Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad olid alzeerlased 1,14%, portugallased 1,09% ja marokolased 1,03%. Keskmine asustustihedus on 107 in/km². Linnaelanikkond moodustas rahvastikust 74%. Keskmine eluiga: 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln moslemid 3 mln protestante 1,0 mln juudiusulisi 0,7 mln. Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Nn. Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestas presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 07.05.1995.a. on presidendiks Jacques Chirac (RPR Rassemblement Pour la République)
Klass: 11b Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk Kasutatud materjalid 7 lk 2 Liibüa Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Rahvaarv ja selle muutus Liibüa rahvaarv on 6.173.579 2008. aasta Juuli seisuga . Vanuseline struktuur :
sümboliseerib surnu uut kodu. Setud · Õigeusklikud võrukesed, kes paluvad eesti keeles vene jumalat. · Umbes 10 000 inimest peab ennast setoks · www.folklore.ee/rl/folkte/sugri · www.finnougria.ru Mõisted · Uskumused väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku · Müüt kirjeldab maailma loomist ( jumalik jõud loob kaosest kosmose , korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed · Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulikku avaldumist argielus · Legend piiblipärimus · Memoraat isikulooline usundiline jutt · Maagia katsed/ soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks.
Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Surmajärgne elu- spekulatsioon, et mingisugune eluvorm toimib edasi peale surma siinse Maa peal. Kratt- nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. Mingisugust roojast asja ei tohitud ohvriaeda visata, ehk muidu kardeti majarahvale varsti õnnetust tulevat. Kui ilus rohi ohvriaias ka kasvas, ei võinud ükski vikat ega
ogamites puutükkidele ja kivide servadele. 7.-8. sajandil hakati iiri keelt kirjutama ladina kirja erivormis iiri kirjas. Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.-17. sajandli. Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas. 18. sajandi lõpus rääkis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast. Nüüd on see arv tunduvalt vähenenud. Vähesel määral rääkitakse iiri keelt ka Põhja-Iirimaal, USA's, Kanadas, Austraalias. Usundiline koosseis Iirimaa on jaotatud Põhja-Iirimaaks ja Iirimaa vabariigiks. Valdav usund Iirimaal on kristlus, suurim kirik on roomakatoliku kirik. Aastal 2006, 86,8% elanikkonnast oli roomakatoliku usku. 73% Iirimaa kodanikest vastas, et ,,nad usuvad, et Jumal on olemas". 22% vastas, et ,,nad usuvad, et on mingi vaim või elujõud." 4% vastas, et ,,nad ei usu, ei mingit vaimu, Jumalat või elujõudu. Kõige kiiremini kasvavad usundid on protestantlik, õigeusk ja islam.
Sooline ja vanuseline koostis. Rahvastikupüramiid 0-14 aastaseid: 16,2% 15-64 aastaseid: 65,8% 65 aastased ja üle: 18% Mehi: 48,7% Muutke teksti laade Teine tase Naisi: 51,3% Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvusvaheline ja usundiline koostis. Keeled Usk Protsent Räägitakse portugali keelt Rooma katolik 84,5% Natuke alla 100 000 aafriklase immigreerus Muu kristlus 2,2% dekolonaliseerimise käigus Portugali Teised usundid 0,3% 1990ndatel hakkasid Portugali Tundmatud sisenema ida-eurooplased 9% usundid Usuta inimesed 3,9% Hõive ehk tegevusalad
toimetulekut. · Kenyas elab 40% rahavast linnades · Üks maailma kõige kiiremini urbaniseeruvaid piirkondi ongi Sahara kõrbe lõunapoolsemad alad kaasaarvatud Kenya. · Üle 60% elanikkonnast elab slummides. Vanuseline ja sooline koostis · Kenya elanikkond on väga noor. · 40-43% terve riigi rahvastikust on alla 15- aastased, 4,3% on yle 65 aastsed. · Riigi keskmine eluiga on 18, 6 aastat · Ülekaalus on mehed. Rahvuseline ja usundiline koostis · 97% rahvastikust on aafriklased. · Ülejäänud 3% on kas euroopast v6i aasiast pärit · Eurooplasi riigis on 40 000, 30 000 araablast ja aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. · Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast) · Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse ryhma. · Religioon: 60% kristlased, p6lisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %.
nendes linnades ületab 3000 in/km². Vanuseline ja sooline koostis · Laste (0-14) osatähtsus riigis on 36%, vanurite (65+)osatähtsus aga 4%. 50% elanikkonnast on alla 15 aasta vana. · Keskmine eluiga on naistel 78 ja meestel 74 aastat. · Meeste osakaal on riigis suurem. · Ühe naise kohta on keskmiselt 1.06 meest. · Mehi on 2,944,632 ja naisi 2,726,056. Rahvuseline ja usundiline koostis · 97% Liibüa elanikkonnast moodustavad araablased. · Ülejäänud 3% on põhiliselt teistest aafrika ja araabia maadest sisse rännanud. · 97% elanikkonnast on muhameedlased, valdavalt sunniidid. Hõive ehk inimeste tegevusalad · Tähtsaimaks tootmisalaks on nafta. · Veel toodetakse maagaasi ja kaevandatakse raua- ja mangaadimaaki ja keedusoola. · Tegeletakse käsitöö, põllumajandusega, eriti puuviljakasvatusega, karjapidamisega ja kalandusega.
Fourth level Fifth level LIHTRAHVAS Töö- ja maksukohustuslikud põlluharijad ja käsitöölised Moodustasid rahva enamuse ORJAD Ühiskonnas ja majanduses teisejärgulised Peamiselt endised talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid Kasutati vaarao, templite ja ülikute majapidamises; suurtel ehitustel; sõjaväes Orjad tööd rügamas PEREKOND JA SEKSUAALSUS Perel usundiline roll (nt surnute austamine) Tavalisim tuumikpere Abielu (Vana-Egiptuse individualistlik joon) oli loomulik Erootilised stseenid hauakaunistustel -> seksuaalne nauding au sees Meditsiinilised tekstid: sünnitusabi, abort, viljatus, viljakusravi, sündimusprognoos SOOROLLID Naiste- ja meesteasjad rangelt lahus Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamisega Naist austati; "maja valitsejanna" Naine: juriidiliste õigustega isik tal võis olla omand
(2001) _ Laur Vallikivi “Arktika nomaadid šamanismi _Jumalad jt ja kristluse vahel” _Keskilm (2005) _Inimesed, loomad jt _ Universaalne? _ Allilm _ Ürgusund? _Koolnud jt ŠAMANISM _Siberi šamanism – šamaani ümbritsev usundiline kontekst _Põhja-Ameerika šamanism - animistlik, hingestatud maailmapilt _Lõuna-Ameerika šamanism – kultuuriinstitutsioon. _Korea jne šamanismid (A.Hultkrantz 1973) _Uus-šamanism _M. Harner ŠAMANISM ON... _ Nn new age šamanism ŠAMANISM ŠAMAANI..
pärast selle katoliiklus. Cao Dai juhib pärast varjatud tavade Taoismi ja sisaldab suhtlemist surnude rituaalidega. See on keelustatud Vietnami valitsuse poolt, kuid Cao Dai juhid ka öelnud, et see ei ole enam vajalik. Cao Dai julgustab kolme tollimaksu kuulekust (vahel kuningas ja kodanik, isa ja laps, mees ja naine) ning viis vooruste (humaansus, kohustus, viisakust, teadmisi, usaldusväärsus) Konfutsianism. Seletused: Reinkarnatsiooniahelast Ümber sünd Esivanematekultus- usundiline nähtus Reincarnated-ümber kehastumine Followers-järgija Divine Eye-Jumalik silm interdictions -keelud Cao Dai tempel Vietnamis Jumalik eyes(silm) Cao Dai kummartajad Cao Dai preestrid Kasutatud kirjandus: http://www.world-religions.info/cao-dai http://philtar.ucsm.ac.uk/encyclopedia/seasia/caodai.html http://www.religionfacts.com/a-z-religion-index/cao_dai.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Cao_Dai
Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa. Kõikjal leidus haldjaid ja vaime, kes asustasid vett, maad ja metsa
.................................................................................. 9 Keskmine eluiga on 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat ja naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. 2 Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln............................................................................................................ 10 3.Majandus.....................................................................................................................................11 3.1 Põllumajandus.........................................................................................................................
ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne. Surma puhul oli tegemist elava laibaga. Tunti hirmu elava laiba ees. Usuti, et nii kaua kuni luustik on säilinud, võib surnu üles tõusta (elav laip). Suure väega inimesed maeti massiivsetesse haudadesse ja pandi raske kivi haua
Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel nagu näiteks jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev. Aja jooksul püsisid rahva mälus kindlamalt need tähtpäevad, millega seostus rikkalikum usundiline pärimus ja kombestik. Eelnevalt mainitust järeldan, et muinasajal kujunenud rahvakalender on mõjutanud järjepidevalt eestlaste kombetalitlusi, ilma milleta ei oleks meil tänapäeval mitmeid traditsioone ning eelkõige kultuurilist eripära. Pika muinasaja jooksul tegid usulised vaated Eestis läbi mitmeid muutusi. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin usualal mitmeid iseärasusi. Kurb on tõdeda, et meie rahvuslus hääbub iga aastaga ning koos sellega ka meie usund.
koht Sündimus: Sündimus on 16,79 1000 elaniku kohta Linnastumine: Riik võrreldes maailmaga: 115. koht linnarahvastikku: 64,8% kogu elanikkonnast (2011) linnastumise määr: 1.35% aastas muutus (2010-15) Etniline ja usundiline koosseis: segavereline 86,3%, valge 12,7%, Amerindian 1% (2007a seisuga) Roomakatoliku 57,1%, protestantlik 21,2%, Jehoova tunnistajad 1,9%, mormooni 0,7%, teiste religioonide 2,3%, mitte ükski 16,8% (2003a seiuga) 6 Suurimad linnad: 7 Huvitavaid fakte: El Salvador on tuntud vulkaanide poolest, sest seal on rohkem kui 20 vulkaani. Kaks neist on praegu aktiivsed.
1999. aasta rahvaloenduse andmetel on 90% elanikkonnast sünnijärgsed Prantsuse kodanikud, 4% on kodakondsuse omandanud ning 5,6% on välismaalased. Pealinnas Pariisis elab 2,2 miljonit, koos eeslinnadega hinnanguliselt aga 5 miljonit elanikku Keskmine eluiga on meestel 76,8 aastat ja naistel 83,8 aastat. Kõige rohkem prantslasi on vanusevahemikus 20-59. Mehed moodustavad rahvastikust 48,4% ja naised 51,6% . Sündimus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln. 5 MAJANDUS Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu kuid majanduse nõrkadeks külgedeks võib
*Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust. (Lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist) *Peamiselt naistelaulud- see mis kodus toimub. '- kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline Kultuur/paikne kultuuriata seotus geograafiliste piiridega seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga usundiline sünkretism Regilaul, olgugi, et nad võivad tunduda kui luule, siis tegelikult ei ole regilaul esteetiline kui pigem usundiline. Regilaul ei ole loodud kui poeesia. Eesti rahvalaulu kujund Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini. Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus ( oleks
Pärisnimi on kasutusel üldnimena ka sõnapaarides (Minnid ja Mannid, Jukud ja Jaanid) ning üksikult (koljat koljatikasvu mees, Juku poiss, laps). (Õim 2001B; Mäearu 2002) 7 Inimene > rahvuse esindaja. Need nimetused ei ole eriti sagedased: villis venelane, igavene juut, viimane mohikaanlane. Inimene > mütoloogiline olend. Sellisel kujundil on enamasti usundiline taust: tiibadeta ingel, ingel maa peal, vaene kurat, püstisaatan jne. Inimene > kehaosa. Nende fraseologismide puhul on lähtutud osa-terviku suhtest ja nimetuse moodustamises on lähtutud kehaosa tähtsusest (helge pea, kulupea, tainapea jne), funktsioonist (parem käsi, kobakäpp, kurjad keeled, kuldsuu), asendist (tähtis nina, lehtsaba), välimusest (kirvenägu) vms. Inimene > botaanikatermin. Need on enamasti üsna kergesti assotsiatsioone
Müüt kui sümboolse eneseväljenduse vorm Müüt kui alateadvuse projektsioon Müüt kui vahend, mis aitab inimesel kohaneda eluga, müüt kui maailmapilt Müüt kui käitumisjuhis Müüt kui sotsiaalsete institutsioonide legitimeerija Müüt kui sotsiaalse tähtsuse markeerija Müüt kui kultuuri, sotsiaalse struktuuri vms. peegeldaja Müüt kui ajalooliste sündmuste tulemus Müüt kui usundiline kommunikatsioon Müüt kui usundiline zanr Müüt kui struktuuri vahendaja 3. Nimeta mõni strukturalistliku müüdikäsitluse viljeleja ja tema teos. Missugused olid/on strukturalistliku müüdiuurimise põhiseisukohad? Vladimir Propp; Claude Lévy Strauss: Müüt ja mõtlemine (Looming 1986/11, lk. 1510- 1528) analüütiline binaarvastandus! 4. Nimeta õigeusu (idakiriku) mõjusfääris olevaid läänemeresoome rahvaid. Missuguste
saj säilivad preanimalistlikud ja animalistlikud kujutelmad. Mana eriline vägi, mis paneb inimesed toimima või mitte toimima. JAAPANI USUNDID Shintõ Jumalate tee. Jaapani algne usund on sõnavara ja mõtteviisi laenanud budismilt. Umbes 6. saj hakati Jaapanis üle võtma Hiinast pärit maailmavaateid ja usundeid. 712a. kirjutatakse tekst "Kojiki", tegelasi ei käsitleta kui religioossete tegelastena, vaid ajalooliste tegelastena. 12. saj lõpp-13. saj suur usundiline ärkamine Heianist liigub pealinn välja, tekib sõdalaste klannm palju hädasid. Amida koht, kuhu inimene võiks hea õnne korral ümber sündida. Jinja sündimise hetkel kõige lähemal asuv pühamu. Matsuri pidustused, kus rahvas on tänavatel. Kaitsejumal Kami. HINDUISM Veeda kirjandus on loodud 1500/1200-600/500 eKr, indialaste pühakirjad. Sruti kui ilmutus sõna-sõnalt kuuldu; smrti tekst, mida keegi on kellelki kuulnud
kui regionaalsed. Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul: - Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist - Peamiselt naistelaulud see, mis kodus toimub - Kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline kultuur/paikne kultuuriata: - seotus geograafiliste piiridega - seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga - usundiline sünkretism Regilaul, olgugi, et võib tunduda kui luule, siis tegelikult ei ole regilaul esteetiline vaid pigem usundiline. Regilaul ei ole loodud kui poeesia. Eesti rahvalaulu kujund Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini. Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi: - algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus (oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine). Selline täisalgriim on iseloomulik eesti
2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism: vanim religioonivorm (kõik, mis ümbritseb, on elus). aminism: hingeusk, usk individuaalse hinge olemasolusse 6. Mis on maagia? – nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? – usk, et hõimu esivanem on olnud loom, taim, loodusnähtus 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? –
Nimelt püüab küllaltki suur osa inimestest maailma läbi usundi mõista. Jah, päris kindlasti on selline viis mõnevõrra ebakindlam kui teaduslik viis, sest usundiga ei saa teha mitmekordseid katseid ja seeläbi midagi tõestada. Usundi tõestus on siiras usk, mida ühegi masinaga mõõta, ega arvutada ei saa. Ütleb ju Piibelgi: ,,Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus." Seega on võib väita, et usundiline maailm on mõne võrra tundelisem, müstilisem ja ehk ka õnnelikum. Tundub tõesti, et religioossed inimesed on nii-öelda teadusinimestest ka mõnevõrra õnnelikumad, vähemalt väidab Ameerika sotsioloog Chaeyoon Lim oma 2010 aastal avaldatud uurimustöös. Olgu kuidas on, aga usundite rohkus muudab kõik religioonid mõnevõrra küsitavaks ja kõik usunditega seotu kuidagi... segaseks. Järgnevalt kirjutangi mõnest usundist: teismlikust, polüteistlikust ja Eesti oma loodususundist.
o Objekt vs subjekt; o ’’asi’’ vs protsess; o Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus; 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. rahvaluule – rahva pärimuslik poeetiline sõnalooming, laiemalt ka kogu rahvapärimuslik vaimne kultuur; pärimuslik, enamasti suuline, hiljuti ka kirjalik, žanririkas, rahvustundlik, oluline, kultuslik, loominguline, reeligioossete sugemetega, usundiline, ühtekuuluvus, pedagoogiline, õpetuslik, ajaloosäilituslik,mitmekülgne, traditsiooniline, arenev, teisenduv nt pop-kultuuri..... 1 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Ja miks? rahvapärimuslik, pedagoogilisus, loomulikult leviv ehk kavandamata, institutsiooniliselt kontrollimata levik, meelelahutuslik, kultuurivorm,
Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Esivanematekultus Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et pärast surma jätkab inimese hing ka hauataguses maailmas oma elu. Esivanematekultust esineb paljude rahvaste usundites ja sellel on võib olla väga erinevaid rituaalseid väljendusi. Eriti olulise tähtsusega on surnud esivanemate austamine Hiinas (konfutsianism), Jaapanis (shinto), Aafrikas, Polüneesias jm.
Mesoliitikumi lõpuajast pärinevad sarvest tehtud looma- ja inimkujud olid ilmselt samuti religiooniga seotud. Vee lähedal asunud matmiskohad ja veekogude põhjast leitud figuurid võivad osutada, et sel ajal olid pühakohad seotud veekogudega. Pärnu jõest on leitud inimese ja veelinnu pea kujuke, Tõrvalast Narva jõe ääres (kunagisest merepõhjast) põdrasarvest rästiku skulptuur. Arvatavasti oli sellisel mesoliitilisel kunstil vähemalt osaliselt usundiline või rituaalne taust. Võimalik, et koos rästikukujuga Tõrvalast avastatud mittekalastusvahendeid (nooleotsad, pistodad) on vette heidetud ohvriannina, tagamaks õnne kalastamisel ja veelindude jahil. On oletatud, et sarnaselt paljude teiste arhailiste religioonidega uskusid Eesti ala elanikud looduse hingestatusesse. Mõisted: Asva kindlustatud asula- Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja- Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele
iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, ette kirjutatud, fikseeritud. Keskendub ajalooliste isikute õpetusele, seostub kirjakultuuriga. Rahvausund on korraldamata, mitteametlik, varieeruv. Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad. 32. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend, memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ??? 33. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Uskumus, et kui ollakse martide vastu head, toovad need majja leivaõnne ja karjaõnne ja viljaõnne. 35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega on seotud
o Loengus konspekteerimine o Treeningul jooksmine o WC-s käimine o Sügeleva koha kratsimine o Auto tankimine o Joomine janu kustutamiseks. Rituaalid on sümboolseid tegevusi sisaldavad sündmused, mis aktiviseerivad kogukonnas kohtiva tähenduste ja väärtuste süsteemi (Metsvahi 2005: 125) Kombed ja tavad osa neist teadvustamata (vt teretamise ja tänamise usundiline taust: aitäh < aitüma < aita jumal!, tere < ole terve!). Kalendritähtpäevadega seotud tavad ja kombed (vt rahvakalender); Inimelu kesksete sündmustega seotud tavad ja kombed (seotud ühest staatusest või rühmast teis eliikumisega) Kriisituatsioonidega seotud tavad ja kombed (nt tavirituaalid, metsas eksimisel tehtavad toimingud; maagilised toimingud). Tähtpäevade aastaring
ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism – ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne. Surma puhul oli tegemist elava laibaga. Tunti hirmu elava laiba ees. Usuti, et nii kaua kuni luustik on säilinud, võib surnu üles tõusta (elav laip). Suure väega inimesed maeti massiivsetesse haudadesse ja
· Aastail 1944-1956 elas ta Rootsis Ernst Enno · Sümbolistlik luuletaja, kelle loomingus on kõlaline külg, musikaalsus tähtsam kui värsside silmale nähtav korrastatus või eriline kuju. · Luule on saanud mõjutusi Ida religioonidest. · Tema jaoks on kõik võrdsed. · Nõnda on mõistetav kodu kui sümboli ja koduigatsuse teema kordumine Enno lüürikas, nt. ,,Kojuigatsus"; ,,Igatseja kodu"; ,,Õhtu kodutalus" · Mitte üksnes usundiline ja filosoofiline, vaid ka realistlik ja luuletaja jaoks autobiograafiline tähendus. · Tähtsaks sümboliks on ka tee- elutee, liikumist ja rändamist märgistav kujund, mille tähendus asetab ta samasse ritta Suitsu-Ridala merega . · ,,Rändaja õhtulaul" ,,Toomas Nipernaadi" · Just epiteet hall kuulub Enno maise elu piiratus-ja ahistustunde juurde , vastandub päikese, taeva jt." Hall laul"
omanike ja valdajate õigusi ja kohstusi kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamise. - Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis-või vallasasi või selle osa asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundiline või muu kultuuriväärtus. Ehitismälestiste kriteeriumid - Vanus - alates teatavast vanusest on ehitisi säilinud sedavõrd vähe, et kõik säilinu on väärtuslik. Siin on muinsuskaitseajal vähe otsustusõigust: aeg on teinud valiku. - Võtmeobjekt Mingi stiili või tehnilise lahenduse esmane näide, millest hiljem on eeskuju võetud. - Esteetiline väärtus See on väga vaieldav kriteerium. Esteetilised arusaamad muutuvad aja jooksul
hingestatusesse. Tarapita – muinasajal oli Eesti peajumal. Hing – tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elushoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. Hiis - looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Ohvripaigad – koht, kus toimus ohverdamine. Ohverdamine – maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Maagia – usundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Nõidumine – praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju. 4. Muistne vabadusvõitlus Muistset vabadusvõitlust (1208–1227) nim. ka Liivimaa ristisõjaks. Põhjused: paganaid taheti ristiusustada, konfliktid naabritega
tekkimist, kulgemist ja saatust teaduseväline maailmaseletus. Religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures. Mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Müüte on kahte liiki: päritolu- ja saatusemüügid. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse. Profaanne tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Kõik, mis ei kuulu sakraalse või tabusse hulka, kuid mis ei ole rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism maailmakäsitlus, mille järgi maailm on elus ja seda täidab ebaisikuline vägi. Seda peetakse vanimaks ürgusundiks. Puudub ettekujutus üksikhingedest. On evolutsionismlike algupärateooriaid.
c)esitus - mitte suulisest esitusest, vaid kirjaliku teksti analüüs *90ndatel soome kk ettekujutus sellest, et laul on valmistekst(mida arvas tüpoloogiline kk) on selline, kus teemasüzeed hoitakse hästi enda telje ümber. laulik kasutab erinevaid tehnikaid: kontaminatsioon-tervikteemade liitmine, eriti p-eestis. improvisatsioon-on mingi teema, mida saab laulda osistena. seda kasutavad rohkem lõ-eesti laulikud. usundiline tähendus on kõigel suurem ja laulud on sina-vormis. 2)mõttetasandil: a)teemad ja süzeed b)laulu seotus esituskontekstiga c) ? Juhan Peegli 3 seadust: 1. leksikaalse ühtsuse seadus- kui sünonüüm valitakse lindude seast, siis ongi nad linnud, st valida tuleb sama mõiste piirkonnast, muidu parallelism laguneb, kui seda ei järgita. 2.pisenduse esteetika- põhinimi on alati suurem, poeetiline sünonüüm on väiksem 3. seadus ütleb, et inimest ei asenda loom (midagi puudu jälle)
Linnaelanikkond moodustab rahvastikust 74%. Ealine jaotus: · (19,8%) alla 15 a · (21,7%) 15-29 a · (22,4%) 30-44 a · (16,4%) 45-59 a · (13,6%) 60-74 a · (6,1%) 75+ a Keskmine eluiga on Prantsusmaal meestel 75 aastat ja naistel 83 aastat. Sündivus 1 000 elaniku kohta on 12,1 ja suremus 9,09. Rahvastiku keskmine vanus 2005.a. on 38 aastat. Mehed moodustavad rahvastikust 48,6%, naised 51,4%. Prantslased on kaasaegse rahvastiku tüüpi.Rahvastiku usundiline jaotus roomakatoliiklasi 83%-88%; moslemeid hinnanguliselt 5%-10%; protestante 2%, juudiusulisi 1%. SKT Keskmine Täis- Põllu- Imiku- inimese Sündimus Suremu eluiga kasvanute majanduses Kuulub suremus kohta, () s () sünnihetkest haridustase hõivatud rühma
Iga pühamu juurde kuulusid preestrid, kes pärinesid konkreetsetest aristokraatlikest peredest ehk preesterkonnast. 02.11 Jaan Lahe Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt o Maagia: katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituse abil. · Valge maagia: kogukond on heaks kiitnud- puhas · Must maagia: ebapuhas, kahjustab kogukonda ning ei kiideta heaks. Maailmapuu- yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate
saanud suguküpseks. Abielu muutus kehtetuks ühe poole surmaga nagu see ka tänapäeval toimib. Siiski oli Rooma õiguse kohaselt abielu kehtetu abiellumisõigusest ilmajäämise korral, kodakondsuse kaotamise korral ning ka lahutuse korral. Kõige varasemal perioodil võis ainult mees abielu lõpetada, see oli sisuliselt naise äraajamine perekonnast. Lahutuse korral naine müüdi tagasi endisele paterfamilias-ele või tehti confarreatio abielu puhul vastupidine usundiline tavand ehk diffarreatio. Kui abielu lõppes, siis läks naine eeskostja võimu alla ehk kogu tema elu möödus mehe võimu all. Sine manu abielu puhul võisid pooled vastastikku kokkuleppida lahutuses või siis ühepoolse sooviavalduse alusel. Õitsengu perioodil sai naisele truudusemurdmise eest omaseks karistus. Ühtlasi polnud sine manu niisama abielu, mis ei tekita naisele juriidilisi tagajärgi, vaid tõi siiski kaasa mehe sotsiaalse seisundi
(3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? sakraalne – mõiste “püha” sünonüüm. Nähtused, olendid, paigad ja esemed, mida inimene peab olevaks täidetud üleloomulikust väest ja millel on usundiline kaitse. On kaks seisukohta: (1) pühadus on välja kasvanud tabust (pühaks peetu on seotud eriliste keeldudega) ja muutunud religioosseks mõisteks; (2) pühadus on kohe algul olnud puhtreligioosne mõiste, mis tähistas midagi jumalikku valdkonda kuuluvat, erilist ja puutumatut. P sisendab inimesele aukartust, hirmu, p-ga kaasneb kõikväelisus ja majesteetlikkus. P- ks peetav seisab profaansest eraldi, teda austatakse, kummardatakse ja teenitakse.
) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.7. Sünkretism Sünkretism rahvaluuleteaduses tähendab: kunstiliikide põimumist (näiteks: regilaul on nii luule, muusika kui ka esitus koos ja mitte ainult luule või ainult interpreteerimine või muusika; kalendrikombestikus on nii luulet, muusikat, tantsu kui ka teatrit) pärimustekstide funktsioonide põimumist (neis tekstides on koos nii usundilisus, poeetilisus kui ka tavaelu teate edasiandmine jms. Ei saa väita, et rituaal on ainult usundiline toimimine, ja ei saa ka öelda, et regilaulus või vanasõnas on peidus vaid poeesia. (Vt ka: Ülo Tedre. Sünkretism rahvaluules. -- Keel ja Kirjandus nr 7, 1983, lk. 337-341.) teksti loomise ja esitusega seotud rollide põimumist: teksti looja (autor) ja esitaja ei ole lõpuni eristatavad, sest tekst ei esine esitusest eraldi, iseseisvana. Erinevate rahvaluuleliikide puhul ja erinevate aegade pärimuskultuuri puhul ilmneb sünkretism erinevalt. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.8
Struktuuriliselt seisab lähedal luterlikule kirikule. Samal ajal on metodisti kiriku teoloogias selgeid katoliiklikke ja õigeusu jooni. * Mormoonlus * Nelipühilus nelipüha ime. Keeltes palvetamine ja palve abil tervendamine. * Tõeline Jeesuse Kirik * Jehoova tunnistajad PÄRIMUSLIKUD USUNDID · Suuline pärimus · Traditsionaalne eluviis · Siinpoolsusele suunatus SAMANISM: · Samanism - samaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon. Samaan on sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning kehtestab seeläbi sidemed üleloomuliku maailmaga, lähtudes oma grupikaaslaste huvidest. (Åke Hultkrantz 1979) · Olulised tunnused: abivaimude/kaitsevaimude olemasolu, samaanihaigus, muutunud teadvusseisund/ekstaas. · Samaan on ravitseja ennustaja ohvritalituse juht hingejuht pärimuse kandja vahendaja
Võeti kasutusele keerukamad relvad, rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. Strateegia ja taktika muutusid üha tähtsamaks. Sõjaväe võimu kasvades omandasid kõrgemad ohvitserid poliitilise tähtsuse. Hilisel dünastiate ajal koosnes sõjavägi peamiselt välismaa palgasõduritest. Egiptuses kasutati relvadena vibu, kilpi, oda, keppi, sõjakirvest, kõverat saablit, nuia, pistoda ja viskoda. Ühiskond Perekonnal oli usundiline roll, näiteks seoses surnute austamisega.Kogu omand kuulus perekonnale. Kõige tavalisem oli tuumikperekond, ja sellel oli suur tähtsust ühiskonna elemendina. Perekond hoolitses kõigi haigete, vanade ja vaeste eest.Abielu sõlmimise kohta on vähe teada. Abielulepinguid ei ole säilinud. Arvatavasti oli korraldatud abielust rohkem levinud armastusabielu. See on üks Vana-Egiptuse ühiskonna individualistlikke jooni. Abielu oli soositud ja seda peeti loomulikuks
külakalmistuid ühes piirkonnas, seda tihedam asustus. Külakalmistutel on oluline koht rahvapärimuses. Pärimuse kaudu on teada saadud paljude külakalmistute asukoht. ,,Ajalooline pärimus kajastab mälestusi külakalmistute kasutusaja ning -asjaolude kohta: juttu on sõdadest, kalmete seosest kabelitega, aga ka viimastest matmistest. Tihti peetakse külakalmistuid rootsi või rootsiaegseteks matusepaikadeks. " (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). ,,Usundiline pärimus peegeldab traditsionaal-mõtlemisele omaseid arusaamu kalmistust kui erilisest, keeldude ja tabudega seotud sakraalsest ruumist, kus on võimalikud kokkupuuted teispoolsuse ja tavapärasest erineva reaalsusega" (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). Enamuse külakalmistute leidudest Lõuna-Eestis moodustavad ehted (lihtsad ja odavast materjalist helmed, sõrmused, sõled, vahel ka käevõrud ja oimurõngad),
Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli
® Rahvusriikide jätkuv tekkimine, vabadusvõitlus ja sõjad ® Euroopa Liit jt ühinemisprotsessid ® Hinnata üksikjuhtudel, mitte lauaga lüüa Tänased poliitilised mõttevoolud n Liberalism: n sotsiaalne n turukeskne n Kommunitarism: n liberaalne n konservatiivne n vabariiklik n Roheline mõte ja süvaökoloogiline suund n Uusparempoolsus: rahvuslik ja usundiline Uuslibera Konservatii Sotsia Sotsiaal- Totalitaa alne vne al- demokra rne libera atlik alne Negatiivne + vabadus Tsiviilõigu + + + + sed Poliitilised + + + + õigused
taolised olendid. Usuti luu ja liha ülestõusu. Materialism: erinevad käsitlused maailma tekkest. 1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused. Mitmeid toiminguid sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine). Valitseb usundiline paljusus. Väetamistoimingud ja nende kajastused eesti rahvausus TAPMINE – tapmisega kaasnes suur rõõm, aga lõbu pärast ei tapetud. Ainult tapmine, mis on kõhklusteta ja kahtlusteta saab olla väge sisaldav = rituaalne tapmine – erilisel ajal, erilises paigas, erilisel viisil. Usuti, et vahemaa ohvri ja tapja vahel peab olema väike, nii kindlustatakse väe ülekandumine.
sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud, mis annavad pildi kuidas maailm loodi. Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte
avalikustamine. (Ibid) Folkloristide tähelepanekute järgi on just siirderituaaliga seostuvaid rahvajutte rohkesti, sest need on inimese jaoks kriitilised ajad, mil teda ähvardavad mitmed üleloomulikud ohud. Euroopas on väga populaarsed olnud lood erinevatest mütoloogilistest olenditest ja nõidadest, kes kipuvad ristimata väikelapsi varastama või vahetama. Eestis on see motiiv seostunud eelkõige kuradiga. Juttudel lapsi vahetavast vanapaganast on meil olnud väga elav usundiline sisu, veel tänapäevani mäletatakse erinevaid abinõusid, kuidas õnnetust ära hoida. Esiletõstmist väärib, et ikka kinnitatakse: oht ähvardab ristimata (ja nimetut) last. (Ibid) Vanakurat vahetab lapsi, kui ei saa kohe issameie palvet juurde loetud. Vaevased ja viletsad inimesed on vanakuradi vahetatud. Selle nimi oli piru, vahetatud laps. Last ei või üksi pidada, et vanapagan pidi vahetama. Kui jo jumalasõna üle käind, siis ei vaheta enam. Võib olla
Oluline on ka see, et kõrgreligiooni puhul on tavaliselt olemas üks “õige” jumal vms, kuid samas rahvausundis võib olla asju/isikuid/ olendeid, mida/keda uskuda väga palju ning iga inimene võib leida oma. Kõrgreligiooni puhul on ka tavaliselt olemas õpetajad (või need samad vahendajad), kes võivad rahvausundis puududa. Rahvausund on isiklikum kui kõrgreligioon. Rahvausundit vahendavad nt usundilegendid [NB! ebatäpne mõiste, õige on “usundiline muistend”], kuid samas võivad seda teha ka memoraadid ning miks mitte ka loitsud. 40. Mis ons memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. • Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a. • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid.
hüppavad üle aia seos vereliistuga. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Lastele räägiti hirmujutte hirmutusolenditest kõige rohkem kasvatuslikel eesmärkidel ning lugudes esines reaalelulisi, mütoloogilisi ja fiktsionaalseid olendeid. Fiktiivsed hirmutusolendid on fiktsioonist tuntud, kuid ei edasta rahvausundilist informatsiooni. Lastemütoloogia tekib, kui usundiline mailmapilt teiseneb ning sisaldab jäänukeid vanemast mütoloogiast. (kemmerguvana, lakavana,
annaabi.ee 
