Ungarlased Jana Raudsepp 10 . A Sissejuhatus Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjardid ) on soomeugri rahvas, mille enamik räägib ungari keelt. Ungari rahvaarv on 9 941 000 (juuni 2012) Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar. Arvukus Ungarlased on suurima rahvaarvuga soomeugri rahvas. Tänapäeval elab osa ungarlasi vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Budapestis ehk ungari pealinnas, mis on Euroopa Liidus suuruselt 7.linn elab 1.734 miljonit ungarlast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budapest
Ungari 1956 Ungari ülestõus Osalejad- Ungari, NSVL 1956. 23. okt- 20 000 meeleavaldajat kogunes Josef Bemi mälestussamba juurde Meeleavaldajad kõrvaldasid Stalini kuju Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule, mistõttu puhkesid Budapesti tänavatel lahingud 4. nov. 1956 alustas Punaarmee 200 000 sõduri ja 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile Lääneriigid Ungarile appi ei läinud Josef Bemi mälestussammas Imre Nady (1896-1958) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valitsuse kukkumine 25. okt- rünnakud parlamendi juures viisid valitsuse kokkuvarisemiseni Kommunistliku...
Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu. Sellega pahandas Joseph II kirikukogu. Senini oli igalpool riigikeeleks ladina keel, kuid Jospeh II ajal asendati see keel kogu riigis saksa keelega. Ta tahtis teha Austriast Saksa riigi. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli - kaitsepühaku kunagi Stepheni krooni - üleviimine Viini. Mässulised belglased kuulutasid end Austriast lahkulöönuks. Joseph II vähene tähelepanu keisririigi asjadele süvendas veelgi lõhet Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel. 18. sajandi lõpul hakkas senine suhtnumine valgustatud absolutismi muutuma. Hakati nõudma üha rohkem poliitilist vabadust. Valgustuse edenemisega kasvas aga rahva
juhtumise vahendiks. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtudel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoida leida. Kui aga sellised juhid savutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid ( sakslasi, ungarlasi, türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi ( itaalasi, jaapanlasi). Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reperaatsioonimaksete, kiire inflatsiooni ( paberraha väärtuse langemise) või tooraineallikate kadumisega. ( eelkõige asumaade loovutamise tõttu). 1929 aastal alanud pikaajaline sügav
aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, mis kasvatas veelgi rahvaarvu. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka vene talupoegi ja soomlasi, väiksemal määral ka hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. Suurem rahvakaos tekkis ikaldusega, suri nälga hinnanguliselt 70 00075 000 inimest. Seega elas Põhjasõja eel Eestis maksimaalselt 325 000 inimest ning sellele järgnenud katkuga. Hinnanguliselt oli Eesti rahvaarv siis umbes 170000. 18. saj lõpuks küündis Eesti rahvaarv 480000-ni. . Põhja sõja ajal oli Põhja-Eestis taas ikaldus.. Kaotused olid umbes 40 000 inimest. 1710. aasta katkuepideemia oli Eestis üks tõsisemaid ja sai alguse Ungarist
valima kas liikuda põhja või lõuna poole · Kliimamuutus ja ugrilaste jagunemine arvatakse olevat toimunud 100. aastat e.Kr. Ungarlased · Umbes 750. aastal p.Kr. hakkasid ungarlased taas liikuma · Aastast 558 olid avaaride, aastast 575 läänepoolsete turgi hõimude alluvuses · 7. sajandil sattusid kasaarid ülemvõimu tunnistava oguri hõimu alla · Ungarlased saabusid maale mitme lainena · Maahõive käigus üle mägede läinud Ungarlasi arvatakse olnud umbes 400 000 Ungarlaste kuningas Istvàn · Lõi traditsioonid, mis aitasid aastatuhande vahetusel tekkinud Ungari riigil hilisematelgi aegadel tuhast tõusta ja püsima jääda · Kuningas Istvàn oli rahvuste suhtes tolerantne · Lõi kirikukomitaatide süsteemi · Istvàn lõi ka küllalt suure ja võimsa sõjaväe · Ristiusu tõi Ungarisse tema isa vürst Gèsa · Kuningas Istváni valitsemisajal jagunes ühiskond väga paljudeks kihtideks
SAKSA RAHVUSE PÜHA ROOMA KEISRIRIIK SAKSA-ROOMA RIIK Saksa-Rooma riik eksisteeris aastail 9621806. Selle rajas Saksa kuningas Otto I, kes lasi ennast paavstil Itaalia kuningaks ja Rooma keisriks kroonida. Otto I vallutas Põhja- ja Kesk-Itaalia. Alates 15. sajandist nimetati Alpidest põhja pool asuvat riigi osa Saksa Rahvuse Pühaks Rooma riigiks. OTTO I Otto I (912973) oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto Roomas keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani. Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid
tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.On mõistetav ,et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtidel , kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ( Nikolai II) , karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahvas seas poolehoidu leida. Kui aga sellised juhid saavutasid kas või tühist edu , muutusid nad lausa rahvuskangelasteks ( Hitler). Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi , türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi (itaalasi , jaapanlasi). Tsehhoslovakkia aladel elas 3. Milj. Sudeedi Sakslast. Ei arvestatud riigipiiride jagamisel etnilisi probleeme. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 28. Juuni 1918 Versailles' rahulepingu järgne süsteem.Saksamaa pettus selles , sest oli lubatud vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi . Saksamaale
mälestusmärgid. Põletati ka kommunistlikke raamatuid. Esile kerkisid spontaansed maakaitseväed. Imre Nagy Ülestõusu lõpp Kokkupõrked ülestõusnute ja Nõukogude vägede vahel kestsid 28. oktoobrini, mil sõlmiti relvarahu. Relvarahu tulemusena taandus enamik Nõukogude vägedest Budapestist 30. oktoobriks Ungari maapiirkondades paiknenud garnisonidesse. Tagajärjed Ungaris Arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, kellest 26 000 üle peeti ka kohut. Karistus määrati 22 000 inimesele, neist 13 000 jäeti lühemaks või pikemaks ajaks vangi. Kaalukate tõenditeta küüditati sajad inimesed Nõukogude Liitu. Endise Ungari välisministri Géza Jeszenszky hinnanguil hukati karistuseks 350 inimest. Põgenikena lahkus Ungarist umbes 200 000 inimest Streigid jätkusid 1957. aasta keskpaigani, põhjustades märkimisväärset majanduslikku kahju. Tänan tähelepanu eest! Click to edit Master text styles
Horvaate on 90%. Serblased elavad peamiselt Krajinas. Horvaadid kõnelevad serbo-horvaadi keelt, kuid serblastest eristab neid see, et nad kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest. Teine rahvuslikul pinnal olev erinevus seisneb selles, et horvaatid on katoliiklased , serblased aga õigeusklikud. Rahvastikust 58% elab linnades. Teised väemusrahvused on bosnialased, piirialadel slovvenid ja ungarlasi , Itra ps. Leidub ka itaalasi,kuid ka väesel määral ka albaanlasi, tsehhe, slovakke, mustlasi, makedoonlasi, monteneegrolasi, austerlasi ja ukrainlasi. Kohustuslik kirjandus Geograafia põhikoolile 5. osa lk 119-121 a:Kalev Kukk. http://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Croatia.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Croatian_Coat_of_Arms.s http://www.shopping-city-zagreb.com/res/bilder/upload/th
· Jagas riigi kümmekonnaks ringkonnaks · Riigikeelena hakati kasutama saksa keelt · Maksukohustus aadlikele ja vaimulikkonnale Click to edit Master text styles Second level Reformide tagajärjed Third level Fourth level Fifth level · Ungarlasi ärritas rahvussümboli(kaitsepühak Stepheni kroon) üleviimine Viini · Belgia mässulised kuulutasid end Austriast lahkulöönuks · Süvenes lõhe Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel · Nõuti rohkem ka poliitilisi vabadusi · Üha rohkem nähti valgustatud valitseja asemel võimu juures valgustatud rahvast Click to edit Master text styles Second level Küsimused Third level
Millistes rahutustes oleksid oma veendumuste järgi osalenud? Noorte rahulolematus; vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldustele muutus mässumeelseks 1960. aastatel; mustanahalisus ja rassiprobleemid; seksuaalrevolutsioon; inimesed, kes olid olnud punalippude all, muutusid ise mingi aeg põlatuteks kodanlasteks ja nad moodustasid terroristlikke organisatsioone. Kui edukaks riigiks võib pidada USA-d või NSV Liitu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel? Põhjenda. USA-suutmatus ungarlasi kaitsta, Suessi kriis USA läänemaailma liidriks, Eisenhoweri doktriin(aidata Aasia rahvaid kommunismi eest),kosmoseprogrammi juhtis NSVL kuni 1969, Berliini müür mobiliseeris ameeriklasi, ,,suur ühiskond", neegrite õigused Martin Luther King(marss Washingtoni), 1960 lõpus majandusbuum läbi, mõttetu Vietnamisõda. NSVL-sulaaeg, Hrustsov normaliseerib suhteid läänega, Ungarikriis näitas NSVL jõudu,
poliitilisel maastikul, et ennast heas valguses näidata ja hiljem võimule pääseda. Pärast Esimese maailmasõja lõppu toimus Prantsusmaal Pariisis rahukonverents (1919-1920). Kus sõlmiti Antandi ja kaotaja vahel rahulepingud millest tuntuim 28. juunil 1919 aastal Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud Versailles'e rahuleping. Versailles´ süsteemis pettusid ja see vihastas maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi, türklasi). Isegi mõned Antandi liitlased ärritusid selle peale. Peamised tülipunktid olid riigipiirid. Nende paika panemisel ei arvestatud rahvaste ja riikide huve absoluutselt. See lõi jällegi soodsad võimalused juhtidele, kes lubasid jõuga tehtud ebaõigluse heastada ja võitsid seega palju poolehoidjaid. See omakorda soodustas diktatuuri tekkimist. Näiteks Saksamaal toetasid sakslased Hitlerit, sest mees lubas riigis heastada Versailles'e rahulepinguga tehtud ebaõigluse.
vabariik. Tekkivad Ungari, Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia. Sudeedi sakslaste ala liidetakse Tsehho-Slovakkiaga. · Ungariga Trianoni rahu. Ungarlastel on võimas rahvustunne, aga neilt lõigatide palju territooriumist ära, mis tekitab pingeid. Transilvaania antakse Rumeeniale, mis oli neile eriti tähtis.(Rumeenia saab ka Venemaalt Besarmaania, mitte küll Pariisi rahukonverentsiga.) Pärast rahu sõlmimist leiab palju etnilisi ungarlasi ennast väljaspool Ungarit. · Bulgaariaga Neuilly rahu. Neile jäätakse enamik territooriumit alles. · Türgiga Serves´i rahu(1920). Võrreldes Osmani impeeriumiga jäeti neile väga väike ala. Sultan kirjutab sellele alla, mille peale tekib Türgis ülestõus Mustafa Kemal Atatürgi (türklaste isa) eesvõttel. Ülestõusu tulemusel sultan kukutatakse. Türgist saab ilmalik, euroopalik riik, aga mitte demokraatlik kuna juhtroll kuulub sõjaväele.
pääseda. Pärast Esimese maailmasõja lõppu koguneti Prantsusmaa pealinna Pariisi rahukonverentsile. Konverentsist võtsid osa üksnes Esimese maailmasõja võitnud riigid. Pariisi rahukonverentsil (1919-1920) sõlmiti Antanti ja kaotaja vahel rahulepingud, millest tuntuim on 28. juunil 1919 aastal Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud Versailles'e rahuleping, Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi, türklasi), kui ka mõningaid Antanti liitlasi. Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga taastada. Weimari Saksamaal toetasid saklased Hitleri võimuletulekut, kuna Hitler lubas Versailles'e rahulepinguga tehtud tehtud ebaõigluse sakslastele heastada. Usun, et kui kaotaja riikidega oleks sõlmitud õiglasemad rahulepingud,
Läänepiiri äärde jääb väike osa Alpidest. Kõrgeim punkt on Kekes (1014 m) Matra mägedes. Ungarlaste enesenimetus on magyar ja madjar. Tänapäeval on enim levinud nimetused Ungar (saksa), Hungarian (inglise), Hongroise (prantsuse) jne. (1 ja 2) Ungari lipp Ungari asukoht Keel Ungari keel on Ungari Vabariiki ametlik keel ning Ungaris räägivad seda keelt peaaegu kõik inimesed. Maailmas kokku on ungarlasi umbes 14 miljonit. (2) Ungari keelt kõnelevaid inimesi on peale Ungari ka Rumeenias, endises Jugoslaavias, Lääne-Euroopas ja Põhja Ameerikas. Ungari keel on maailmas 40. kohal ja Euroopas 12. Kohal kõnelejate arvu poolest. (1) Ungari keel kuulub Soome-Ugri keelkonda. (2) See on üks väheseid euroopas olevaid keeli, mis ei ole indo-euroopa keelkonnas. Kõige sarnasemad keeletüübid on soome-ugri keeled. Ungari keelele
jooksul nad harjuvad sealse eluga, ja jäävadki sinna.Ka laulja Kerli Kõiv, kes läks Ameerikasse, on öelnud ühes hiljutises intervjuus, et igatseb Eestit, kuid ei taha siin elada.Tema arust, ja ka paljude noorte arust kahjuks, on siin väga vähe võimalusi.Veel lisas ta, et siin ei tohi teistest erineda. Siit jõuame ka järgmise valupunktini- RASSISM ja VIHAVAEN siin elavate teiste rahvuste vastu. Eestis elavad üsnagi mitmete rahvuste esindajad- venelasi on koguni 26%. Muid rahvaid- ungarlasi, lätlaseid ja teiste maade esindajaid on meil juba vähem. Kõige suurem hõõrumine käibki tegelikult eestlaste ja venelaste vahel.Eks siiani ei ole ununenud 2007aasta APRILLIKUURAHUTUSED, kui Tallinnas rüüstati täbavaid ja poode, peksti ja loobiti kividega tänavatel liikunud inimesi. Tegelikult võiksid kõik eestimaal elavad inimesed olla tolerantsemad enda ja ka teiste rahvuste vastu. Veel võib Eestis muret tekitada see,et Eestimaa on väike.Rahvast on vähe ning võib
harjuvad sealse eluga, ja jäävadki sinna.Ka laulja Kerli Kõiv, kes läks Ameerikasse, on öelnud ühes hiljutises intervjuus, et igatseb Eestit, kuid ei taha siin elada.Tema arust, ja ka paljude noorte arust kahjuks, on siin väga vähe võimalusi.Veel lisas ta, et siin ei tohi teistest erineda. Siit jõuame ka järgmise valupunktini- RASSISM ja VIHAVAEN siin elavate teiste rahvuste vastu. Eestis elavad üsnagi mitmete rahvuste esindajad- venelasi on koguni 26%. Muid rahvaid- ungarlasi, lätlaseid ja teiste maade esindajaid on meil juba vähem. Kõige suurem hõõrumine käibki tegelikult eestlaste ja venelaste vahel.Eks siiani ei ole ununenud 2007aasta APRILLIKUURAHUTUSED, kui Tallinnas rüüstati täbavaid ja poode, peksti ja loobiti kividega tänavatel liikunud inimesi. Tegelikult võiksid kõik eestimaal elavad inimesed olla tolerantsemad enda ja ka teiste rahvuste vastu. Veel võib Eestis muret tekitada see,et Eestimaa on väike.Rahvast on vähe ning võib öelda, et
Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Kõrgeimad mäed: Grossglockner 3798 m Wildspitze 3774 m Grossvenediger 3674m Suurimad linnad: Viin 1533000 Graz 232000 Linz 203000 Salzburg 144000 7 4.RAHVASTIK Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja
tagamiseks rajati rahvakoole üle kogu maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. P raktilist kõrgharidust pakuti vaid mõnedele valitutele. Ta jagas ka stipendiume andekatele vaestele üliõpilastele ning lubas ka koolide asutamise juutidele ja teistele usulistele vähemusrühmadele. 1784. aastal andis ta käsu muuta riigikeel ladina keelest saksa keeleks, mis oli väga vastuoluline samm mitmekeelses impeeriumis. See tekitas suurt vastuseisu Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli kaitsepühaku kuningas Stepheni krooni üleviimine Viini. Peale oma võimuletulekut, ei kinnitanud Joseph II seisuslikke privileege ning ta deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust. Ta püüdis realiseerida oma valgustatud ideoloogiat kindlale süsteemile, mis pidi olema hea kõigile. Ta andis 1781. aastal välja tolerantsuspatendi, mis sätestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, usundite võrdsuse
Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (naturaal või rahalise) tasu eest). Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Talupoegade kohustused Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus
mandriala enda võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Läti koos Riiaga. Brömsebro- 1645. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Taani vahel, mis lõpetas Taani aja Saaremaal Uusikaupunkki- 1721. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis lõpetas Rootsi aja Eestis. Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Venelased. Suurel hulgal soomlasi (Virumaal 20% rahvastikust). Lõuna-Eestis rohkesti lätlasi, enamasti Kuramaalt. Vähem Hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. 1630. aastatel moodustasid mitte-eestlased Lõuna-Eestis tervelt kuuendiku kogu maarahvastikust. Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Kidralkuberner resideeris Toompeal. Kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis kõigi riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandis hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
majanduslik ja poliitiline stabiilsus; astus 7. ja 8. ristisõtta. Philippe IV Ilus-Prantsusmaa kuningas aastail 1285-1314; likvideeris Templirüütlite Ordu ja kutsus kokku generaalstaadid, sest tal oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. 5. Isikud: Heinrich IV õp. 129 Gregorius VII õp. 128/171 Innocentuis III õp. 129/172 Otto I - oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Friedrich Barbarossa õp. 129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud
Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. Rahvastiku olukord XVI XVIII sajandil Rahvaarv langes peale Liivisõda. Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida- Euroopat lisaks näljahäda
Läänes. #VMN 1949 oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, loodi vastukaaluks Marshalli plaanile. #VLO 1955 - oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, vastukaaluks NATO-le #Ungari ülestõus 1956 rahvuslik ülestõus NSVL-i poliitika vastu, mille NSVL suutis maha suruda. Seos Suessi kriisiga: USA ei toetanud ungarlasi, kuna oli hõivatud paralleelselt toimuva Suessi kriisiga, USA kartis uut maailmasõda. #Praha kevad (1968) Tsehhoslovakkia liberaliseerimine, mille NSVL otsustas peatada. Rahumeelsetele reformidele vastas Breznev sõjaväe Prahasse saatmisega. #Breznevi doktriin (1968) NSVL-il on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Muu maailm (Lääne-Euroopa)
ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Rahvastik Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv,
Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Rahvastik Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja
17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid Lisaks soomlastele ja lätlastele oli veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). 1) rakmetegu (oma vahenditega) 2) abitegu ( suuremate hooajatööde puhul) 3) jalategu ( ilma vahenditeta) 4) osaleti mõisavooris. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja
Ungarile lõviosa. Ungari peamine välispoliitiline mure on Transivaanias, Serbias, Kosovos ja Slovakkias elavate ungarlaste olukord. Ametlik nimi: Ungari Vabariik Pealinn: Budapest Rahvaarv: 10,1 miljonit Rahaühik: forint Riigikeel: Ungari keel Pindala: 93 303 ruutkilomeetrit Iseseisvuse saavutas: 1918 aastal Joonis 1. Riigilipp Joonis 2. Riigivapp Ungari tuleb sõnast "hunn", mis tähistab enne ungarlasi maad asustanud rändhõime, või bulgaariakeelsest sõnast ungur, mis tähendab "kümme hõimu". Rahvastik: Ungari on rahvastiku poolest ühtne. On ka veidi sakslasi, mustlasi, serblasi, horvaate ja rumeenlasi. Ungaris on rahvuslikke pingeid vähe, suurt muret tuntakse naabermaades elavate ungarlaste olukorra pärast. Usutunnistuses on erinevused suuremad. Budapesti väikese juudi kogukonna vastu on pandud toime mõningaid antisemiitlikke rünnakuid, kuid ungarlaste valdav enamik on
riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõiskohustusi. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. kokku elas Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedulasi, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmuse 16561658, 1657 aasta katk jms. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli oma lastega jälle täidetud. RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast.
Ungaris seevastu 3300. Ungari on nende riikide hulgas, kellel on kõige väiksem valdavus AIDS'i nakatunuid v.a Afghanistan, Saudi-Araabia, Cape Verde ja Svalbard. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 6 7. Migratsioon. Ungaris on 1990 aastast -2010 aastani migratsioon langenud 43-melt tuhandelt inimeselt 14-le tuhandele. Ungaris on 2010 aasta seisuga 762.7 tuhat immigranti. Etnilised grupid Ungaris on järgmised: ungarlasi 92.3%, mustlasi 1.9%, muulasi 5.8%. Sisserändajad on pärit enamasti Austraaliast, Austriast, Kanadast, Saksamaalt, Rumeeniast ja USA-st. Ungaris ei kujuta immigrandid endast probleemi. Viimastel aastatel ei ole olnud rahutusi ja tööpuudust Ungaris ei ole, kuid on oht, et endise Jugoslaavia ala immigrandid võivad tulevikus põhjustada tööpuudust ungarlastele. Ungari majandus on maailmaga võrreldes GDP poolest 46.
· Sankt Gotthard 2108 m, 2 tunnelit · San Bernandino 2065 m · Simplon St Gallen · kloostri kirik AUSTRIA VABARIIK · pindala: 83 871 km2 · elanike arv: 8,2 miljonit · pealinn: Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit inimest · Haldusjaotus 9 liidumaad (Bundesland) · riigikeel saksa keel · poliitiline süsteem parlamentaalne liitriik Rahvastik · 91,1% on austerlased · 8,9% välismaalased · Austrias elab horvaate, ungarlasi, sloveene · etniliselt ja keeleliselt ühtne · saksa keelt räägib 98% kodanikest ja 89% rahvastikust · usk - 73,6% rooma-katolikud Osatähtsus maailmakultuuris · seondub eelkõige muusikaga · joodeldamine · rahvatantsust ländler on kujunenud klassikaline Viini valss · Mozart, Schubert, Beethoven, noorem ja vanem Strauss Muud valdkonnad: · Bioloog Gregor Mendel · Bioloog Konrad Lorenz · Psühholoog Sigmund Freud Suuremad linnad
põhjustas Austria pärilussõja(keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust habsburgide pärusmaadele); 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism türklased tungisid Austriasse; osales Hisp pärilussõjas->Austria sai Hisp Madalmaad(belgia)ja P-Itaalias asuva lombardia;pragmaatiline sanktsioon-tunnistas pärimisõigust naisliinis; troonile pidi saama Karl VI tütar Maria Theresia, mille vastu protestis Preisi->Austria pärilussõda;kurutsiteks nim. Autria võimu vastaseid ungarlasi; Maria T-valgustusideoloogia vastane,kuid pidas vajalikuks reforme; sõjaväereform, finantsreform(üldine tulumaks);laiendati rahvakoolide võrku; 11. Vene riik 17. sajandil sõdis Rootsi, Leeduga, Poolaga; segadus tsaarivõimu ümber. pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor,kes pold võimeline valitsema. loodi regentnõukogu. omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov; ka ei saanud valitsema panna Ivan'i noormiat poega Dmitrit(ta suri). suri ka Fjodor
küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Poola aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 rahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi, hollandlasi ja sotlasi. ROOTSI AEG.. ...on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710,
Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõiskohustusi. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. kokku elas Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedulasi, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmuse 16561658, 1657 aasta katk jms. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli oma lastega jälle täidetud. RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast
• Rahatrükk, taotlused reparatsioonideks ja võlgade kustutamiseks, • Rahvusvaheliste organisatsioonide ja lepingute mõju vähendamine 4.9. Populismi levik Euroopas • Marine Le Pen ja Nigel Farage – toome võimu Brüsselist rahvusriikidele tagasi • Theresa May – viis ka L.-Euroopa riikides populistlikud ideed võimule jäljendades UK Iseseisvuspartei seisukohti • Victor Orban – „olen ebaliberaalne“ ja kaitsen ungarlasi võõraste (ka lääne) eest, kuid on EPP-s • Jaroslaw Kaszynski- „Õiguse ja Õigluse eest“- uued kohtunikud, suveräänsus • Jörg Haider, Geert Wilders, Silvio Berlusconi, Matteo Salvini, Beppe Grillo, Jörg Meuthen, Alexis Tsipras jt. • Timo Soini ja põlissoomlased • Rahvuslaste erakonnad Itaalias (Lega Nord), Saksamaal (AfD), Prantsusmaal, Poolas, Ungaris, Taanis, Rootsis, Soomes, Austrias ja mujal loodavad 100+
Siiski tasub arvestada, et rikkamas Lääne-Ungaris (näiteks Sopronis ja Györis) on välismaalasel hõlpsam hakkama saada nii turismireisil või ärikontakte sisse seades kui pisut kehvemal järjel ja eraldatumas Ida-Ungaris. Kui arvestate pikemajalise viibimisega Ungaris, siis tasub end kindlasti kurssi viia Ungari rahvuskultuuriga ja mõnevõrra komplitseeritud ajalooga. Haritud välismaalaselt eeldatakse, et ta teab maailmakuulsaid ungarlasi (Sandor Petöfi, Bela Bartok, Ferenc Puskas, Zoltan Kodaly jne) ning teab ka, et mitmete poliitiliste põhjuste tõttu on suured ungarlaste kogukonnad jäänud elama piiri taha Rumeeniasse, Slovakkiasse ja Serbiasse. Ungaris pühadel ja pühade lähedastele päevadele ei maksaks kohtumisi taotleda. Pankade lahtiolekuajad on reeglina 8-16.30, reedeti kuni 15.00. Ametiasutused töötavad reedeti kuni 14.00 ja tasub arvestada, et reede pärastlõunal ametikõnesid pole enam võimalik teha.
ka osa tuludest araabiamaade eesotsas olevad isikud, kuid rahvas sellest rikkamaks ei saanud. Moodustati OPEC, milles oli juhtiv roll araablastel. Algas ka sõda Palestiina ning Iisraeli vahel. Sotsialistlikud riigid. Stalini surma järel puhkes hulk kriise sotsialistliku leeri riikides. Toimusid ülestõusd Poolas, kus töölised nõudsid oma õigusi, Tsehhoslovakkias ning Ida-Saksamaal, samuti rahvaülestõus Ungaris, mis suruti veriselt maha, milletagajärel pages väga suur hulk ungarlasi teistesse riikidesse. 1950. Aastate lõpus ning 60.alguses toimused massilised rahutused Berliini liina ümber, kuna ka Berliin oli jagatud Ida ja Lääne vahel. Moskvast esitati ultamaatum, et viidaks väed välja Lääne-Berliinist, et Berliin saaks niiöelda ühtseks linnaks. Toimus suur võitlus kommunismi ning kapitalismi vahel. Nõukogude Liit aga reageeris, ehitades peaaegu ühe ööga Lääne Berliini linna ümber betoonmüüri, mida nim
Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlile ja vaimulikkonnale. 1785. aastaks kaotati riigis pärisorjus ning teorendilt mindi üle raharendile. Valgustatud valitsejana lähtus Joseph II ühtsusriigi põhimõtetest. Ajaloolisi piire eirates jagati Austria kümmekonnaks ringkonnaks. Senini riigikeelena püsinud ladina keel asendati kogu riigis saksa keelega. Kõige suuremat vastuseisu kohtasid Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli - kaitsepühaku kuningas Stepheni krooni üleviimine Viini. Mässulised belglased kuulutasid end Austriast lahkulöönuks. Joseph II vähene tähelepani keisririigi asjadele süvendas lõhet Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel. 18. sajandi lõpul hakkas senine suhtumine valgustatud absolutismi muutuma. Saavutatud vaimse vabaduse kõrval hakati üha enam nõudma ka poliitilist vabadust.
alustasid streiki, kasvas üle tänavatele toodi tankid. olukorda muuta. massimeeleavalduseks 3.Ungari Budapestis toimus Poola Ülestõus levis kiiresti üle riigi, viis valitsuse Arreteeriti kümneid ülestõus toetuseks meeleavaldus, langemiseni, tuhanded inimesed asusid tuhandeid ungarlasi, kasvas avalikuks vastuhakuks. võitlusse Nõukogude vägede vastu, streigid jätkusid, 4.Suessi SB, Pr ja Iisrael ründasid Iisrael tungis Egiptusele kallale, hiljem SB ja Pr positsioon kriis Egiptust, sest see otsustas viisid oma väed kohale SB ja Pr. ÜRO piirkonnas nõrgenes, kasvas natsionaliseerida Suessi kanali nõudel sõlmiti vaherahu. NL ja USA tähtsus 5
Versailles'i rahulepingusse ei olnud kirjutatud, kui palju peab reparatsioone tasuma, see summa määrati lõplikult kindlaks alles 1921. Saksamaa oli enne alla kirjutanud. Enamik reparatsioone läks Prantsusmaale, osa said ka Inglismaa ja Itaalia. Rahulepingud sõlmiti veel nelja kaotajariigiga. Austria-Ungari riigi raames tekkisid kolm uut riiki Tsehhoslovakkia, Austria ja Ungari. Mõned alad jagati teistele. Galiitsia läks Poolale, aga seal elas palju Ungarlasi. Seega sattus palju Ungarlasi elama teistesse riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse, aga see, et riigi- ja rahvuspiir ei käi kokku, on pingete allikas. Itaalia sai vaid Lõuna-Triooli ning Istria, mis jäi vaidlusaluseks maaks. Austria ja Ungari sõjavägi piirati vastavalt 30 000 ja 35 000 mehele. Türgiga sõlmiti ka rahuleping, kuid seal toimus revolutsioon. Osmanite dünastia kukuati ja uus valitsus oli ilmalik. Nad ei tunnistanud juba allkirjastatud rahulepingut. Mustafa Kemal oli ohvitser,
esindaja Ferenc Kölcsey võõrastas Csokonai luuletusi; Petfi ja tema kaasaegsed hakkasid ta andekust ära tundma; XX sajandi alguses Endre Ady ja ajakirja Nyugat teised luuletajad avastasid Csokonais suure eelkäija sellest alates on Csokonai olnud ungari kõige suuremate klassikute hulgas Dániel Berzsenyi Horatius . oodides propageerib ta puhast moraali, solidaarsust ja sangarlikkust, püüab ungari rahvast äratada, julgustab ungarlasi, tema oodide stiil on tihti liialdav, kirglik, pateetiline, mõnikord ka traagiline (oode: ungarlasteleI II ) luuletusi: lähenev talv, kirjakatkend minu sõbrannale, minu osa. pettumus aadlike ideaalides, varajase vananemise tunne ja salatud kauge armastus motiveerisid tema eleegiaid . luuletustes kuulutab valgustusaja aateid, räägib otsene, vestlev ja mõistlik luuletaja Tema kaasaegsed ei mõistnud ta luule olulisust, koos Csokonaiga avastati tema luule XIX
Võrdluseks - Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (naturaal või rahalise) tasu eest). Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Luteri kirik Rootsi aja algul 6
10 - 4.11. o 4.11 Punaarmee 200 000 sõduri ja 2500 tankiga Budapesti, o Nõukogude väed haarasid võimu. o Vaherahu 10.11. o hukkus 722 Nõukogude sõjaväelast ja üle 2500 ungarlase. o Nõukogude Liit kukutas Ungari valitsuse, st ülestõus kukkus läbi. o 200 000 inimest põgenes kodumaalt. o Võimud tegid mõningaid järele andmisi, arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, järgnes ka tagakiusamine. o 1957. a jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Praha kevad o 1968 o Kevad: peasekretäriks määratakse A. Dubček alustatakse reformiprogrammiga. o Suvi: (August 20-21) VLO vägede tungimine Tšehhoslovakkiasse
sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõiskohustusi. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedulasi, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused 16561658 ja 1657 aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv ajutiselt pidurdus. 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli oma lastega jälle täidetud. RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas
seetõttu suundusid paljud neist mandrile, vabaks jäänud maale.eriti läänemaale, kuid ka Ida- Eestisse.Tuli palju ka teiste rahvsate esindajaid. Kõige rohkem vene talupoegi.Veemaalt tuli ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. palju tuli ka soomlasi, eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, samuti ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse. Veel tuli palju lätlasi kes asusid elama enamasti valga ümbrusesse.lisaks elas veel poolakaid, sakslasi, leedulasi, rootslasi, ungarlasi, hollandlasi ja sotlasi. 1695 arvatakse eestis olevat üle 350 000 inimese. 1656-1661 Rootsi-vene sõda. Rootslased vallutasid Leedu, Ida-Preisimaa, ja suure tüki Poolast. Leedu langemine Rootsi kätte häiris Vene tsaari, aleksei Mihhailovitsi. 1656 Vene väed vallutavad Tartu. vallutati ka vastseliina ja vasknarva linnus. Riiat ei suudetud vallutada. 1658 tehtu vaherahu. Kui rootslased aga vabanesid vaenlastest lõuna pool, et jäänud Venmaal muud üle kui sõlmida 1661 aastal lõplik rahu
Võrdluseks Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (natuura või rahalise) tasu eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt kümne võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. 4 Haridus ja kultuur Tartu ülikool Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi
Lõuna-Itaalia. Saksamaa: Saksi dünastia. Valitsesid Saksamaad (alates 962 Saksa-Rooma) 919-1024 Tugevdati kuningavõimu ja pandi alus keskaegsele Saksa-Rooma suurriigile. Heinrich I (valitses 919-936)Saksi hertsog, kes valiti Saksamaa kuningaks. Tugevdas kuningavõimu. Vallutas hevelid ja daleminsid. Nende aladel loodi Nordmark (Põhjamark, hiljem Brandenburg) ja Meissen. Rajas ida- ja lõunapiirile linnuseid kaitseks ungarlaste vastu ning moodustas turvistatud ratsaväe, võitis ungarlasi 933. Truvistatud ratsavägi-ungarlastevõit-Nordmarkiloomine Lechi lahing 955 Saksamaa väed võitsid ungarlasi. Pärast kaotust Lechi all ungarlased enam rüüsteretki ei teinud. Otto I (valitses 936-973)Võitles hertsogite suure võimu vastu toetudes kirikule, annetas kirikule maad, andis õigusi, vabastas piiskopid allumisest hertsogile (piiskopid allusid kuningale). Lõi hertsogkondade süsteemi segamini ümberjagamiste ja jaotamiste teel.
käsitöölisi ja kaupmehi võõrsilt, muu hulgas näiteks Itaalia Alpidest. Katoliku preestreid loodeti leida peamiselt Saksamaalt. Sisserändajaile lubati maad ja kümneks aastaks maksudest vabastamist. Koloniste ei saabunud eriti palju, küll aga väga erinevaist paigust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. 16001603 oli Tartu Rootsi vägede käes ja jesuiitide tegevus katkes; osa Tartu jesuiite viidi vangidena Rootsi. Pärast seda gümnaasium ja tõlkide seminar enam endist hoogu sisse ei saanud. 1625
Austria-Ungari asemele tekkis esialgu 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Austria kuulutati vabariigiks. Ungari valis esialgu vabariikliku korra, kuid pärast enamlaste katset korraldada riigipööre, muudeti maa kuningriigiks. Võitjariigid ei lubanud troonile Habsburgide dünastia esindajat, sest Habsburge peeti esimese maailmasõja süüdlasteks. Ungarist sai kuningata kuningriik. Ungari riigipiirid kehtestati pärast esimest maailmasõda nii, et miljoneid ungarlasi jäid naaberriikide territooriumile. Esimese maailmasõja ajal otsustasid liitlased Osmanite impeeriumi oma mõjusfäärideks jagada. Samal ajal andsid liitlased Osmanite võimu all olnud rahvastele lubadusi tagada neile iseseisvus. Keeruliseks muutis olukorra inglaste lubadus sionistidele, et Palestiinasse luuakse juutide riik. Osmanite valitseja kirjutas pärast esimese maailmasõja lõppu rahulepingule alla, kuid rahvuslasest kindral Mustafa Kemal alustas ülestõusu ja rajas Türgi
annaabi.ee 
