Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 1984 Maareform Esimeseks sõjajärgseks muudatuseks Nõukogude Eestis sai maareformi läbi viimine, millega tehti algust juba 1944. aasta septembris. Üheks olulisemaks osaks nõukogulikus reformis oli maa sundvõõrastamine e. riigistamine. Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei võinud omada üle 5 - 6 ha. Maareform sai läbi viidud 1945. aastaks, kuid väikeseid täiendusi toimus hiljemgi. Suure maareformi tulemusena oli ENSVs 136 000 talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma
Esimene kompleks oli nõukogulikus mõtlemises riigireetmine. Riigikorda kritiseerides määris inimene ära oma tausta, tõmmates kriipsu peale ametikõrgendusele või välismaale reisiks. Ka vangi võis sattuda. 1944. aasta septembriks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu maareformi läbiviimine. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-47 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektari maad. Sellest 2/3 jagati uusmaasaajatele ning 1/3 võõrandatud maast jäi kasutamatult nn riiklikku reservi. Kortereid ja elamispindu jagati töökohajärgselt. Loomulikult kehtisid ka siin pikad järjekorrad, kuid enamusel majanditel olid oma ehitusbrigaadid ja ehitus käis kogu aeg. Noorele, vallalistele anti esialgu tööle tulles kas või tuba asutuse ühiselamus, hiljem abielludes sai noor pere taotleda, kas korterit või ühispereelamut.
Käivitati ulatuslikut repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majanduseliit. Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslike seltse, suleti ajalehti ja ajakirju, hävitati mälestusambaid ja raamatuid, katkestati igasugused välissidemed. 5.Saksa okupatsiooni mõju Ühiskonnale ja kultuurile: Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid
Käivitati ulatuslikut repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majanduseliit. Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslike seltse, suleti ajalehti ja ajakirju, hävitati mälestusambaid ja raamatuid, katkestati igasugused välissidemed. 5.Saksa okupatsiooni mõju Ühiskonnale ja kultuurile: Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid
Majandusreformid (5) Natsionaliseeriti nii tööstusja transpordi ettevõtted kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused,samuti suuremad elumajad. majandus allutati tsentraliseeritud juhtimusele Algas tööstuse forseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja vajadusi eirates. Agrarreformi käigus oodi riiklik maareform,kuhu arvati kirikult,kohalikelt omavlitsustelt ja Eestist lahkunud isikutel konfiskeeritud valdused,samuti ssuurtaludest tehtud äralõiked Uusmaasaajatele jagatud juurdelõike tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning tervanesid sotsiaalsed vastuolud. Muutused kultuurivallas (5) kooliprogramme täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega(markism,leninism,vene keel,NSV liidu ajalugu ja konstitutsioon) Likvideeriti enamik väikeseid ajakirjandusväljaandeid Kujutava kunsti ette seati ül " vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest ning ülistada nõukogude võmu"
Nõukogude Liidu luurega seotud Karl Säre. Kuigi EKP jagas korraldusi teistele Eesti võimuasutustele, oli temalgi vaid piiratud tegevusvabadus. Peagi muudeti esialgu formaalselt iseseisev EKP üleliidulise kompartei osaks. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit ning suurtaludest tehtud äralõiked jagati uusmaasaajatele. Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad. Nende sammude tulemusena käis viimastel aastatel jõudsalt kosunud majandus kiiresti alla. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega ning kaupade defitsiidi teke.
Eestisse rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Arendati ka kergetööstust (Balti manufaktuur, Kreenholmi manufaktuur). Toodang läks suures osas üleliidulisele turule. Ehitati palju, arenes ka ehitusmaterjalide tööstus. Ehitusele tuli eriti palju võõrtööjõudu mujalt NSV Liidust. · kollektiviseerimine Peale sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele. Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, siis paljud ühinesid
Esikohal olid siin põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Põlevkivirajoonis rajati üha uusi kaevandusi ja asulaid. Keskusteks said Kohtla-Järve ja Sillamäe. Sellesse piirkonda asusid elama elanikud NSVL teistest piirkondadest. Sillamäe ja Paldiski muutusid kinnisteks linnadeks. Eestisse rajati mitmeid rasketööstusega seotud tehaseid. Põllumajanduses viidi läbi nõukogulik maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sellest maafondist jagati osa uusmaasaajatele u.2/3 maast, ülejäänud jäi riiklikku fondi. 1947.a. oli ENSV-s 136 000 talumajapidamist. Suur osa neist ei olnud elujõulised oma väiksuse tõttu. Hakati looma ka riiklikke ettevõtteid maal sovhoose. 1949.aastal hakkas toimuma kolhooside rajamine. See viidi läbi sunniviisiliselt ja hirmutamispoliitika abil (1949 massiküüditamine). Sõjajärgse nõukoguliku majanduspoliitika (sundindustrialiseerimine ja - kollektiviseerimine) tagajärjed:
Eestisse rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Arendati ka kergetööstust (Balti manufaktuur, Kreenholmi manufaktuur). Toodang läks suures osas üleliidulisele turule. Ehitati palju, arenes ka ehitusmaterjalide tööstus. Ehitusele tuli eriti palju võõrtööjõudu mujalt NSV Liidust. · kollektiviseerimine Peale sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele. Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, siis paljud ühinesid
Peaegi hakati arreteerima rahvast. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldest minema üle 10 000 inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid. Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. 22. juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning peagi olid sakslased Eestis. Punaarmee loovutas Saksamaale Lõuna-Eesti, aga Kesk-Eestis sakslaste väikeste eelsalkade edasiliikumine takerdus. Siis tuli koondada vägesid ja rünnata koos. Nõukogude okupatsioon kaotati Põhja-Eestis augusti lõpul ja saartel oktoobris. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid Punaarmee vastu metsavennad
käigus viidi eestist vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsusetavälja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse,täisealised mehed aga vangilaagritesse kus enamus neist hukkus. Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Majandusreformi nime all natsinaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted(pangad, tehased, kinod,suuremad elumajad jne).Talude max suuruseks määrati 30 ha, suuremates taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. 17Saksa okupatsioonireziim.Eestist mood kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus.Selle eesotsa oli Hjalmar Mäe.Eestis mõrvati kõik juudid ja mustlased. 18Sõajtegevus 1944.aastal. Jaanuaris 1944 jõudis punaarmee taanduvate saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Kuni juulini kestsid ägedad võitlused Narva all, pärast Narva loovutamist
Kui seni oli kasutatud piirituse tootmiseks teravilja, siis nüüd selgus, et kartul annab rohkem piiritust välja kui teravili. Võrru ehitati piirituse puhastamise tehas, mille hooned on tänapäevalgi alles, kuigi see toodangut enam ei anna. (Eesti kultuurilugu, 2005). Meegomäelased mitme võimu küüsis Koos Nõukogude võimu saabumisega muutus elu ka Meegomäel. Kuna talud olid üsna väikesed, siis ei tulnud küll kõne alla maade jagamine uusmaasaajatele. Esimene suurem vapustus oli küüditamine 1941. Aasta juunis. Kogu külarahvas oli küüditamise tõttu hirmul ja peitis end neil päevil, kuhu sai. Venelaste järel tulid sakslased. Külasse saksa sõjavägi esialgu ei tulnud, küll aga sai Kubija Kotkakodu Saksa sõjaväeülemate peatuskohaks. Hiljem rajati sinna sõjaväehaigla. Saksa võim seadis taludele suured põllumajandussaaduste müügi kohustused. Oli ju vaja toita sõjaväge ja Saksa riiki
Eesti 1941-1945 · Millised olid Eesti meeste valikud II maailmasõjas? 1939 eesti meestel vabatahtlik minek Soome vägedesse; sundmobilisatsioon; osa mehed Saksa vägede poolele, osa Punaarmee poolele; metsavendlus; Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis (õpik lk30) Esimene nõukogude aasta · Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi oma o Talude max suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele. o Natsinaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms. o Rahareform 1kroon=1,25 rubla · Ümberkorraldused kultuuri alal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitusiooni õpetus, vene keel o Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid
arreteeriti nad, peale sõja puhkemist Saksamaaga. Mõlemad surid Venemaal – Laidoner (1953) vanglas, Päts vaimuhaiglas (1956). Shit happens ENSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati miilitsaga, Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega. Pangad, suuremad tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jm natsionaliseeriti. Viidi läbi maareform, millega talude maksimaalsuuruseks määrati 30 ha. Äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Loodi ka sovhoose, hobulaenutuspunkte, masina-traktorijaamu, mõned esimesed kolhoosid. Algas nõukogude ja vene kultuuri ning marksismi-leninismi aktiivne propaganda, paljugi eesti ja lääne kultuurist sattus põlu alla. Senised ajakirjandusväljaanded suleti ning nende asemel hakkasid ilmuma uued massitiraažis ajalehed-ajakirjad. Algas keelatud raamatute põletamine. Aastaga vangistati u 7000 inimest, neist u 1850 hukati ja 4500 suri vanglas. 14
Sergei Kingissepp ja Idel Jakobson. 1940 viidi läbi ulatuslik natsionaliseerimine, st. tehaste, vabrikute, kaubandus-, transpordi ja muude ettevõtete, peagi ka majade äravõtmine omanikelt. Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks. Maal viidi läbi kiire maareform. Talu maksimaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit ja kõik mis üle selle võeti ära ning jagati nn. uusmaasaajatele. Taludele pandi peale röövellikud maksud, mis pidid valmistama ette kolhoosi- korra sisseseadmist Eestis. Mõned kolhoosid juba asutatigi. Rahareform – millega kroonid ebaõiglase kursiga rublade vastu vahetati. Laiali aeti kõik seltsid, klubid, ühendused, ühisused jne. – oli teadlik ja süstemaatiline ühiskonna lammutamine. © Siimo Lopsik 2014 4
Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati mitmete meetmetega. Esmalt 1944-1947 läbi viidud maareformi tulemusel. Niinimetatud ,,rahvavaenlastelt" ja lihtsalt suurematelt kui 30-hektariliselt taludelt võeti ära kokku 927000ha maad, millest 514000ha jagati vähese maaga talunikele ja uusmaasaajatele. Ülejäänud maal rajati riigimajandeid - sovhoose - või jäeti see lihtsalt sööti. Kehvemate talupidamiste abistamiseks asutati masina-traktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Seejärel sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine). 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist
EKP- st sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700-ni. EKP-gi täitis Moskva käsklusi, kuid jagas korraldusi ka teistele Eesti võimuasutustele. Peagi muudeti EKP üleliidulise kompartei osaks. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega. Kogu maa muudeti riigi omaks, talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarti, suurtalude osad jagati uusmaasaajatele. Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, apteegid. Natsionaliseeriti haiglad, toitlusasutused, kirjastused, trükikojad, suuremad elumajad. Majandus käis ruttu alla, suurenes vihavaen okupantide vastu. Toimus järsk hinnatõus, kroonid asendati rubladega, tekkis kauba defitsiit. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi, NSVL-i ajalugu ja konstitutsiooni. Teatrites, kinodes, kontsertidel hakati esitama Nõukogude autorite loomingut.
Tööstus: SOTSIALISM + EESTI 9 Ettevõtte suurus - rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Tööjõupoliitika - palju toodi sisse võõrtööjõudu 1. Põllumajanduse kollektiviseerimine 1947 Milliste vahenditega mõjutati talupoegi kolhoosi astuma? pärast sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele; Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad ,,tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud); 1949.a märtsiküüditamine mõjus hirmutavalt ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas talupoegade massiline ,,vabatahtlik" kolhoosidesse astumine. Miks tõi kollektiviseerimine kaasa põllumajanduse allakäigu ja maaelanikkonna vaesumise? Maksukoormus suurendati;
Sooviks oli siduda liiduvabariikide majandus NL majandusega. Tooraine NLst, toodang Nõukogude Liitu ja võõrtööjõu sissetoomine. Eelisarendama hakati masina-, metalli-, keemia- ja põlevkivi tööstust. Eriti tormiliselt viimast. Kergetööstus muutus teisejärguliseks. Erasektor kaotati. 1947.a. 1944 septembris taastati 1940. maareform. Talude maks. suurus võis olla 30 ha, ülejäänu jagati uusmaasaajatele. Võeti ära maad inimestelt, keda süüdistati kollaboratsionismis. 173 äravõetud maadest jäeti riigifondi, need jäid ülesharimata. 1947.a võeti vastu otsus kolhooside loomiseks ja kulakluse likvideerimiseks. Selleks, et talud astuksid kolhoosidesse suurendati maksukoormat e. riiginorme. Suurte talude maksud ulatusid kuni 100%. Kulak käsutas võõrtööjõudu ja omas põllutöömasinaid. Kui inimene polnud nii rikas siis nimetati kulaku käsilaseks, kui meelsus polnud riigitruu.
Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja vajadusi eirate. Tootmistegevus laienedes tekkis vajadus tööjõu sissetoomiseks NSV Liidust. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvati kirjalikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. Uusmaasaajatele (senistele amatameestele ja kehvikutele) jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimestena tuttavaks sovhoosid, mis oraniseeriti endise riigimõisate baasil. Alustati ettevalmistusi kolhooside rajamiseks: loodi masina-taktorijaamu ja hobulaenutuspunkte; esimesed üheksa kolhoosi said ka teoks.
21juuni meeleavaldus Ametisse Vares Barbaruse Juuli riigikogu laialisaatmine, ebademokraatlikud valimised 21juuli kuulutati välja ENSV, otsus Pätsi vabastamisest presidendi ametist 6aug inkorporeeriti Eesti NSVLi Inkorpeerimine võõra riigi territooriumi ühepoolne oma valdustega liitmine * I NÕUKOGUDE AASTA Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi omaks o Taluda max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele o Natsionaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jne o Rahareform 1kroon=1.25 rubla Ümberkorraldused kultuurialal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi (kommunismi), NSVL konstitutsiooni õpetus, venekeel o Kinodes&teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakati
Vares - Barbaruse valitsus ● Juuli Riigikogu laialisaatmine, ebademokraatlikud valimised ● 21. juuli kuulutati välja ENSV, otsus K. Pätsi vabastamisest presidendi ametist ● 6. aug inkorporeeriti Eesti NSVLiitu ● Inkorporeerimine – võõra riigi territooriumi ühepoolne oma valdustega liitmine Esimene nõukogude aasta Ümberkorraldused majanduses: ● Natsionaliseerimine – kogu maa riigi omaks ● Talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele ● Natsionaliseeriti pangad, tööstus-ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms. ● Rahareform – 1kroon = 1.25 rubla Ümberkorraldused kultuuri alal: ● Ülirange tsensuur ● Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitutsiooni õpetus, vene keel ● Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming ● Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid
Eestimaa Kommunistlik Partei, mida juhtis Karl Säre, oli selle allüksuseks.Eesti Vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult ja osalt tapeti kohapeal, osalt saadeti Venemaale. Laidoner viidi ära 19.juulil, Päts 30. Juulil. On arvestatud, et 1940.aasta keskpaigast kuni aasta lõpuni kadus jäädavalt umbes 1000 inimest. 11. Y 12. Viidi läbi kiire ja jõhker maareform. Talu maksmaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit. Ülejäänud jagati uusmaasaajatele. 13. 1940. Lõpul tehti maareform. Kroonid vahetati ebaõiglase kursiga rubladeks. Üle 1000 rublased hoiused likvideeriti. 14. Nimetatakse ka Juuniküüditamiseks. Toimus 1941. a 14.juuni. Küüditati üle 10 000 inimese. II maailmasõda (1.sept 1939 - 2.sept 1945) 26. märts 2009. a. 15:23 Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan ja Itaalia ja nende liitlased Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka 3 Baltiriiki.
koosseisu. 6. augustil 1940 viis Moskva anneksiooni lõpuni: NSV Liidu Ülemnõukogu võttis ENSV NSV Liidu koosseisu. ENSVs kehtestati uus konstitutsioon ja Nõukogude seadused, suuremad tööstusettevõtted, pangad, kaubandusettevõtted, laevad, suuremad elumajad jne. natsionaliseeriti. Maatööliste toetuse saamiseks kuulutasid uued võimud välja maareformi, mille käigus natsionaliseeriti ja jagati uusmaasaajatele kiriku ja Eestist lahkunud baltisakslaste maad ning see osa "suurtalude" maadest, mis ületas 30 hektarit. Eesti sõjavägi korraldati ümber Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, paljud vanemohvitserid represseeriti.Repressioonid tipnesid 14. juunil 1941 kõigis kolmes Balti riigis korraga läbi viidud massiküüditamisega, millega viidi Eestist loomavagunites Siberisse 10 205 naist, last, vanurit ja meest. Enam kui pooled väljasaadetuist surid ebainimlikes tingimustes
september. LEHEL Eesti osa! NSVL viis läbi 1940 - 41aastal ka läbi terve rea ümberkorraldusi: · Alustati riigistamisest, natsionaliseerimisest- pangad, tööstusettevõtted, hotellid, haiglad, kirjastused jne kuulutati riigi omadeks. · NSVL viis läbi maa reformi, maa natsionaliseeriti, jääti talupoegadele kuni 30 ha kasutada, ta oli nüüd kasutaja, aga kui tal oli enne olnud rohkem,siis ülejäänu võeti sellest ära. See ülejäänud jagati nn uusmaasaajatele. Kehvikud kellel oli vähe maad, sulased, teenijad. Tegelikult see maareform tõi kaasa pinged külas. Sageli see, kes oli oma maa juba tsaarivõmult päriselt ostnud ja ettevõtlik ja siis kui sealt võeti ära ja anti kohalikule parmule. · Viidi läbi rahareform. 1kr= 1 rubla 25 kopikat, see oli kunstlikult madal kurss, oleks pidanud rohkem saama. · Haridus viidi nõukogulikele teedele. Õpetati nsvl ajalugu, vene keelt.
viia ka ruttu Eestisse saadetud tuhanded Venemaa eestlased ja vene rahvusest kommunistid. Nõukogude võimu esimesel aastal natsionaliseeriti enamus ettevõtetest, majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele ning algas tööstuse eelisarendamine teiste majandusharude arvelt. Maareformi käigus riigistati kõik maavaldused. Talude maksimumsuuruseks määrati 30 hektarit; kõik sellest ülejääv jagati nn uusmaasaajatele (maatameestele ja kehvikutele) ning alustati ettevalmistusi kollektiviseerimiseks – loodi esimesed sovhoosid ja kolhoosid (9 tk). 1940 novembris teostatud rahareformiga eemaldati käibelt kroonid ja asendati need nõukogude rublaga. Sellele järgnes toidu- ja tööstuskaupade hinnatõus, elatustaseme langus ja krooniline defitsiit. Koos vägivaldse liitmisega NSVL koosseisu algas Eestis kultuuri
Tegelik võim Eestis läs EKP-le, mille juhiks sai Karl Säre. Stanislik konstitutsioon. Eest kaitsevägi likvideeriti ja muudeti Punaarmee 22. territoriaalseks korpuseks. Suuremad ettevõtted ja pangad natsionaliseeriti. N.Liidu osaks Rahareform Millega Eesti kroon asendati Vene Rublaga. Teostati "Maareform" - igale talule jäeti alles 30 ha maad. Ülejäänud maa jagati Uusmaasaajatele kuni 20 ha maad- Asutati esimesed Sohvoosid ja Kolhoosid, mille juurde kuulusid veel HLP-d (Hobulaenutuspunkt) ja MTJ-d (Masina-traktori jaamad) Eesti N.Liidu osaks Kehtestati range tsensuur. Toimusid keelatud raamatute massipõletamised Massirepressioonnid Esimene Massiküüditamine (14. juuni 1941.a) 10205 eestlast viidi Siberisse "Töölaagrisse" (Enamik hukkus esimesel talvel)
enam maha suruda ei õnnestunud. 1991. aastal, kui Moskvas püüdsid võimu haarata vanameelsed kommunistid, kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks. STALINI AEG Majanduspoliitika üleminek nõukogulikule käsumajandusele Põllumajandus 1) Jätkati 1940.a. alustatud maareformi (1944-1947) samas ei räägita kolhoosidest. - Sovhooside loomine - MTJ-id ja hobulaenutuspunktid - Talu max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele (keskmine suurus 15ha). - Taludel müügikohustus riigile 2) Kollektiviseerimine 1947-1951 - 1947.a. ÜK(b)P KK määrus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides - määrus kulakute väljaselgitamisest - 1949.a. ööl vastu 25. märtsi küüditamine - 1949.a. aasta lõpuks 65% 1951 95% taludest kolhoosides Tööstus ekstensiivareng ja tööstuse forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine. Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks
Põlevkivi tootmise mahu suurenemine 2 korda 1945-50 Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe 1948 (Tallinna 1953) Kohtla-Järve ja Ahtme SEJ (1947 ja 1951) Balti SEJ 1959-66, Eesti SEJ 1964-73 Ümberkorraldused põllumajanduses 1940. aastate I poolel 1940. aasta maareform 1940-1941 Talu piirsuuruseks kuni 30 hektarit Äralõikeid üle 40 000 maaomanikult Maad antakse väikeomanikele ja uusmaasaajatele 1944. aasta maareform 1944-45, korrigeerimine 1945-47 Talude maksimaalne suurus 20-30 ha Reformiga kaotab maad umbes 43 000 maaüksust Talude jaotus: 1/3 uusmaa- ja juurdelõigete saajad; 1/3 maareformiga vähendatud talud; 1/3 reformist puutumata talud Põllumajandusinstitutsioonid 1940/41-1944-1949 Sovhoosid (riigimõisad) Masina-traktorijaam (MTJ) Hobulaenutuspunkt (HLP) 1944-1949
Esimene sekretär oli juht. Oli osa NLKP (/D)st, allus sellele. Oli olemas oma seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu. Ülesandeks peaks olema seaduste vastuvõtmine. Valimistel ühele kohale 1 kanditaat. ... 25.05.09 ENSV majandus 1944. aastal (algas ka uuesti NSV okupatsioon) uus maareform. Maksimaalseks ha arvuks oli endiselt 30 ha, ülejäänu läks uusmaasaajatele. Talupoeg ei olnud enam omanik, vaid kasutaja. NSVL andis neile maa põlise kasutamise akti. Võttis NSVL suuna sundkollektiviseerimisele. Talude asemel pidid tekkima ühismajandid, kas kolhooside või sovhooside kujul. Sovhoos riiklik põllumajanduslik ettevõte. Kolhoos kollektiivne põllumajandus ettevõte. Sovhoosid loodi eestkätt vabadel maadel.
Kirja levitati ka välismaale, mille tulemusel välisriigid pöörasid tähelepanu olukorrale Eestis. Kirja koostajad tasalülitati ühiskondlikust elust. Majandus Pärast Eesti taasokupeerimist hakati siin ellu viima nõukogulikku majanduspoliitikat. See tähendas forsseeritud industrialiseeritust, sundkollektiviseerimist ja plaanimajanduse juurutamist. Põllumajanduse areng Õpik lk 118-120 Stalini ajal: 1. 1944 1947 viidi ellu nõukogude maareformi: · maa riigistati ja jagati uusmaasaajatele, kusjuures üle 30 hektari ei tohtinud kellelgi olla · loodi sovhoosid ja masinatraktorijaamad · tuli maksta sunderaldisi liidufondi 2. algas kollektiviseerimine 1947. aastal loodi viis kolhoosi. 1951. aastaks oli kolhoosides 95% kõigist taludest. 3. põllumajandusspetsialistide ette valmistamiseks avati põllumajandustehnikume ja loodi EPA Hrustsovi ajal: 1. kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti
Ja tegi õigesti. Temal sovettide silmis minuväärset patukoormat polnud ja Eestisse oli temataolisi mehi hädasti vaja. Pärast pidasime kirjavahetust. Lahmuselt on pärit ka mitu helitööd, nende hulgas 6-osaline klaverisüit " Lahmuse mälestused". Seal on juttu neist paigust, kus käisin, inimestest, kellega kohtusin ("Taevere vallamajas", "Teemeister Osche saunas", " Lahmuse koolimaja" jt). Peale II Maailmasõda ja küüditamisi jäid talud tühjaks, maad jagati uusmaasaajatele. Olukord Suure-Jaani vallas oli pingeline. Toimusid ülekuulamised ja arreteerimised. Mustas nimekirjas oli ka Lahmuse veski omanik Juhan Kull, kes oli sunnitud "vabatahtlikult" loobuma omandist. 1948.a. läks talu Alko Puu-ja Aedviljatehase majandi alluvusse (majand kuulus ENSV Toiduainetetööstuse Ministeeriumile ), veskisse määrati uus juhtkond, kellle eesotsas oli Mihail Buzin. Juhan Kull viidi üle Alko peainseneriks. 1950.a
partisanide grupid tegutsesid 1960. aastateni. 1949. aasta märtsiküüditamine ja kolhoseerimine- 1946. aastal kavandati viisaastaku plaan (1946-1950), mis pidi looma tingimused Leedu integreerimiseks Nõukogude Liidu süsteemi. Kesksel kohal oli põllumajanduse kollektiviseerimisel. 1945. aastal korraldati nõukogulikku maareformi - Maareform redutseeris kõik üle 30 ha suurused talud ja jagas uusmaasaajatele. Kogu maad natsionaliseeriti. 1947. aastal rajati esimene kolhoos ning alustati võitlust keskmike ja jõukate talupoegade vastu (kulakud ~ 15 000 talupoega). 1948. aastal võeti vastu otsus moodustada kolhoosid Leedus. Küüditamine: 1) 22.-23. mai 1948. aastal - Suurim küüditamisaktsioon Leedus: 11 365 perekonda ehk 40 000 inimest. 2) II suurküüditamine - 25.-28. märts 1949: 8 765 perekonda ehk 32 000 inimest
ebaratsionaalse majandussüsteeemi pealesurumist(nt. Gaasi tootmine leningradile). Sellega kaasnes inimtöö tootlikkuse langus, loodusressursside raiskamine ja looduse reostamine. Industrialiseerimine tõi kaasa ebaratsionaalseid majandussidemeid ja migratsiooni teistest liidumaadest. Kollektiviseerimine: 1940. ja 1941. aata maareformid lõhkusid eesti rahvamajanduse ühe olulisema haru-põllumajanduse- majandusliku aluse. Maad küll anti uusmaasaajatele, kuid maatükid olid liiga väiksed, et nendest elujõulist talu oleks tekkinud. Eestis loodi 1944-1950 127 sohvoosi (riiklik majand, nendes tegutseti samade seaduste järgi kõikides). Samal ajal kehtestati talurahale põllumajandussaaduste müügikohustused, mille eest saadi aga väga vähe raha võrreldes nende tegeliku väärtusega. Ühesõnaga tehti kõik, et talusid elujõuetuks muuta ja et kollektiviseerimine hoogu sisse saaks. Loodi 1947 ka viis esimest kolhoosi(kooperatiivne
Ümberkorraldused Eesti seadused asendati Vene NSFV seadustega + politsei asendati miilitsaga + sõjavägi läks Punaarmee alluvusse + Natsionaliseeriti (riigistati) tööstus- ja kaubandusettevõtted, pangad, suuremad elumajad. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, kehtestati plaanimajandus. Talude suurus ei tohtinud ületada 30 ha, äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Riigimõisate baasil loodi esimesed sovhoosid. Kroon asendati rublaga. Tsensuur + Ajalehed nimetati ümber ja need ikka ilmusid kuid see, mis NL ei sobinud, see rebiti lehtedest välja ,,Postimees" ,,Edasi" Mälestusmärkide hävitamine ajaloolise mälu hävitamine, marmortahvlid, Vabadussõja monumendid Koolides viidi sisse kohustuslik marksismi-leninismi õpetus ja NSVL ajalugu, likvideeriti enamik
Ühiskonda juhtivaks jõuks kuulutati kommunistlik partei, mida Eestis juhtis Karl Säre. Eesti seadused asendati järk-järgult Vene NSFV seadustega, politsei asendati miilitsaga, sõjavägi läks Punaarmee alluvusse. Natsionaliseeriti (riigistati) tööstus- ja kaubandusettevõtted, pangad, suuremad elumajad. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, kehtestati plaanimajandus. Talude suurus ei tohtinud ületada 30 ha, äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Riigimõisate baasil loodi esimesed sovhoosid. Kroon asendati rublaga. Koolides viidi sisse kohustuslik marksismi-leninismi õpetus ja NSVL ajalugu, likvideeriti enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid, teatrites ja kinodes muudeti repertuaari. 14.06.1941 toimus esimene massiküüditamine oma kodudest viidi Siberisse u 10 000 eestlast, kes tundusid nõukogude võimule kõige ohtlikumad olevat.(tänases Eestis tähistame seda Leinapäevana).
Oli ka julmemaid lugusid, näiteks Johanna ja Justin Juurefeldti lugu. Nad läksid 1946. aasta detsembris loomade jootmise aegu Parvele, kui Parve elanike kasupoeg oli linnas koolis. Tapnud peremehe ja perenaise, võtsid nad nende villa, lõnga, riided, liha, katkise söetriikraua ja vähese raha. Kahekümne aasta pärast läks Johanna Tartu turule Parvelt varastatud kraami maha müüma. Viljar Laanemägi, parvelaste kasupoeg, tundis peremehe kasuka ära. Õigus jäi Juurefeldtidele kui uusmaasaajatele ja kolhoosi asutajaliikmetele. See omakorda näitab, et kohtus soositi neid, kes olid mõne tähtsa "punase" asutusega seotud. Õiglust polnud olemas. Hästi läks neil, kes tegid, nagu võimud tahtsid. Laialdaselt levinud oli ka alkoholi liigtarvitamine. Jooma hakati eelkõige murede eest põgenemiseks, unustamiseks. Probleeme tekkis sellises ühiskonnas palju. Alkoholi liigtarbijatest võib nimetada näiteks Viljar Laanemäge (kasuvanemad
annaabi.ee 
