USA ja Venemaa välispoliitika sarnasused ja erinevused (0)

USA ja Venemaa välispoliitika sarnasused ja erinevused
Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on teada-tuntud suured vaenlasriigid. Mõlemad riigid mõjutavad ülejäänud maailma meeletult. USAl on kõige rohkem mõju maailmamajanduses, mida ta peaaegu et juhib, aga ka kultuuris. Ja Venemaa mõjutab rohkem teiste riikide tegemisi välispoliitikas.
Nende vaheline ajalugu pole kiita ning kuigi suhted on läinud viimastel aegadel paremuse poole, siis vaenlasena näevad nad üksteist siiani.
Veel hiljuti keskendus Obama administratsioon suhete parandamisele Venemaaga, nüüd on Valge Maja tähelepanu koondunud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale, eelkõige Hiinale ja tema globaalse mõjuvõimu suurenemise suunamisega, Jaapanile, mõlemale Koreale, Indiale, Austraaliale.
Venemaa vist Hiina poole ei trügi oma vaenuliku ajaloo pärast ka Hiinaga, aga eks tema tõhutult kiire mõjuvõimu kasvamise päras muretseb Venemaagi. Võrreldes minevikuga on venelased üldjuhul passiivsemad olnud. Vaid Kesk- Aasia ja Lõuna- Kaukaasia on ka Venemaale huvi pakkunud. Sõna võtab ta ju alati siis, kui tegemist on endiste Nõukogude riikidega. Seal leidub ju ohtralt naftat, maagasi ja ühtlasi on sealne piirkond üks suurimaid narkootikumide ja oopiumi tootjaid, eks USAgi sellepärast seal piirakonnas nii palju vaeva on näinud.
Venemaa ja USA suurimad erimeelsused näivad olevat nende ideoloogiates ja väärtushinnangutes. Aga tegelikul ühiseid huve ja vaateid neil jätkub. Näiteks on mõlemad riigid on presidentaalsed, Venemaa natuke rohkemgi . Mõlemad on ka tuumariigid , mis annavad aina võimu juurde ja mingis mõttes hoiab maailmas tasakaalu, sest kui kõikidel suurriikidel on tuumapommid olemas, siis ei julge seda keegi kasutada. Võib arvata, et üheks suureks põhjuseks miks need kaks riiki üksteis ei salli, on see et nad on üksteisele kõva konkurents . Vähemalt nii on see olnud ajaloos, tänapäeval oleneb see vaatenurgast.
Vaatamata sellele, et Venemaa meile tunduvalt lähemal asub, on eurooplastele USA Venemaast igati üle. USA on ka tükk maad avatum Venemaast. Venemaa muutub aina kinnisemaks ja kinnisemaks, samas kui USA tegemisi on selgelt kogu maailmal võimalik jälgida, mis äratab inimestes üle maailma tema vastu huvi. Paljude jaoks on see siiani unistuste ja imede maa. Venemaale tahavad minna vaid põgenikud või hädalised Kesk-Aasiast samal ajal kui rahvaarv kahaneb ja vananeb. USA on ka kõrgelt arenenud, läbinisti demokraatlik ja tihedalt seotud meie majanduse, meedia ja meelelahutusega ning omab ka maailma suurimat militaarjõudu, mis Venemaale teatavasti üldse ei sobi.
Moskva peamiseks sooviks ongi piirata USA raketitõrjesüsteemi ja küberrelvitust, kuna nende militaarvarustus on kõvasti vähemuses. Venemaa kurdab ka, et NATO valitsev osa Euroopa julgeoleku küsimustes kahjustab nende riiklikku julgeolekut, sest neil ei ole õieti mingit mõju alliansi otsustele. Aga USA ametiisikud on keeldunud võtmast tõsiselt Venemaa ettepanekuid sõlmida uus Euroopa julgeolekuleping.
Viimasel ajal räägitakse, et Venemaa on välispoliitika allutanud majandushuvidele, just nagu USA. See peaks kaasa tooma ka konfliktivõimaluste vähenemise ja partnerite ringi kasvu rahvusvahelisel areenil. Teatavasti teenivad Venemaa energeetikakorporatsioonid lõviosa tulust tooraine müügiga läände. Just seepärast on Venemaa suhted Euroopa Liidu ja USAga suurest hulgast majanduslikest, humanitaarsetest ja sõjalis-poliitilistest probleemidest hoolimata viimasel ajal arenenud eesmärgiga luua energeetikavallas uusi ärikontakte. Kas sellest ka midagi välja tuleb, ei oska ma arvata, sest eurooplased kardavad ju jääda sõltuvusse vene gaasist, kuna siis oleme venelaste mõju all ja neil on iga hetk võimalus gaas kinni keerata ja sellega manipuleerida .
Tundub, et kokkuvõttes tahavad mõlemad riigid liikuda neutraalsuse suunas, on tõsiasi, et need kaks suur riiki ei saa kunagi päris ilma konfliktideta hakkama, aga vähemalt nad üritavad keskenduda majanduse edukusele. USA lisaks veel rahva heaolule, inimõigustele, rahule Afganistanis ning Iraagis ja ka globaalsetele probleemidele.
Aga tegelikult ei taha ükski suur riik muud, kui suurendada oma mõjuvõimu. USA on juba ammu ära õppinud, et seda saab teha rahaga , selleks on vaja olla edukas majanduses ja omada suuri rahvusvahelisi panku. Nüüd on ka Venemaa USAlt selle nipi ära õppinud ja aru saanud, et kui nad tahavad taastada endist Nõukogude Riiki ja ma arvan, et tahavad, siis on neil vaja käituda nagu nende suur naaber, anda teistele riikidele laene meeletult rangete tingimustega, panna euroopa endast sõltuma. Parim viis selleks on omada ja ohjeldada ohtralt väärtuslike maavarasid, milleta keegi hakkama ei saa. Ainuke mure on see, eurooplased näevad venelaste salaplaani läbi, ameeriklased oskavad seda parema maine alla peita .