inimene - sügav mänguline loomus. sõda saab olla ka “mänguna”, kuid võib lõppeda traagiliselt, taanduda mängu vormile. kui paned raamatu kinni: kõik on mäng või? ☼ Huizinga – elav autor Egon Friedell (Friedmann) (1878-1938) ☼ hobid: teater (Viini kabaree kultuur) ja kultuuriajalugu ☼ tegi enesetappu: hüppas korteri aknast välja, kui tema juurde tulid natsid ☼ Vana-Egiptus kuni tema kaasajani, mõned köited on jäänud poolikuks, kirjutamata jäi Keskaja ja Rooma kultuuriajalugu ☼ Friedell: populaarne Põhjamaades ja Saksamaal ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ lähenemine:mitte sügav, oluline oli jutustada anekdoote, mänglev, lihtne lugeda ☼ Hegeli mõju, morfoloogiline lähenemine (Spengleri mõju) ☼ ajalugu õpetab seda, et püsivad on ainult hinged (uskumused)
tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivad kultuurikäsitlust 19 saj Kultuur rahvakultuur, argielu, folkloor vms Kultuur kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst JACOB BURCKHARDT (1818-1897) Üldised vaated ajaloole Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Kultuuriajaloo käsitlus
Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku kohta Kreeka( Elláda) Pealinn: Ateena ( Athínai) 14 Rahvaarv: 11,1 miljonit Pindala: 131 625 km² SKT: 19 400 OJS elaniku kohta Hispaania (España) Pealinn: Madrid (Madrid) Rahvaarv: 43,0 miljonit Pindala: 504 790 km² SKT: 22 900 OJS elaniku kohta Prantsusmaa (France) Pealinn: Pariis (Paris) Rahvaarv: 60,0 miljonit Pindala: 543 964 km² SKT: 25 500 OJS elaniku kohta Iirimaa (Ireland/Éire) Pealinn: Dublin (Dublin / Baile Átha Cliath) Rahvaarv: 4,1 miljonit Pindala: 70 273 km²
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise aja kirjandus
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa
Postiteenuste tariifid peavad olema ühtsed ja teenused võrdselt kättesaadavad kõikidele inimestele. MAJANDUSPOLIITIKA Eesti majandus on IME perioodist alates tundmatuseni muutunud. Majandus on kasvanud ja teisenenud ning algne üksmeelne liikumine turumajandusse asendunud tüüpilise kapitali esialgse akumulatsiooniga. Valitseva äärmusliberaalse ideoloogia mõjul on unustatud ühiskonna põhiväärtus inimene. Me võime uhkust tunda sisemajanduse kogutoodangu (=SKT) kasvutempo, stabiilse krooni, madala riigivõla, interneti leviku ja sõiduautode arvu üle. Kuid samal ajal näeme ka meie senise arengu varjukülgi: suurt majanduslikku ebavõrdsust, keskmise inimese madalat elatustaset, ebaühtlast regionaalset arengut; kuritegevuse, AIDSi, narkomaania ja alkoholismi levikut; maaelu kriisi, teede ja ühistranspordi halba olukorda; tööpuudust, madalaid palku ja
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Kui see tendents kasvava põlvkonna seas dominantseks muutub, on Eesti tulevikustsenaarium must kaugem tulevik puudub. Samas võib eestlaste kollektiivsustundes peituda lahendus loova kultuuri allesjäämiseks. Eestis on ikka aus olnud ühistöö, naabrile abi pakkumine (talgud), meid liidab laulupeotraditsioon ja keel. Eesti rahvas on üle elanud nii ordu kui tsaari, nõukogude võimust rääkimata. Eestlased on laulurahvas, käsitöörahvas. Kultuurrahvas, kes võib oma annete üle uhkust tunda ning kelle loov vaim elab. Kui me muutume üksnes (massikultuuri) tarbijateks, kaob meie identiteet. Loovus ja rahvuslik enesetunnetus õilistavad ka ainelist kultuuri - omakasu, soovi edasi jõuda. Loovus, aga ka aineline kultuur, toidab rahvuslikku uhkust ning lämmatab alaväärsust. Eesti rahvuskultuur on suuresti olnud talupojakultuur, milles töökus ja kasinus olid põhiväärtusteks. Kõige selle juures ei unustanud rahvas ka laulu ja tantsu, ehtsat ja rõõmsat eneseväljendust
8 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE selgitada üksikjuhte.1 Tähtsustati narratiive2 , faktoloogiat ei peetud nii olu- liseks. Seal, kus faktidest puudus tuli, võeti appi fantaasia. Tulemused olid must-valged. Humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. 20.»sajandil tekkis seisukoht, et minevikuga ei saa seletada tulevikku. Geneetiline eksimus — tekke põhjus- tega ei saa kõike seletada3 . Juhul, kui mineviku abil olevikku mõista ei saa, siis milleks ajalugu üldse vaja on? Juhul, kui isegi üritada minevikusünd- muste abil olevikku seletada, siis on see potentsiaalne konflikti allikas. Seda on küll üritatud teha, aga sisuliselt on see alati õigustusena töötanud (Hitler; kõik mis ei toeta töörahva revolutsiooni, on halb.) Tegelikkuses ei õigusta paratamatus ju mitte midagi.4 Õigustus on vajalik ainult siis, kui meil on mingi valikuvabadus.
Inimene peab lugemise, vaatlemise ja mõtlemise kaudu jõudma selleni, et teada parimat sellest mida on võimalik teada. Arnoldi mõtlemised olid 19 sajandil, kuid need kestsid terve sajandi jooksul. · Arnolidi mõttevaatluse saab jagada neljaks: 1. Inimese võime ära tunda parimat. 2. See, mis on parim ja väärtuslik 3. Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks 4. Selle parima poole, väärtuse poole , püüdlemine. Tema loogika oli, et kultuuri kaudu peaksime juhtima ja suunama disiplineerimata masse. Kultuur peab olema midagi, mis hoiab korda maailmas. Samal ajal kui massidest tulenev anarhia ähvardab seda. Anarhia lõhub seda korda, mida kultuur loob. Arnoldi loogika selles raamastus on hoiatus. Ta näeb, et töölisklassil on oma väljendusvormid
kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui institutsiooni – toimetajate ja ajakirjanike – ühisarvamust. Juhtkirjad ei põhine isiklikul. Erinevalt kõigist teistest arvamuslugudest pole juhtkirjas iialgi mina-vormi, sest autor ei esine seal indiviidina, vaid üldisikuna. Kui on vaja rõhutada mingile arvamusele, kasutatakse ajalehe nime: „Postimees on seisukohal, et …“ Juhtkirjades esitatakse tegevust minevikust olevikku ja olevikust tulevikku. Ajastruktuuri põimub kirjeldamine, kommenteerimine ja tulevikuga seoses õpetatakse, õhutatakse ja kästakse. Eesti ajalehtede juhtkirjad jagatakse eesmärgi järgi 2 rühma: 1) Selgitavad ja tõlgendavad – ajaleht seletab sündmuse või otsuse tausta: miks juhtus ja mida tähendab? Ajaleht ütleb oma arvamuse teema kohta ja põhjendab seda vastavalt faktidele. 2) Poleemilised ja kriitilised – kritiseeritakse toimunud sündmusi ja otsuseid
Teda võib näha usureformaatorina, ta rõhutab usku oma taevase isa suhtes. Üheks olulisemaks üleskirjutatud tekstiks on Mäejutlus Matteuse evangeeliumist 5-7. Seal on ka üks olulisemaid palveid Meie Isa palve. Ta kogus enese ümber jüngreid, olulisemad olid 12, kes kujutavad Iisraeli 12 suguharu. Jüngrid olid tavalised inimesed. Ta läks oma tegevusega ususpetsialistidega vastuollu, Jeruusalemma templi preestritega. Ta oli nende silmis eksiõpetaja, Rooma riigi vastane ja ta löödi risti INRI Jeesus Natsareetus Juutide Kuningas, löödi tema risti kohale, sest ta kuulutas jumalariigi tulekut ja kujutas juutide kuningat. Usutakse, et pärast ristilöömist tõusis Kristus surnust üles. Juudas Iskariot andis ta ära Roomlaste kätte, temast on saanud reeturlikkuse sümbol. 11 Kristlus on monoteistlik usk, kuid siin räägitakse
Eesti kirjandus vajab üht teost, kus käsitletakse Eesti nüüdisaega ja tehakse seda laiahaardeliselt mitme põlvkonna kogemust kirjeldavana. See on see, mida suure romaaniga silmas peetakse. Seda oleks põlvkondade üleselt lugeda, mida loeb vanaema, ema ja ka laps. Seos erinevaid põlvkondi ja olevikus eksisteerivaid teemasid, mida käsitleda. Märt Väljataga: ,,Enamik nüüdisaegseid eesti romaane vahendab ka lähiajaloolist minevikku või kujutluslikke aegu, ja romaanides, kus kujutatud olevikku, on keskendutud pigem kitsalt privaatsele kogemusele. Laiad pildid ei kujuta tänapäeva ja pildid tänapäevast ei ole laiad. Postkommunistlik Eesti ei ole veel andnud Suurt Eesti Romaani." Kuid mõningatest teostest mitme peale ühe suure romaani saaks küll. Suur fantaasia Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets" (Eesti müüdi eepiline läbikirjutus, posit suhe Eestisse, neg ümberpööramine. Teos asetub ajaloo alaste vaidluste ja pagulaskriisi taustale. Vaimukad seosed ja järeldused
tegevusega esile kuulajate ja võimude äreva reageernigu. Novellis ,,Silmus" I leiab mees tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse. 1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton mineviku poole. Endiselt huvitavad teda inimese olemisprobleemid. Ajalugu on kirjanikule vaid näitelava, kus saab kujutada üle aegade kestvaid seoseid: vaadata mineviku kaudu olevikku ja tulevikku. Seda Valtoni novellistika suundumust iseloomustab kogumik ,,Õukondlik mäng" (1972). Novell ,,Roosa kits", mille sisuks on kahe Saksa väikelinna vaen roosa kitse kuju pärast, sümboliseerib inimeste võimuiha ja rumalust. Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese
2) Kindlustama jumala tahte valitsemise maailmas. Annab kultuurile tema kasulikkuse. Kult on ka sotsiaalselt kasulik. Hoiab korda, muudab inimesed paremaks inimese vaimne täiustumine. Kultuur see teadmine on hea ja see on ka rakendatav. Lugemine, mõtlemine, vaatlemine aitab valida mis on hea. Tema mõttekäik jaguneb neljaks: 1) Inimese võime ära tunda parimat 2) See mis on parim ja väärtuslik 3) Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks 4) Selle parima poole püüdlemine Anarhia korrastus mille eest tuleb kult säästa. Kult peab hoidma korda maailmas ja anarhia on see mis hävitab seda korda. Anarhia on kult vaenlane lihtrahvas, kes ei lase ennast harida. Arnoldi loogika kehtib siiamaani ( inglismaa hierarhiate ülestõus). Tema zarn on hoiatus anarhia võib hakata kogu inglismaad hävitada. Nt. Folkloor teab, kus sfääris ta asetseb, anarhia aga ei tea. Ta ei asu kusagil.
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
kui ka mujal arenenud maailmas: · Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduism, budism, taoism, judaism · Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, linnastumine · Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja tekivad linnriigid. Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi valitsemiskorraldus oli lõppenud. Ateena vastandus seejuures Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. · Õigusemõistmises: varasema ühtse ja ainuõige piirkondliku õigussüsteemi asemel eristuvad nüüd tavad/tavaõigus ja loodus/loomus, millest vaid viimane on universaalne. · Filosoofias: antiik-kreeklaste mõtlemises liikus kõigi nende muutuste tulemusena
Riigivormide käsitluses eristab Aristoteles 6 põhivarianti: monarhia, aristokraatia, vabariiklikkus, türannia, oligarhia ja demokraatia.Neist 3 esimest loeb ta õigeteks. Parimaks riigivormiks süsteem, milles oligarhia ja demokraatia täiendavad teineteist. Poliitilist võimu peab Aristoteles mitte inimese, vaid seaduse võimuks kodaniku üle. Antiik-Kreeka ühiskonna kriisi- ja langusajal (IV-II saj.eKr.) kaotavad linnriigid oma iseseisvuse ja langevad esialgu Makedoonia, seejärel Rooma riigi kontrolli alla. Vana- Kreeka poliitilis-õigusliku mõtte traditsioonid ja areng jätkus Rooma riigis veel terve aastatuhande jooksul. Sotsiaalsed kihid patriitsid ja plebeid, ratsanikud ja nobiliteet (patriitsid ja rikkad plebeid) ning varatud kodanikud.Rooma saadikud olid saadetud Kreekasse tutvuma sealse seadusandlusega, eelkõige Soloni seadustega. Seisukoha, et riik ja võim rajanevad avalikul õigusel, formuleeris esmakordselt Rooma riigimees ja kirjanik Cicero (106-43 eKr..)
*kultuur tema jaoks: 1.Kultuur kui TEADMISTE VARAMU ehk parim, mis maailmas öeldud ja öeldud. Tead mis on hea ja ka rakendad seda üldiseks hüvanguks. Peab selleni jõudma lugedes 2. Kultuur peab kindlustama jumala tahte valmitsemise maailmas, jumalik valitsemine. Inimese vaimne täiustumine. *tema mõttekäigu saab jagada neljaks: 1) Inimeses võime ära tunda parimat, väärtuslikku 2) See, mis on parim ja väärtuslik kuulub kultuuri mõiste alla 3) Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks 4) Selle parima poole püüdlemine *popkultuuri asendab sõnaga anarhia *kultuur korda loov m õiste ühsikonnas *kultuuri kaudu peab korrastama tahumata inimmasse *kultuur hoiab korda maailmas *tema teos on hoiatav massid nakatavad kogu Briti ühiskonda (folkloor teab alati kus on tema positisoon) 3 *anarhia tahab ronida teistesse aladesse, voolata igale poole, ei lepi talle määratud piiridega *taustaks industriaalajatu esimene plahvatus
Inimene on polise loom (zoon politikon). Ateenlase religioon oli linna religioon, usulised sündmused olid linna sündmused ja kunst oli linna kunst. Aristoteles ütles: "Ateenlase konstitutsioon on tema elustiil" (mitte legaalne struktuur). Avalikus ametis olemine polnud ateenlastele karjäär, vaid see oli midagi, mida juhtus iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei ostud endale ameteid, vaid kõigil on võrdne võimalus ametitesse jõuda, sh ka vastavalt tema loomulikele võimetele. Vabadus ja seaduskuulekus olid võimalikud vaid koos, vabadus sisaldas austust seaduse suhtes. Türanniat (valitsemist jõu, mitte seaduste läbi) peeti halvimaks võimalikest valitsustest. Ateenlased uskusid ka arutelusse kui parimasse vahendisse poliitika loomiseks ja elluviimiseks. See
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle otsustab see, mis on tema sees. L
aastal algas rahvuslikus liikumises taas elavnemine. Oma osa oli selles Aleksandrikooli asja edendamisel. Nimelt osteti tulevasele koolile soodsalt maja Põltsamaal. See muutis kogu ürituse rahva ajaoks tunduvalt reaalsemaks. Teravnesid suhted kirikuringkondades, kes 1877. aasta algul Aleksandrikooli vastu avalikult välja astusid hinnates eestlaste rahvuslikke püüdeid utoopiliseks ja kahjulikeks. Urvaste mõisniku Samsoni argumendid tabasid teravalt eestlaste tärkavat rahvuslikku uhkust, sest sisuliselt alavääristati kogu rahvast ja tema keelt. Sellele järele kiitma leiti ka vähemalt üks orjahingeline eestlane Pärt Suija. Tema nimi sai eelmise sajandilõpu rahvusliku reeturi üldnimeks. J. Hurt astus sakslastega avalikku poeemikasse, tõrjus kõik etteheited kindlalt tagasi ning põhjendas veenvalt eestlaste õigust ja kohustust oma kultuuri vabalt arendada. Äge poleemika ärgitas rahvast kaasa lööma või vähemalt kaasa mõtlema.
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.
kogum. Eugeenika meetodid:1. Positiivsed pärilike eelduste säilitamine ja rohkendamine, selleks soovitatakse ühiskonnas rakendada materiaalseid ja moraalseid stiimuleid. 2. Negatiivsete meetoditega püütakse vältida ebasoodsate geenide ning pärilike haiguste levimist, rakendades selleks profülaktikat ja abielunõuandlust. Sugulus kahe või enama isiku faktiline ja juriidiline suhe, mis põhineb põlvnemisel (veresugulusel), tekib abielu kaudu või on lapsendamise tulemus. Rooma õiguses eristati ka võimusugulust, mis hõlmas kõiki ühe perekonnapea võimule alluvaid isikuid. Vanemad vanemate, nende vanemate, viimaste vanemate jne põlvkondade kaugust ja seost isikuga, kes on uurimuse objektiks. Põlvkond e. generatsioon sugupõlvede järjestus genealoogias , mis seotud sigimissidemetega nt vanemad, lapsed, lapselapsed, jne. Ka samaaegselt elavate teatava liigi esindajate kogum. Põlvnemislugu kirjeldus isiku
1347.a. anti vastavad alad valitseda Liivi ordumeistrile, mis allus Saksa ordule 1559.aastal müüdi SaareLääne piiskopkond Taani kuningale (Frederik II) · 1561.aasta juunikuu alguses alistusid Harju, Viru ja Järvamaa ning Tallinna linn Rootsile. · 1561.aasta novembris allutas Liivi (e.Saksa )ordu end Poola kuningale (Sigismund II August). 12271561 oli KESKAEG (siis lagunes ordu) EESTI kuulus seega Saksa rahva ja Rooma Keisririiki (suheldi ladina keeles) Keskaegsed linnad: (9) Tallinn; Tartu; Viljandi; Paide ; Narva; Rakvere; VanaPärnu; UusPärnu 16. Eesti haldusjaotus 1561 1917 Eestit jagasid 3 riiki: 1. Taani Saaremaa (pärast TaaniRootsi sõda 1645 >>Rootsile) 2. Roootsi Põhja ja KeskEesti, hiljem kutsuti PõhjaEesti Kubermang 3. Poola LõunaEesti (16001629 toimus RootsiPoola sõda Liivimaa pärast.) 1629. a. loovutas Poola kõik Rootsile
sundivaks keskvõimuks. Et sugukond oleks elujõuline, hakati piirama liikmete individuaalseid vabadusi ja õigusi. Algselt küll tavaõigusel sundivat iseloomu polnud, kuid hiljem muutis keskvõim selle kohustuslikuks. Põlluharimise levides hakkas arenema majandussüsteem ja ühiskonnal oli vaja uut tüüpi organisatsiooni, milleks sai riik. Arhailine riik lõi aluse kirjutatud õigusele, seadusõiguse tekkeks. Õigusallikate kujunemisloos on tähtsal kohal rooma õigusel. Roomlased arendasid teatud protsessitüübid: hagide süsteem. Mis oli küll suht algeline ja puudustega. Ja kui võim hakkas pöörduma ainuvalitseja poole, hakati tegelema kodifitseerimise põhimõtete realiseerimisega. Järgnes frankide õigus, prantsuse õiguse allikas. 13saj hakati koguma kokku tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tänapäeva mõsites oli tegu läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid
1894 kasvas üle märatsevaks hullumeelsuseks. Sel ajal tekib tema luule paremik. 1913 sureb tahted akna juurde minna. Juhan Liivi luulepreemia sai esimesena 1965 saare naine Debora Vaarandi ("Eesti mullad"). Paul-Erik Rummo sai luulepreemia luuletuse "Ikka Liivist mõeldes" eest. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. Nikolai Triik tegi temast parima pildi. Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused, korjas kokku ja avaldas. 1927 kirjutab ta Liivist monograafia. Luulet on viisistatud. Looming 1905 jõuab Liivi looming rahvani tänu rühmituse Noor-Eesti tööle. Põhjalikumalt 1915 aastal ilmunud V albumis. Noor-Eesti eesmärk oli rahvani tuua mitte ainult Liivi luuletusi, vaid ka tema lugu. Loodusluule: pisidetailid, isikustamine, sõnakordused, tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus
surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. 9 "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt moraalitu tõusikseltskonna elukeerisesse. Areneb valuline abielu purunemine koos sellest johtuvate traagiliste sündmustega.
.........................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud.
b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju) Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg
b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju) Arusaam kirjandusest kui üks kultuuriloome vormidest, kirjandus kui sotsiaalne praktika (vt. tagapool uus kultuuriajalugu) Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud) Kirjandusajaloo olevikukesksus: peegeldatakse loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Esimesed käsitlused M. J. Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
