Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade...............................
Ideaal, mille poole koolid peaksid püüdlema on see, et laps leiaks kooliskäigu ajal selle valdkonna, milles ta on andekas. Ja et kooli lõppedes oleksid noored täis pealehakkamist, tahtejõudu ja huvi kõige uue vastu ning püsivust edasi õppida. Kõigesse mida inimene teeb peab ta panema natuke ennast, kui tahab et sellest tuleks midagi head, mõeldes välja noorukina selle, et mida ma elult tahan ja panna endale asjad tähtsuse järjekorda ning püüelda oma unistuste poole arvan ma, et mul ei jää stressi tekkimiseks palju aega. Mul pole seda vaja ja ma ei mõtle asjadele, mis mulle stressi tekitaks. Kuna ma julgen unistada, siis julgen ma ka põruda. Kui koolis läheb halvasti, saan halva hinde siis kusagil mujal jälle läheb hästi ja selle halva hinde kõrvale saan järgmise hea hinde. Noored peavad tegelema peale kooli veel millegagi, mis neile tõeliselt meeldib, siis ei teki stressi ja peavalu koolist ning tuleb olla suhtumisega, et minu tänased
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald · Valmimisajaks peetakse maikuu
kirjutamis- ja lugemisraskuste puhul ning lastele ja õpilastele, kes vajavad kõneravi. Meie koolis ei ole võimalik kasutada logopeedi teenust igapäevaselt. Kõneravi tunde annab kooli eripedagoog, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Korra õppeaastas kasutame maakonna õppenõustamiskeskuse logopeedi teenust, et saada kinnitust spetsialistilt, kas tegevus on õige ning milliste tulemusteni tuleks õppeaasta lõpuks jõuda. Sellised eesmärgid seatakse juba sügisel. Tunnid toimuvad üldjuhul õppetöö ajal, st, et kokkulepe on eesti keele õpetajaga, kelle tunnist õpilane saab minna logopeedi juurde. Siin toimib tõesti väga hästi kahe õpetajavaheline koostöö, mille eesmärgiks on aidata last. Õpiabirühm see on abiks õpiraskustega õpilastele. Meie koolis on igas klassis õpilasi, kes osalevad õpiabi rühma töös ja sinna on nad asunud üldjuhul aineõpetajate
Erivõimeliste ja andekate õpetamise (eripedagoogilised) võimalused ja väljakutsed Essee Andekad ja erivõimelised kui meie ühiskonna alustala nii võivad paljud meist arvata. Milline oleks olnud maailm, kui ei oleks olnud da Vinci't, Einstein'i, Mozart'it jt, kes andsid oma loominguga suure panuse ühiskonna arengule. Olen kindel, et ka praegu kasvab kodudes pisikesi geeniusi, kes suureks saades muudavad meie aru saamist maailmast, kuid selleks et see kõik nii läheks, tuleb neid nende kasvamise teel toetada ja suunata, sest muidu võivad nende anded kaotsi minna. Siin kohal ongi suur roll (eri)pedagoogidel, kes lapsega pea 25% tema elust kokku puutuvad, seda enam et praeguseks suunaks on pigem see et kool kasvatab/õpetab last, vanemad naudivad tulemusi või siis vastupidi, süüdistavad kõiges kooli ning õpetajaid. Kõige suuremaks väljakutseks pean motivatsiooni leidmist ja säilitamist, seda eelkõige andekatel lastel kuid
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Õpetaja ei saanud aga midagi aru ning tund jätkus. Koolis käia oli nii halb kui ka hea. Hea oli see, et sai palju nalja ja tarkustki tuli natuke juurde. Halb oli aga see, et kool asus kaugel ja talvel oli eriti halb pimedaga koolist tulla. 6 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest Minu isa käis koolis 1965. aastast kuni 1973. aastani. Aare Lepp õppis Hargla 8. klassilises algkoolis. See asus Valga rajoonis. Koolimaja on ka praegu olemas ja seal toimuvad ka õppetööd, aga nüüd on selle nimi Hargla põhikool. Kahekordne kivimaja asus kodust nelja kilomeetri kaugusel ning sinna mingi jala või bussiga. Vahepeal sai ka koolist koju rongiga. Tunnid kestsid 45 minutit ja päevas oli 6-8 õppetundi. Ka laupäeviti käidi koolis, aga siis oli ainult neli tundi. Kuna kool polnud eriti suur, ei jagatud klasse paralleelideks. Klassis õppis 20-30, koolis aga 160-240 õpilast.
emotsionaalne seisund vms) · õpetaja-lapsevanem (austus, ei ole erikohtlemist, suunata üksteist kasvatamises) · õpetaja-kooli juhtkond (soovitavalt Teie-vormis rääkida ametlikes olukordades, · õpetaja-muu personal (tagada, et kõik õpilased kõikidesse neisse samasuguse lugupidamisega suhtuksid) Õpetaja riietus Õpetaja seelik peab olema pikem kui klassis kõige madalama laua pind. Kehtivad kõik need reeglid, mis kehtivad õpilase riietuse kohta. Õlapaelad, nabapluusid, minid ei ole lubatud, aluspesu ei eksponeerita, dekoltee viisakas, läbipaistvad riided. Sukad või sukkpüksid kõikidel päevadel kus õpilastega v lapsevanematega kokku puututakse. Kingad mugavad. Sussid ja plätud keelatud. Akadeemiline riietus. Nt aktustel. Mustvalge v tumedad või beezikat toonid. Tagasihoidlik muster, õlad kinni, sukad jalas. Alates kella kuuest võib kanda õhtukleiti. Õpetajate maailmaorganisatsiooni kutse-eetika deklaratsioon
kooli roll oma piirkonnnas, sellest tulenevad eesmärgid ja tegevused lähiaastateks kooli omandivorm eelarve, kooli rahaallikad koostöö omavalitsusega – omavalitsus nimetab ametisse direktori koostöö lapsevanematega õppekorraldus (tavaõpe, perioodõpe, kohustuslik õppetegevus, huvitegevus) õpetajate kvalifikatsioon täiendkoolituse vajadused, ümberõpe, kaadriotsingud kooli materjal – tehniline baas (raamatukoge, võimla, staadion, arvutiklass, kooliaed jm) õppekirjandus, tehnilised vahendid Kooli arengukava (tehakse 3-5a või 10-12a peale) struktuur (soovitatavalt): Kooli roll oma piirkonnas, sellest tulenevalt eesmärgid ja tegevused lähiaastateks; Kooli omandivorm; Eelarve, kooli rahaallikad; Koostöö omavalitsusega; Koostöö lapsevanematega; Õppekorraldus (tavaõpe, perioodõpe, kohustuslik õppetegevus, huvitegevus);
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?................................................................................................
Oma kogemusest võin tuua ühe näide. Tegemist oli 5. klassiga, mis minu meelest oli just ,,põrgulik klass". Ma avastasin, et nendele meeldib vahetunnid veeta arvutiklassis ja otsustasin, et proovin siis korraldada rohkem tundi arvutiklassis. See oli väga effektiivne - tulemuslikkus sellistest tundidest oli suurem ja käitumisega ei olnud probleemi, sest lapsed olid nüüd aines huvitatud ja kartsid, et kui nad end halvasti käituvad, siis rohkem me ei tee tunnid arvutiklassis. 7. Tasakaalustatud suhe Kuna õpetajaroll koondab endas väga erinevaid jooni, võib juhtuda, et õpetajat ajab tema roll veidi segadusse. Aga minu meelest, peavad ju õpetajad leidma mooduse sõbra- ja õpetajarolli ühendamiseks. Õpilastega võib hästi lähedaseks saada ja nendega hästi läbi saama, aga on vaja kontrollida, et see ei eemaldu oma professionaalsest rollist. Õpetaja peab olema lastele
seltsimeestele truu. Seejärel küsiti Eesti NSV-ga seotud küsimusi. Üks tüdruk, kes ei tahtnud komsomoliga liituda, pandi klassi kinni, et ta seal järele mõtleks. Tüdruk ei astunud ka siis komsomoli. Kui seda tänapäevaga võrrelda, siis on need organisatsioonid nagu tänapäeval kodutütred ja noorkotkad. Tundide ajal oli kohustuslik tsiviilkaitseõppus õhuhäire. Anti kolm korda kella. Siis tuli gaasimask pähe panna ja klasside kaupa rivistatult rahulikult minna koolimaja taha. Kui terve kool oli seal, ütles õpetaja, et õppus on läbi ja õpilased võivad klassidesse tagasi minna. Gaasimaskide pähepanemist õpiti. Kodus kästi õmmelda vatimarlimask, mis tuli kooli tuua. Tsiviilkaitse õppus oli selleks, et kui aatompomm visatakse Nõukogude Liidule, siis teavad õpilased, kuidas käituda. Tegelikult oleks pidanud minema keldrisse, sest kui tuleb aatompomm, on see nagu maavärin, mis lõhub kõik ära. See saastab õhku.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete tasandil on hea läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õppejõududega. Kõige rohkem on stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud õpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis käib õpilane, kes teistest erineb : jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu väljakannatamatuks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem – kasutatakse vägivalda. Selline laps on paraku olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus suurele ringile - Miks peavad lapsed kedagi kiusama? Sellele küsimusele kahjuks on raske vastata, seda teab iga laps ainult ise. (miksike.ee 14.02.2017) 6 2.1. Koolistressi põhjused
hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi
Paratamatult on õpetaja isiksus õppeprotsessis tugevaks mõjutajaks. See tähendab, et ühest küljest on meil värskete ideedega õpetajad, kes oskavad toetada ja püüavad kaasata õpilasi aktiivsesse õppeprotsessi ning lähtuvad lapse vajadusest; kelle eesmärk on kasutada innovatiivseid ja uusi õppemeetodeid nagu diskussioon, väitlus, ajurünnak, rollimängud, intervjuu, stimulatsioonid. Teisalt on aga meil endiselt õpetajaid, kelle tunnid piirduvad ajatute meetoditega, nagu loeng, töö õpikuga, vestlus, küsitlus ja individuaalne töö. Väide, et õpetajad ei saa kasutada uuenduslikke lähenemisi, kuna neil on vaja õppekava täita, on vaid väheses osas tõene, sest õppekava sees on õpetajad siiski oma meetodites vabad. Õppekava muidugi peab olema ja sellest tuleb kinni pidada, aga jääda kinni väitesse, et õppekava ei lase ühte või teist meetodit rakendada, on liialt pealiskaudne.
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7
õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
töötulemused palju paremad ning ka inimesed oleksid palju rõõmsamad. Kuid tulles tagasi õpingute juurde Tehnikakõrgkoolis pean tõdema, et minu ootused hakata õppima kohe huvitavaid aineid said petta. Ootus tormata pea ees erinevatesse autoga seotud laboritesse ja õppida juba esimesel kursusel auto asju olid väärad. Ees ootas filosoofia, mis ei ole kunagi kuulunud mu lemmikute hulka, matemaatika, milles pole ma eriti tugev, ning nii mõnedki teised aine tunnid millest ma hiljem rohkem kirjutan. Lisaks sellele ehmatati juba esimesel septembril õpilased ära kooliga, kõlas nagu see poleks kool vaid hoopis karmi reziimiga noorte vangla, kus iga väikseimgi viga, viib karistuseni ehk antud juhul koolist väljaarvamisega, kõike seda oli ühe päeva jaoks tohutult palju. Ka rühmavanema kohustus määrati vastu tahet peale. Jah, peab tõdema, et algus oli karm ja raske ning hirmutas kohutavalt, kuid eks iga uue asjaga ole nii, et alguses tundub asi
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb, olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise. Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule
juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgemate psüühiliste protsesside lokalisatsioon sõltub nii isiku üldisest arengust kui ka mingi oskuse omandamise etapist. Teiseks tuleb arvestada, et üks ja sama ajukeskus juhib samalaadseid operatsioone paljudes tegevustes
Kirjutamise kunst Nimeta mõtete püüdmise vahendeid. Kirjelda neist ühte. Lihtsaim viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või eksperimendi ülevaadet, loetleda argumentte mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit, ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks. Esmalt tuleks endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada. Ning siis tuleb juba lõplik valimine, millised teemad sobiksid kõige paremini kokku ja millest annab parima kirjatüki kokku panna. Veel on mõtete püüdmiseks headeks vahenditeks teema veeretamine, skeemi koostamine. 2. Harjutus lk
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
sotsiaalse tunnustuse vahel, kalduvad nad otsustama esimese kasuks. Eelkooliealiste laste ja algklassiõpilastega töötades tuleb anda neile ülesandeid, mille puhul nad suudavad jälgida taotletavate eesmärkide saavutamist. Ülesanded peavad olema jõukohased, nõudma õpilaselt mõõdukat pingutust, kuid täidetavad võrdlemisi lühikese aja jooksul. Ka vanematele õpilastele antavad õppeülesanded peavad olema jõukohased. Pikemad ülesanded tuleb jaotada osaülesanneteks nii, et õpilased õpiksid töötama jõukohaste vahe-eesmärkide nimel, kogemuste kasvades aga ise otsustama ülesannete lahendamisetappide vajalikkuse üle ja püstitama neile vastavaid vahe-eesmärke. Motivatsioon tarvete teooriate valguses Murray defineeris tarvet hüpoteetilise jõuna, mis mõjutab inimese taju ja käitumist teda ebarahuldava situatsiooni muutmise katsetes. Tarbe puhul on tegemist sisemise
mõtleb, kirjutab, ta ei künna ega kaeva tähendus oli väga konkreetne ning kraave. See oli aeg, mil vabadus tähendas väljendas täpselt nähtuse vabadus, üllatus, kergemat elu, mitte veel poliitilisi mure olemust, hakkas alles aja vabadusi, valikuvõimalusi, mis teevad jooksul konkreetseid piirjooni kaotama elu elamisväärseks. Kui paljudele tähendab ja omandama üldisemat tähendust. Samas vabadus tänapäevalgi kergemat oli nende mõistete sisuks raskest elu? Küllap paljudele. Paulo Freire orjatööst vabanemine. on väitnud, et haridust vajavadki eelkõige Kuid hariduse ja vabaduse tähendus rõhutud, sest haridus kergendab on muutunud ka tänapäeval. Alles oli nende elu
Miili sõnul kehtis veel kaks aastat tagasi kord, et tunnist ei tohi osa võtta üle 20-25 lapse, kuid tänaseks on ministeerium kõik reeglid kaotanud. Suur laste hulk tunnis on Miili sõnul ohtlik ka sellepärast, et osal lastel võib olla erivajadusi. Nii ruumipuuduse kui ülekoormatuse tõttu panevad paljud koolid lapsi võimlema ka mitte võimlasse, vaid hoopis tolmustessse koridoridesse. Palju vabastusi Paljudes koolides jäävad Miili sõnul ka kehalise tunnid ära või saavad õpilased liiga kergel käel vabastusi. "Kui laps on ülekaaluline või ainult kergelt haige," märgib Miil, "siis jääb ta kohe kehalisest kõrvale. See ei tohi nii olla. " Eelmisel aastal jättis Põlva Ühisgümnaasium keskkoolis kehalise kasvatuse tunnid lihtsalt ära. Pärast piikide murdmist haridusministeeriumiga hakkab kool nüüd jälle tunde andma. Vähe tunde "Lapse normaalseks arenguks peaks kooli kehaline kasvatus katma umbes poole vajalikust
Aleksandra Jakovtsenko (132417SKVOM) SKVOM-1 16 situatsiooni 1. Lobisemishimuline klass Kõigipealt ma säilitaks klassis positiivset atmosfääri, kuna liiga range käitumine ei ole minu iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks s
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
