..........................................14 2.1.5. Miniuurimistöö....................................................................................................................................16 2.2. Praktikatöö.....................................................................................................................16 2.3. Kursusetöö..................................................................................................................... 16 2.4. Diplomitöö.....................................................................................................................17 3. KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR JA VORMISTAMINE ............................................18 3.1. Üldnõuded......................................................................................................................18 3.2. Tiitelleht.........................................................................................................................20 3
Uurimistöö alused Sissejuhatus ainesse. Nõuded teadustööle. Teadustöö etapid Lektor Anne Roosipõld MIS ON TEADUS? · Teadusloolane D.J. da Solla Price on kirjutanud: "Teadus ei ole üksnes teadmiste puu vili, vaid puu ise." (Leikola 1980: 18) MIS ON TEADUS? · 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess;
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on
..........12 Meetodid.......................................................................................................13 4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks...............................................................13 II TÖÖ KOOSTAMINE...............................................................................................16 1.1. Töödele esitatavad sisulised nõuded............................................................. 16 Uudsus ja aktuaalsus.................................................................................... 16 Objektiivsus..................................................................................................16 Tõestatavus...................................................................................................16 Süsteemsus................................................................................................... 16 Selgus..................
............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3 4. Teema valik. ............................................................................................................................................... 3 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. ......................................................................................................... 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. .................
................................................................................................................................ 3. Uurimistöö koostamise protsess..................................................................................................................... 4. Teema valik.................................................................................................................................................... 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees.............................................................................................................. Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed.................
......................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht ..................................................................................................... 31 Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht ........................................................................................................ 33 Lisa 4. Kaitsekõne elemendid .......................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS
Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem. Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem. Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette
................................................................................ 30 10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE.............................................................................................. 32 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele
võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata. Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul peaks juhendaja aitama teemat piiritleda, kirjutamisprotsessi kestel tagasisidet andma ning noort uurijat suunama. Kuid õpilane kui uurimistöö autor peab selle töö, mis on talle jõukohane, siiski ise ära tegema. 4. Tekstidega tutvumine, märkmete tegemine. Kirjutama hakates ei pea kramplikult järgima läbi loetud alustekstide ülesehitust. Igal kirjutajal sünnivad töö käigus uued ideed, nähakse uusi seoseid, tekib ettekujutis, kuidas tööalgusjärguskirjapandut peaks parandama
...........................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8
U.Beck - teaduse enesereflektsioon; teadlane selgitab asju, mida inimene ise ei saa kontrollida • Ekspertide diktatuur - eksperdid ei pruugi olla neutraalsed; teatud valdkonda sattunud teadlane hakkab lähtuma selle valdkonna huvidest. Oluline skeptiline pilk ka teaduse enda suhtes. • Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!) PSEODOTEADUS • Pseudoteadus: pretensioon teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud Interdistsiplinaarsed uuringud • Keskkond ja elusloodus
Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 3
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ............................
................................................................................ 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid ........................................................................................... 6 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja .............................................................................................. 6 1.5.1. Töö autori ülesanded ................................................................................................ 6 1.5.2. Juhendaja ülesanded ................................................................................................. 7 1.6. Lõputöö eesmärk .......................................................................................................
kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti. 1. Töö teema valimine ja registreerimine Üliõpilane valib ja kooskõlastab õppekava juhiga teema oma põhiõppesuuna või kõrvalaine õppesuuna poolt väljapakutute seast lähtudes õppekavas püstitatud eesmärkidest. Üliõpilasel on võimalik teha lõputöö mõnel oma poolt pakutud teemal, mille aktuaalsust, teostatavust ja vastavust põhiõppekavas sätestatud eesmärkidele kontrollib õppekava või õppesuuna juht; sobiv juhendaja või juhendajad leitakse Loodusteaduste osakonnast, mõnest teisest TLÜ akadeemilisest üksusest või väljastpoolt TLÜ-d. Põhiõppesuuna väliste juhendajate pädevust ja kompetentsust hindab õppekava või õppesuuna juht. Nendele teemadele, mida kaasjuhendavad inimesed väljastpoolt põhiõppesuunda või väljastpoolt TLÜ-d, määratakse õppekava juhi poolt põhijuhendaja õppesuuna akadeemiliste töötajate seast.
või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
Ometi olulisi erinevusi: Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept
Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted; · loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul; · korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta. Näide loovtöö läbiviimise ajakavast 55 ...
kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul võib eristada kindlat vormi. 1.2. Töö teema valik Teema valib õpilane iseseisvalt vastavalt oma eelistustele ja huvidele või teemapangast. Teemat valides tuleb silmas pidada, et valmiv töö on autori originaallooming, mis ei põhine juba olemasolevate uurimuste ümberkirjutamisel. Ei ole soovitav valida juba korduvalt ja laialdaselt läbi uuritud teemat, mille kohta on ilmunud põhjalikku kirjandust (nt olümpiamängude ajalugu). Teema valikul tuleb arvestada, et teema/tegevus on: 1) aktuaalne, 2) konkreetne ja piiritletud, 3) õpilasuurimuse korral uuritav (teema kohta on võimalik hankida erialast infot, koguda ja analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 4) õpilasele jõukohane. 4 1.3. UPT juhendamine Igale õpilasele kinnitatakse direktori käskkirjaga koolipoolne juhendaja. Soovi korral võib
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis
tõendid • Sobivad empiirilised tõendid valitakse välja ja süstematiseeritakse.Teaduses muutuvad need andmeteks • Tegelikkuses orienteerumiseks ja andmetega töötamiseks on meil vaja mingeid ideid, kuidas reaalsus töötab ja kuidas kogutud andmeid mõtestada • Neid ideid loogiliselt seostades saame teooria • Veel mõned olulised mõisted: – Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine – Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks – Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad
vastavus teaduspõhises õppekavas ettenähtud vormistusnõuetele on sama tähtis kui töö sisu. Kõrgkoolide üliõpilased peavad oma õpingute jooksul kirjutama üliõpilastöid (referaat, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt). Kõrgkooli madalama astme lõpetajad kirjutavad lõputööna bakalaureusetöö, kõrgema astme lõpetajad magistritöö ja teadusastme lõpetajad doktoritöö. Üliõpilastööde edukaks koostamiseks on oluline juhendaja ja juhendatava koostöö sujuvus. Head juhendajat iseloomustavad [1]: 1) huvi juhendamise vastu; 2) heade juhendamistavade kasutamisoskus; 3) selgete eesmärkide ja ootuste olemasolu ning ajakava dokumenteerimine; 4) produktiivsed ja regulaarsed kohtumised juhendatavaga; 5) juhendamisprotsessi efektiivne haldamine; 6) vastutuse jagamine; 7) avatud suhtlemine; 8) mitmekesised juhendamisvõtted;
hoiakutes jne. Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid 1) Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs. 2) Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine. 3) Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga. 4) Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine, ise avastamine, projekti koostamine ja teostus. Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid kasutanud koolis oma aine õpetamisel ning ka ülikoolis rakendatakse eid meie peal). Aktiivne õppimine on õppija motiveeritud, tahteline, eesmärgipärane vaimne või füüsiline tegevus õppimise kaudu realiseeritva eesmärgi saavutamiseks. Aktiivõppe kasutegurid täiskasvanuõppes: Tagab protsessi õppijakesksuse.
Sügis/2011 · Praktilise väljundina saavad üliõpilased parema ettekujutuse ja baasi erinevate kodutööde ja bakalaureuse töö ülesse ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö tegemiseks. Mait Rungi [email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste
vaatleja poolt. Loomulik keskkond on selline, milles käitumine tavaliselt toimub, ei ole korraldatud vaatleja poolt (näit. psühholoogia laboris vaatlemine pole loomulik keskkond). Lisaks muudele põhjustele, milleks teha loomulikke vaatlusi, on see ka üks viis hinnata laboris saadud tulemuste välist valiidsust. Kõige puhtamal kujul loomulik vaatlus esindatud etoloogias ( tavaliselt loomade käitumise süstemaatiline uurimine nende loomulikus keskkonnas): määratletakse kategooriad ja registreeritakse, kui palju kordi ja kui pikalt ilmutatakse huvialuseid käitumisviise = etogramm. Osalusvaatlus (participant observation) Vaatleja osaleb vaadeldavas tegevuses. Osaleva vaatleja roll võib tekitada teatud metodoloogilisi probleeme: võib kaduda teaduslik objektiivsus vaatleja mõjutab sündmusi (kas kõik oleks toimunud samamoodi, kui vaatleja poleks osalenud?). Vaatlusandmete registreerimine
Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Anastassija Ignatjeva DELFI MEETOD JA TEISED PROGNOOSIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2009 Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 2 SISUKORD 1. Delfi meetod.......................................................................................................................3 1.1. Delfi meetodi ajalugu ja olemus..................................................................................3 1.2. Kiirendatud delfitehnika..........
Uuring kujundab teooriat, seostades seda nähtava maailmaga ning suurendades seega teooria seletus- ja ennustusvõimet. Teooriad omakorda eelnevad uurimustele ning seostavad hulga vahel vastandlikke vaatlusi ühtseks tervikuks. Teooriad toovad välja täiendavaid küsimusi edasiseks uurimiseks, mis viib uute uuringuteni ning aluseks oleva teooria kinnitamiseni (või ümberlükkamiseni) (Sommer & Sommer, 2002). Teooria ja empiiriline uurimus on omavahel seotud hüpoteeside abil. Hüpotees testitav eeldus, mis tuleneb loogiliselt teooriast. Testitav st võimalik kinnitada või ümber lükata. Nt paljud religioossed väited ei ole otseselt testitavad ning neid ei saa vaatluse abil kinnitada ega ümber lükata (Sommer & Sommer, 2002). Uurimuse läbiviimine (Hess, Markson, & Stein, 2000): 1. hüpoteeside püstitamine i. vali teema ii. tutvu kirjandusega iii. vali muutujad iv
4P Turundusjuht Väärtuste vahetus Kliendid Tarbijakäitumine, rahulolu, lojaalsus g Ae Joonis: Turundusuuringute roll turundussüsteemis Vajaduste Vajaduste kirjeldus uurimine Vajadus Tarbija Toote projekteerimine Füüsiline Toote tehniline kirjeldus toode INFO Toote kohta Toote
· Töötamine apaatsena, vähese entusiasmiga või läbipõlenuna. Eetiliselt keeruka küsimuse lahendamine Forester-Milleri & Davis (1995) 1.Probleemi või dilemma olemus määratle probleem. Probleemiks see, et määratletakse probleem liiga vähese info alusel. Kas eetiline probleem on juriidiline? 2.Seonduvate asjaolude hindamine hinnata kõikide asjaosalistega seonduv, 3.Eetikakoodeksis sätestatu - kas nõustaja isiklikud väärtused ja formaalne eetika langeb kokku 4.Erinevad vaatenurgad 5.Erinevad tegevusplaanid kui teen nii, mis siis saab, kui naa, mis siis saab? 6.Tegevusplaanide hindamine konsultatsioon teistega 7.Tegevusplaani valik - mida tundlikum eetiline dilemma, seda raskem otsusta langetada. Lõplik otsus seotud olukorraga ja nõustaja isiksusega. Tuleks otsida oma kogemusest analoogilisi juhtumeid. Võimaluse korral kogemus endale süsteemselt talletada. Standardid · Eetilised · Juriidilised
Kas võib olla, et 14. Kumb väide peaks vastama tõele Spengler "näppas" mõiste Bourdieu´lt? funktsionalistliku hariduse teooria järgi? a) Jah a) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju b) Kindlasti mitte (Spengler elas enne Bourdieu'd) ta on tegelikult koolis õppinud, mitte sellest c) Ma ei tea täpselt, aga põhimõtteliselt on see kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta või ei võimalik ole 10. Internet leiutati USA-s; tänapäeval on see b) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kas tal on levinud juba kõikjale üle maailma. Millist diplom kooli lõpetamise kohta ja mitte sellest muutuste teooriat need sündmused kui palju ta tegelikult õppinud on (Diplom kinnitavad
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .....
Amatöörteadus on pooleldi libateadus, sest amatöörlikutele teadustöödele on iseloomulikuks need, et neid pole võimalik edendada ja ega teaduse allagi liigitada. On veel ääreteadus ja alternatiivteadus 2229 – siia kuuluvad need, mis asuvad teiste libateaduste liikide äärealal ja ka see, mis on teaduse ja pseoduteaduse vahel; natuke professionaalsem kui amatöörteadus. Pilke-libateadus - Kuidas tunda ära, kas tegemist on teadusega? 2230. Falsifitseeritavus- hüpotees jm muutub siis teaduseks kui ta on põhimõtteliselt ümberlükkatav. Libateaduses ei lükata midagi ümber. Tõenduskatsete reprodutseeritavus ja statistiline usaldusväärsus – Katseid saab teha üha uuesti ja sellest areneb välja statistiline usaldusväärsus. Libateaduses aga toetutatakse üksikjuhtumitele. Selgelt näidatud kehtivuspiirid ja kooskõla fundamentaalsete loodusseadustega – libateadus piiranguid ei pea. Libateaduses ollakse kinni vanades dogmades ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
