Vars sageli punakate sõlmekohtadega, lühikarvane, ülemises osas harunenud.Lehed teravatipulised, varrelehed kitsas-süstjad, alumised lehed piklik-munajad, kodarikuna.Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lineaalseks hõlmaks lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini. Vili: ümarmunajas kupar. –Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.—Seebilill) 64. Sgk. käpalised. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1
Järglaste varieeruvus on väike. Nt seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. 2. Vegetatiivne paljunemine. Evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Vajab vaid ühte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesugused. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. Siia kuulub ka pooldumine. Näited: maasikas (võsundid), kartul, pärmseen (pungumise teel), käsnad (pungumine). Järglaskond kõige suurem. Suguline paljunemine. Sugurakkude tuumade (gameetide) ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist (viljastatud munarakk) areneb uus isend. Geneetiline variatsioon suurem, evolutsioneeruvad kiiremini, sest variatsioon on suurem. Viljastumise viisid: 27
kodarikpüsik. Vars sageli punakate sõlmekohtadega, lühikarvane, ülemises osas harunenud.Lehed teravatipulised, varrelehed kitsas-süstjad, alumised lehed piklik- munajad, kodarikuna.Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lineaalseks hõlmaks lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini. Vili: ümarmunajas kupar. Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.--Seebilill) 41. Sgk. käpalised. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3
kodarikpüsik. Vars sageli punakate sõlmekohtadega, lühikarvane, ülemises osas harunenud.Lehed teravatipulised, varrelehed kitsas-süstjad, alumised lehed piklik- munajad, kodarikuna.Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lineaalseks hõlmaks lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini. Vili: ümarmunajas kupar. Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.--Seebilill) 41. See on netist! Sugukond käpalised (20000 liiki). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne
vabanevad toksiinid (malaariapalavik). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest o Taimed Vegetatiivselt paljunevad püsikud, kasutades vegetatiivseid organeid. Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke, orashein); mugul (kartul, maapirn, daalia) Oksad/varred: sõstrad, pajud Lehed: aas-jürilill, pegoonia Võsundid: maasikas, hanijalg, tupsrohtliilia Sigitaimedega: kaktus, kalanhoe, pung-kirburohi Loeng 7. Vegetatiivse paljunemise viisid. Pungumine Hüdra; fragmentatsioon- vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks, igast osast tekib uus organism (koolis aetakse segaminei fragmentatsioon ja regeneratsioon), fragmenteeruvad pollüübid (vabalt elavad organismid), okasnahksed meritähed
annaabi.ee 
