Eestimaa elu ilus ja valu (2)

Tere, austatud siinviibijad!
Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu.
Eestimaal on palju ilusat - eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri.
Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad . Eestimaa rahvas ei pea sõitma kodust kaugele, et näha imekauneid kohti, mis oleksid südamelähedased ja millest jääks hea mälestus.
Eestimaal elavatel inimestel on kindlasti ka TURVATUNNE- teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado . Samuti ei pea kartma , et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik..
Kuigi Eestimaa on pindalalt väga väike- ainult 45 227 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on umbes1 342 000, on Eestimaalastel tohutu suur ÜHTEKUULUVUSTUNNE. Kui näiteks kellegil hästi läheb, elab sellele terve eesti rahvas kaasa, tähistatakse pea igas kodus ning tuntakse uhkust oma rahvuse ja meie esindajate üle. Viimane suurem näide on muidugi meie kallis olümpiavõitja Gerd Kanter , kes tõi oma kullaga paljude eestlaste silmisse rõõmu- ja uhkusepisarad. Samuti, kui rahva armastatud ja austatud avaliku elu tegelane sängitatakse mulda, leinatakse teda südamest üle meie maa.
Veel on meie isamaal TOREDAD ÜRITUSED JA TRADITSIOONID, mida samuti hoiavad elus meie ühtekuuluvustunne, hoolivus ja kodumaa- armastus. Muidugi ka väga tublid ja rahva poolt armastatud inimesed, kes ennast ihu ja hingega pühendavad ja kõike ilusat suudavad korraldada. Üheks ülitoredaks ürituseks on ÜLDLAULUPIDU, mis ühendab nii noort kui vana ning toob soojuse südamesse ka välismaalastele.
Kuid kahjuks pole head ilma halvata. Eestimaa elu ei ole ainult ilus ja hea, tuleb rääkida ka siinsetest valupunktidest. Neist üheks on kindlasti meie maa POLIITIKA. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest.Rahvas on siis kui unustatud ning seistakse vaid enda heaolu eest.
Samuti tekitab mitmeid probleeme MAJANDUSLANGUS. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida erinevatelt kohtadelt. Kahjuks kannatavad selle all enamjaolt just lapsed ja lapsevanemad, sest näiteks viimati võeti ära igasügisene koolikotitoetus mis oli paljudele kindlasti abiks. Veel kannatavad majanduslanguse pärast mitmed inimesed ja firmad, kes on töökohtadelt koondatud või firmad koguni pankrotti läinud.Samas peavad inimesed hakkama saama üha kallineva eluga.Kütte hinnad tõusevad, toiduained lähevad aina kallimaks.See võib põhjustada uute kodutute ja tänavalaste teket, keda on meil tegelikult niigi kohutavalt palju ning kes vajaksid igasugu toetust ja abi.
Eestimaa probleemiks on ka see, et eesti RAHVAS VANANEB ning IIVE ON MADAL. Paljud tööjõulised nooredlähevad tööle välismaale, näiteks Soome ja Rootsi. Mõne aja jooksul nad harjuvad sealse eluga, ja jäävadki sinna.Ka laulja Kerli Kõiv, kes läks Ameerikasse, on öelnud ühes hiljutises intervjuus, et igatseb Eestit, kuid ei taha siin elada.Tema arust, ja ka paljude noorte arust kahjuks, on siin väga vähe võimalusi.Veel lisas ta, et siin ei tohi teistest erineda.
Siit jõuame ka järgmise valupunktini- RASSISM ja VIHAVAEN siin elavate teiste rahvuste vastu. Eestis elavad üsnagi mitmete rahvuste esindajad- venelasi on koguni 26%. Muid rahvaid- ungarlasi, lätlaseid ja teiste maade esindajaid on meil juba vähem. Kõige suurem hõõrumine käibki tegelikult eestlaste ja venelaste vahel.Eks siiani ei ole ununenud 2007aasta APRILLIKUURAHUTUSED, kui Tallinnas rüüstati täbavaid ja poode, peksti ja loobiti kividega tänavatel liikunud inimesi. Tegelikult võiksid kõik eestimaal elavad inimesed olla tolerantsemad enda ja ka teiste rahvuste vastu.
Veel võib Eestis muret tekitada see,et Eestimaa on väike.Rahvast on vähe ning võib öelda, et kõik tunnevad kõiki.Kui keegi saadab midagi korda, osaleb tõsielusaates või väidab, et on teinud midagi üle maailma tuntud tegelasega, võib ta muutuda kurikuulsaks. Eriti veel sel juhul, kui ei osata olla väärikad ega mõelda mida öeldakse. rahva poolt võib välja teenida igasugu HÜÜDNIMESID, näiteks Baari -Paavo, Farmi- Gabriel või Kapoti-Arvo. Siinkohal võib näite tuua ka nn. Iglesiase- Anetist, kes väidetavalt veetis Iglesiasega kirgliku öö. Veidi peale seda koostati Eesti Ekspressi poolt kõige tühisemate kuulsuste edetabeli, kus just Iglesiase- Anett jagas esikohta Vändra- Aveli kallima Lauriga. Tabelist nördinud Anett tuli lagedale arvamusega, et tühised inimesed on hoopis võib-olla Kolga - Jaanis . Tänutäheks valla populariseerimise eest üleriigilises meedias püstitati talle Kolga-Jaanis mälestusmärk. Muidugi ei pruugi kõigiga just nii juhtuda, kuid Eesti on tõesti väike ning enne millegi ütlemist või kuskil saates osalemist, tuleks mõelda, mida see endaga kaasa võib tuua ja kas tagajärgi suudetakse taluda.
Kuigi eestimaa elul on oma ilud ja valud , on sel meeldivaid asju kindlasti rohkem ning olen õnnelik, et olen sündinud ja üles kasvanud just siin, EESTIMAAL.