Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtle, power, madisson, lapsevanem, keila, küsitluse, suhtlemine, klassist, taskuraha, kindlast, kaasik, koduarest, veetmine, õhtuti, arvavad, isad, teismeline, rahulikult, kuhugi, vanemaga, perega, kogeb, vanemaks, aastaste, eakaaslaste, kasvatamist, vaikust, isade, kasvatamisel, hooldaja, noortega, lapsevanemad, karistamine, kuuluda, tõsisemaidteisest grupist välja vanematepoolse süüdistamise elusse liiga kergemeelse suhtumise ja otsustusvõimetuse pärast. Küsimusele "Kuidas lahendate oma probleemid?" vastas 42 inimest seitsmekümne viiest (52%), et probleemid lahendatakse alati rahulikult rääkides. Mitmel juhul lahendab probleemid aeg või lahenevad need ise. Mõned probleemid jäävad tihtipeale õhku ning mõned on lahendamatud. Küsitletavate hulgas ei olnud ühtegi, kes oleks kirjutanud, et ei suhtle oma vanematega üldse. 8 3. Moraalne tugi Kõigil meil on vaja kedagi, kellega arutada oma probleeme ning kelle peale saab alati kindel olla. Uurisingi, kui kindlad saavad täisealised nende endi arvates olla vanemate peale. Selgus, et 42 inimest 49-st (82%) iseseisvalt elavast vastanust usaldavad oma vanemaid alati ning on nende peale kindlad. Koos vanematega elavatest usaldavad neid
paisutatud. Lõputöö ülesande täitmiseks töötasin läbi vastava kirjanduse, vestlesin Lääne politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissaari härra Andres Sinimere ning Pärnu alaealiste ringkonnaprokuröri proua Anne Sillaotsaga ning viisin läbi küsimustiku Pärnu linna koolide 3-4 klasside õpilaste seas koolivägivallast. Tahaksin tänada kõiki osutatud abi eest selle aastatöö valmimisel. Eriline tänu mu aastatöö juhendajale õpetaja Valter Maateele ja kõigile küsitluse täitjatele, ilma nendeta ei oleks see töö selline nagu ta teie ees praegusel kujul on. 1. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Lapse väärkohtlemisest on hakatud rääkima alates 1962.aastast, kui dr. C.H. Kempe ja tema kolleegid tõid avalikkuse ette termini "battered child syndrome", mis pani aluse väärkoheldud laste riiklikule kaitsmise ja abistamise poliitikale (Gelles & Straus 1988, 40). Laste väärkohtlemise erinevaid tõlgendusi kohtab kirjanduses mitmeid.
6 Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislangus on nii meditsiiniline kui ka sotsiaalne probleem ja vähemal või suuremal määral kannatab tänapäeval kuulmislanguse all ~ 10 % rahvastikust (Tikk, 2003). Eesti Vaegkuuljate Liidu (vaadatud 12.02.07) andmeil esineb kuulmispuue isegi 15-20% elanikkonnast. Sotsiaalses mõistes tähendab aga kuulmislangus seda, et suhtlemine rohkem kui ühe inimesega korraga on raskendatud. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmispuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90 dB või rohkem, siis seda inimest nimetakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast (Vaegkuuljate..., 2005). Kui kuulmislävi on langenud alla 30dB, tähendab see seda, et tasasemaid helisid kui 30dB inimene enam ei kuule
pooltel noorukitel on rohkelt sõpru ja lähisugulasi, kes tarbivad alkoholi (kolmandikul ka purjutajaid). 62% noortest vastas, et paljud nende sõbrad tarbivad alkoholi; 12% sõnul tarbivad kõik sõbrad alkoholi. Sõprade alkoholi tarvitamise osas olulisi muutusi võrreldes eelmise uurimusega ei toimunud. 39% noorte väitel on neil palju sõpru, kes end samuti purju joovad. 69% vastanutest väitis, et ka nende vanemad õed ja vennad tarvitavad alkoholi; see on veidi vähem kui eelmise küsitluse tulemustes (80%). Purju joovad end ligi kolmandiku vastanute (28%) lähisugulased. (Allaste 2008: 16) Noorte arvamus alkoholi lubatavusest sõltub paljuski veel sellest, kuidas nad interpreteerivad oma vanemate hoiakuid ja käitumist. Probleemide vahendamiseks on vajalik sotsiaalpedagoogiline ennetav töö koolis alates I kooli-astmest kuni vanema koolieani. Õppetöö väliselt tuleb preventiivsesse tegevusse haarata ka lapsevanemad. (Kraav 2001: 94) 1.2
püütakse parandada ja ravida kõike halba meie ühiskonnas. Aga mida tähendab see "traditsioonilisus"? Tüüpiliselt tähendab see seda, et perekonnas on ainsaks leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet.
Kuigi noorukieas võib vanema ja lapse vaheline suhe muutuda rohkem retsiprookseks, arvatakse, et see ei ole kunagi nii mõlemapoolne kui on suhted eakaaslastega. Eakaaslastel ja sõpradel on isiku arengus selge ja oluline roll, kuid näib, et noorukieas võivad eakaaslaste grupid tugevalt riskikäitumist tugevdada. Mingil määral on hälbiv ja riskeeriv käitumine (näiteks mõnuainete tarbimine ja pisikuriteod) noorukieas tavapärane (Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M). Pole kahtlust, et suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui tulevaste ühiskonnaliikmete sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Siit saab alguse nende tegelik integreerumine tulevasse ühiskonda. Kaaslastega suhtlemine omandab suurima mõju õpilaste sotsiaalsele arengule murdeeas. Sõprussidemete kujunemise aluseks on huvide, hoiakute ja väärtushinnangute sarnasus. Sõprussidemete kvaliteet saavutab kõrgeima taseme murdeeas, mil sõpradeks hakatakse
et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea
täiskasvanu, kes pakub talle nii emotsionaalseid kui tunnetuslikke muljeid ning tunnustab tema edusamme. Seega- et mõista last ja tema käitumist, on meil oluline mõista, milline on tema kasvukeskkond, millised on tema suhted lähedastega ja teinekord tuleb vanematele ka meelde tuletada, milline on vanema roll lapse eakohase arengu toetamisel. Lapse arengut mõjutab kindlasti kõige enam kodu ja vahetu suhtlemine oma perekonnaliikmetega. Kodu "näo" psühholoogilises mõttes kujundavad inimestevahelisd suhted. Lapse arengut mõjutavad mitte üksnes need suhted, milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Üheks väga oluliseks arengu näitajaks on lapse tegevuse - eelkõige mängu areng. Uurijad on tõestanud, et madala intellektuaalse arengutaseme korral mäng ei saavuta
Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng......................................................
inimloomusest, on selle esinemissageudst võimalik vähendada, näidates igale lapsele, et ka tema on eriline. 2 1. SUHTED ÕDEDE-VENDADE VAHEL Õed-vennad on sünnitatud samast kehast ning nad on üles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on väga eriline. See mõjutab paljuski meie arengut. Arvamust iseendast mõjutab võrdlus teistega. Identiteeti aga ei saa tekkida, kui ei suhtle teiste inimestega ning õdede- vendade suhe on üks kauakestvamaid suhteid meie elus. Laste ja vanemate suhteid rõhutatakse palju, kuid nüüd on hakatud tähelepanu pöörama ka õdede-vendade vahelistele suhetele. Uuritud on palju vanemate mõju lapse kasvamisele ja arenemisele. Kas on sarnasusi emaga? Isaga? Tähtis on ka arvestada õdede-vendadega, sest ka nemad on samade vanemate lapsed. Õdede-vendadega jagame paljutki- lapsepõlve, vanemaid, mänguasju, tuba ja palju muudki.
Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga kui klass on huvitatud vaid lobisemisest ning ei pööra õpetaja püüdlustele absoluutselt tähelepanu, siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2. OLUKORD – TÄHELEPANU HAJUMINE ÜLESANDELT Õpilaste tähelepanu hajumine on väga suur probleem
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
lapse. 2000. aastal oli neid 1227. Lastekodudes on vanemliku hoolitsuseta lapsi 1200, see ei tähenda, et neil lastel vanemaid ei ole. Orbusid on neist vaid sadakond. Eestkostel või peres hooldamisel on 2940 last. (Malvet 2002: 27-28). 3. Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele Pensioniamet võib riiklike peretoetuste seadusest tulenevalt valla- või linnavalitsuse korralduse alusel peatada peretoetuse maksmise juhul,kui lapsevanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Toetuste maksmist vanemale jätkatakse juhul, kui peatamise põhjused langevad ära. Toetuse maksmist jätkatakse võõrasvanemale või kasuvanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale juhul, kui laps saab uue perekonna. Kasuvanem on Eesti seadusandluses suur mõiste. Põhimõtteliselt piisab sellest, kui selles samas linna- või vallavalitsuse korralduses märkida, et laps kasvab
Pere, kus on olemas mõlemad vanemad – ema ja isa – tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega (Tuuling 2007). Laste sotsiaalne kompetentsus on samuti seotud emade-isade emotsionaalse eluga. Vanemate oskus lapsi nende negatiivsete emotsioonide väljendamisel lohutada on seotud lapse oskusega paremini oma viha kontrollida. (Santrock 2007) Jälgides vanemaid, õpib laps, kuidas käituda, end väljendada, tundeid näidata ja konflikte lahendada. Laps teeb seda, mida lapsevanem ees teeb ja õpib rohkem läbi vaatlemise kui korraldusi kuulates. Tänapäeval puutuvad lapsed oma vanavanematega aina vähem kokku kuna enam ei ole palju suurperesid. Sellegi poolest on vanavanemad tähtsad soojuse ja helluse jagajaks, suhete tasakaalustajaks ja vanemate närvilisuse eest kaitsjad. Kaasaegsed vanavanemad püüavad mitte muutuda oma lastest sõltuvaks. Et säiliks iseseisvus. Ja ei taheta olla ka lapselaste pidev hoidja
kooliprojektidega, viivad neid trennidesse ja huviringidesse, mängivad oma lastega. Kui varem selle kõigega tegeles ema, siis tänapäeval on isa roll kõvasti tõusnud perekonnas. 7 3. ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST Lahutus mõjub raskelt igale pereliikmele. Harva on nii, et lahutuse tagajärjel jääb perekonnastruktuur samaks või isegi endiseks. Ema ja isa ei suhtle tavaliselt omavahel ja lapsed peavad tembeldama ema ja isa kodu vahel. Tihtipeale kolib isa välja, sellal kui lapsed jäävad emaga ning isa käib neid ainult külastamas. Täpsemalt käib ta laste juures, et kuidagi kompenseerida oma kohalolematust. See, millest lapsed suurt kasu saavad, on isa positiivne sekkumine nende ellu, eriti kui seda jagub suurtes kogustes. See on mitte ainult väärtus omaette, vaid toimib ka
Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu
Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: *ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired *skisofreenia Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine, vaidlemine, varastamine, valetamine, vandalism, allumatus, vihapursked, ülesannete pooleli jätmine) *sissepoole suunatud (vähene suhtlemine, SLAID!!! Meetmed: *sotsiaalsete oskuste õpetamine *jälgida keskkonna mõju - mis ärritab , mis rahustab *kätumise süstemaatiline korrigeerimine (biheivioristlikul teoorial põhinevad võtted nt kiitus ja karistus; sotsiaalsel õppimisel põhinevad võtted nt eeskuju; käitumise tugikavad nt süstemaatiline käitumise jälgimine, arutelud, tunnustus edu puhul jne) *tunnete tunnustamine, kuid ebasobiva käitumise taunimine (psühholoogi konsultatsioonid, tugiisik)
kõikelubatavuse mõõtmes jääb siiski formaalseks. Tegelikus elus on vanemate kasvatusviis alati nüansirikkam ega väljendu vaid nende kahe mõõtme kombinatsioonidena. Seetõttu on 10 otstarbekas rääkida kasvatusmaneeridest laiemas tähenduses, et iseloomustada kasvatusviisi üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb paremini toime ka kasvatusüle
Need perekonnast kaasa antud piirangud võivad tihti olla kohanematuse põhjustajateks, sest teised suhtekontekstid võivad nõuda teistsugust käitumist. Universaalseid piiranguid pole olemas, antud kultuuri piires aga küll (nt 10 käsku), kuid need on sageli ebamäärased ja eksitavad. Et mõista inimestevahelist kommunikatsiooni olemust, püstitasid Watzlawick, Jackson & Beavin-Bavelas 5 aksioomi (nö hoiatust), kuidas inimestevaheline suhtlemine toimib: 1. Mittesuhtlemine on võimatu – iga käitumisakt kommunikatiivses süsteemis on teade teistele selles komm. kontekstis olevatele isikutele millegi kohta, millele teised ei saa mitte reageerida. Kuna meil puudub võimalus mitte käituda, siis meil puudub võimalus mitte suhelda. Kommunikatsiooni vältimine – - Kommunikatsiooni tagasilükkamine (keeldutakse kommunikatsioonist, AGA ka see on suhtlemine)
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
Andekate õpilaste sotsiaalsed oskused ja küpsus Uurimused on näidanud, et andekad õpilased on sotsiaalselt küpsemad kui nende eakaaslased. Seda näiteks sellistes sfäärides nagu sõpruse mustrid, huvid mängu vastu, sotsiaalsed teadmised ja käitumine, iseloom. On uuritud andekaid ning saab ümber lükata üldsuse arvamuse, et andekad on milleski väga osavad, kuid teistes valdkondades, nagu näiteks sotsiaalsed oskused ja suhtlemine, on nad samal tasemel nagu nende eakaaslased. Nii see pole. Kas andekad on sotsiaalselt rohkem haavatavad kui tavalise arenguga lapsed? Ei ole. Ei saa aga väita ka seda, et andekad oleksid immuunsed sotsiaal-emotsionaalsete probleemide suhtes ja häirete suhtes, mille all teised kannatavad. 2002. aastal viidi läbi uurimus Rahvusliku Andekate Assotsiatsiooni poolt, kus uuriti andekate noorte inimeste sotsiaal-emotsionaalset arengut. Tulemus: kõrgemate võimetega noored õpilased
õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad. Halvad sõbrad, halb nõu -- lähme jooma, kuniks elu- ja koolimured ununenud; tõmbame rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased, koolijuhid -- kas me märkame väsinud lapsi -- väiksematel lastel on iga teine sõna "suva" või "savi".
kõikelubatavuse mõõtmes jääb siiski formaalseks. Tegelikus elus on vanemate kasvatusviis alati nüansirikkam ega väljendu vaid nende kahe mõõtme kombinatsioonidena. Seetõttu on otstarbekas rääkida kasvatusmaneeridest laiemas tähenduses, et iseloomustada kasvatusviisi üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2
Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside. (mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid. Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta. Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra. Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: 1) Käitumine segab õppeprotsessi- mul on õigus õpetada. 2) Kellegi käitumine segab teiste õigust õppida. 3) Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik- solvav käitumine ja vägivald (asjade loopimine, vara rikkumine).
1999. lk 23. 11Saar, S. Väikelapse kahest vähe tuntud väärkohtlemise sündroomist. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 38. 12 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 24. 13 Sealsamas, lk25. Koduse lapse puhul peaks eelkõige märkajaks olema perearst, kes viib läbi ambulatoorset vaatlust või kodukülastust. Arst peaks tähelepanu pöörama, kuidas lapsevanem last süles hoiab, kas ta käib lapsega rutiinsetel kontrollidel ja laseb teha vaktsiine. Oluline on jälgida milline on lapse ja vanema vaheline silmside ning kas vanem reageerib lapse nutule ja kas ta suudab last rahustada. Koduvisiitidel oleks hea jälgida ka vanemate vahelisi suhteid, uurida toetusvõrgustiku olemasolu kohta. Kui koduvisiit on mingi õnnetuse tõttu, siis tuleks vanemaid küsitleda õnnetuse kohta konkreetselt, et mitte tekitada süüdistavat hoiakut vanemate silmis
Ja ema tegi jätnud juba kõik selleks, et neid talle muretseda. Lapse elu pidi olema siis, kui parem, kui oli olnud temal endal. Maiki ema tundis, et tema poeg oli vanemad olid teda lapsena üsna karmilt kõhelnud. Taskuraha alles päris ei saanud ta kunagi. Juba seitsmeaastasena pidi ta pidevalt väike. korterit koristama, nõusid pesema ja isegi söögi eest muretse- Noorte ma
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine 2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla 8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et
Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Eestis kasutatakse veel termineid üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. [3] Hüperaktiivsuse ja üliaktiivse lapse vahele ei tohiks kohe kindlasti tõmmata võrdusmärki, sest käitumisilmingud ei ole samasugused. Hüperaktiivsuse korral on peamiseks tunnuseks tähelepanematus ja vähene kontsentratsioonivõime- see tähendab, et lapsel puudub
Iga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad
annaabi.ee 
