Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu - külm sõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised riigid kuulusid idabloki maade hulka 1950ndate aastate algul?
  • Millised ühised jooned iseloomustavad idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda?
  • Millised olid Usa ja NSV Liidu saavutused võidurelvastumise vallas?
  • Milliseid ümberkorraldusi kavandas LBeria Nõukogude Liidu sise- ja välispoliitikas?
  • Mida kujutas endast metsavendlus?
Ajalugu
1. Selgitage mõisted:
1) Külm sõda- lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külm sõda kestis 1945-1990. a
2) Trumani doktriin - 1947.a- USA presidendi H.Trumani esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt USA toetab vabu rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga või välisjõududega. Seega oli USA valmis toetama vabade rahvaste võitlust kommunismi vastu. (Kreeka, Türgi kaitseks)
3) Marshalli plaan- USA majandusabi programm Euroopa abistamiseks 1948-52. a andis USA Euroopa riikidele 14 miljardit USA dollarit, et kaitsta Euroopat kommunismiohu eest ja taastada Euroopa riikide majandus.
4) Berliini blokaad - 1948-49- Lääne-Saksamaal teostatud rahareformi laiendamise tõttu Lääne-Berliinile, sulgesid Nõukogude väed kõik sissepääsud Lääne-Berliini, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Blokaadiga avaldas NSV Liit survet , et takistada USAl, Suurbritannial ja Prantsusmaal läänepoolse Saksamaa ühendamist. Blokaad lõpet. 1949. Seda peetakse külma sõja üheks algussündmuseks.
5) NATO - 1949. a loodud sõjalis-poliitiline organisatsioon NSV Liidu vastu, mille põhimõte oli kui ühte NATO liiget rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.
6) VLO- 1955. a NSV Liidu poolt loodud sõjalis-poliitiline organisatsioon NATO vastu, kuhu riigid ei saanud liituda vabatahtlikult, vaid neid sunniti.
7) VMN- 1949. a asutatud organisatsioon, mis korraldas sotsialistlike riikide majanduslikku ja teadus-tehnilist koostööd.
2. Millised on järgmiste külma sõja aegsete kriiside tulemused:
a) Korea sõda - Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar  ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi  (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni. Lääneriigid lõpetasid Saksa Liitvabariigis okupatsiooni ja Saksa Liitvabariik võeti NATO koosseisu.
b) Suessi kriis – Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisrael pidid väed Egiptusest välja viima; Suessi kanal jäääb Egiptuse riigi omandisse; Egiptuses võimul Nasser
c) Ungari ülestõus - I.Nagy kukutati võimult ja poodi üles; ülestõus suruti maha relva jõul; kommunistlik režiim Ungaris jäi püsima
3. Millised riigid kuulusid idabloki maade hulka 1950ndate aastate algul?
NSV Liit, Poola, Jugoslaavia , Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania , Hiina, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea ja Mongoolia
4. Millised ühised jooned iseloomustavad idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda?
* võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda kommunistliku partei nime.
* kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone
* tohutu võim oli julgeolekuorganeil
* majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud, kehtis käsumajandus
* sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid kulutused ka riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal
5. Millega said tuntuks , kes nad olid:
1) H. Truman- USA president , kelle valitsemisajal valmis USAs tuumapomm , mis heideti Hiroshima ja Nagasaki linnadele, siseriiklikult levis makartism , töötati välja Trumani doktriin
2) N. Hruštšov- tuli pärast Stalini surma võimule, sulaaeg
3) L. Erhard- Saksa Liitvabariigis rakendas sotsiaalset turumajandust
4) Mao Zedong - Hiina Kommunistliku Partei liider
5) J. Nehru- India liider, üks 3. maailma riikide mitteühinemisliikumise eestvedajaid
6) Charles de Gaulle - Prantsuse liider
6. Millised olid Usa ja NSV Liidu saavutused võidurelvastumise vallas?
Tuumapomm- USA 1945, NSV Liit 1949
Vesinikupomm - USA 1952, NSV Liit 1953
7. Milliseid ümberkorraldusi kavandas L.Beria Nõukogude Liidu sise- ja välispoliitikas?
Välispoliitikas- alustati suhete normaliseerimist lääneriikide ja Jugoslaaviaga ning üritati stalinistide asemel Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid . Saksa Dvs soovitas katkestada sotsialismi ülesehituse.
Sisepoliitikas- liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õiguse liiduvabariikidele. Hakati nõudma, et Venemaalt liiduvabariikidesse komandeeritud juhtiv “ kaader ” õpiks suhtlema kohalikus keeles.
8. Mida kujutas endast metsavendlus?
Nad olid vastupanuliikumise tähelepanuväärseim osa, kes end Nõukogude võimu eest varjasid ja/või selle vastu võitlesid.
Ajalugu - külm sõda #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kito1234 Õppematerjali autor
Tegelased -millega said tuntuks.
METSAVENDLUS

Sarnased õppematerjalid

Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast-1940 aastate teine pool ja 1950 aastad
10
doc

Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940.aastate teine pool ja 1950.aastad

taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lootes saksamaa põlvini suruda ja siis endaga liita.Berliin ei alistunud. Usa suutis õhusilla abil tagada lääne-berliini varustamise ning 342 päeva möödudes oli nsvl sunnitud blokaadi lõpetama.Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. 3.Kriisid: Korea sõda, 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.  Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

Ajalugu
Elu pärast II maailmasõda
3
odt

Elu pärast II maailmasõda

3. Kriisid (põhjused, tulemused, toetajad, tagajärjed) Korea sõda- 1950. a. Juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutades suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, see läks läbi ja ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Toetajad: NSV Liit ja Hiina Tagajärjed: NSV Liidu autoriteet Euroopas ja Aasias vähenes. Maailma jaoks vajus Korea sõda unustusse. Tulemused: 1953. a. Sõlmiti vaherahu Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, pandi paika piir, mis kestab tänaseni. Suessi kriis- Suessi kriis sai alguse sellega, kui 1956 aastal riigistas Egiptuse uus valitsus eesotsas Gama Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. NSV Liit kasutas soodast võimalust ära ning toetas Nasserit igatpidi. 1956 aasta sügisel ründas Iisrael Inglaste mahitusel Egiptust, peagi

Ajalugu
Maailm pärast II maailmasõda
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie ­ NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin ­ USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan ­ USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ­ Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a

Ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu
Sõjajärgne maailm
14
docx

Sõjajärgne maailm

suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast andis NSV Liit alla. Saksamaa oli jagatud USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel okupatsioonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatlikku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks, prooviti vastasest edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks

Ajalugu
II ms-järgne maailm
2
doc

II ms. järgne maailm

SÕJAJÄRGNE MAAILM Teemad 24-29 1.Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun