Esimese maailmasõja järel diktatuur ja demokraatia (3)

Arutlus
Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia?
Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu . Ainsaks selgeks võitjaks selles sõjas osutusid Ameerika Ühendriigid , mille territoorium jäi puutumata ja majanduslik võimsus oli kasvu teel. Kuid ka teised Atandi riigid väljusid sõjast võitjatena: Prantsusmaa ja Suurbritannia . Paljud suurriigid ja impeeriumid lagunesid. Mis lõid soodsa tingimuse uute riikide nt. Eesti, Läti, Poola, Leedu, Tšehhoslovakkia ja Soome tekkeks. Riigid pidid enda majandust hakkama jälle edasi arendama ja taastama . Seda tehti aga erinevalt. Osades maades kehtestati diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel ning teistes demokraatia - valitsemisvorm, kus on võim rahva käes. Miks kehtestati osades riikides diktatuur ja kuidas õnnestus teistel oma demokraatia säilitada?
Peale Esimest maailmasõda suurenes järsult demokraatliku valimiskorraga riikide arv Euroopas. Üheks selle põhjuseks oli demokraatlike riikide (Inglismaa, Prantsusmaa, USA) peale jäämine sõjas, mis tõstis autoriteeti nende riigikorra vastu. Teiseks põhjuseks oli kodanike demokraatlike õiguste suurendamine . Tõsteti valijate arvu kolm korda ning anti naistele valimisõigus. Kahjuks aga mitmed riigid ei suutnud oma elanike ja poliitka probleeme piisavalt kiiresti ja rahuldavalt lahendada. Seda kasutasid ära mittedemokraatlikud liikumised, mis lubasid kõik probleemid kiiremini korda ajada ja majanduse õitsegu kindlustada. Tekkis vajadus karmi korra järele, mis osades riikides ka diktatuuriga saavutati. Samuti kasutasid tulevased diktaatorid ära uue valijaskonna teadmatust ja kogenematust poliitilisel maastikul , et ennast heas valguses näidata ja hiljem võimule pääseda.
Pärast Esimese maailmasõja lõppu toimus Prantsusmaal Pariisis rahukonverents (1919-1920). Kus sõlmiti Antandi ja kaotaja vahel rahulepingud millest tuntuim 28. juunil 1919 aastal Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud Versailles ’e rahuleping . Versailles´ süsteemis pettusid ja see vihastas maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi, türklasi). Isegi mõned Antandi liitlased ärritusid selle peale. Peamised tülipunktid olid riigipiirid . Nende paika panemisel ei arvestatud rahvaste ja riikide huve absoluutselt. See lõi jällegi soodsad võimalused juhtidele, kes lubasid jõuga tehtud ebaõigluse heastada ja võitsid seega palju poolehoidjaid. See omakorda soodustas diktatuuri tekkimist. Näiteks Saksamaal toetasid sakslased Hitlerit, sest mees lubas riigis heastada Versailles’e rahulepinguga tehtud ebaõigluse.
Juba enne I maailmasõda paistsid Suurbritannia ja Prantsusmaa silma oma tugeva demokraatliku võimuga. Nende demokraatlus jätkus ka peale sõda. Kuigi ka nendest riikidest käis üle majanduskriis , ei mõjutanud see neid eriti. Inimesed oli harjunud sellise valitsemisviisiga ja nad said sellega hästi hakkama. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides säilis demokraatlik võim.
Sõja ajal oli tulu toovam ja mõjuvam siiski karm ja vägivaldne võim, et ennast vastaste ees maksma panna. Sellise võimuga, aga harjusid paljud rahvad ära, sest neil puudus demokraatlik traditsioon ja peale sõda soosisid nad samasugust karmikäelist diktatuuri. Arvatavasti uskusid nad, et kui diktatuur aitas neid sõjas, siis aitab ka riigi parandamises. Diktaatoreid ülistati sellistes riikides ja iga väiksemgi õnnestumine tegi valitsejast kangelase. Näiteks Saksa keisririigis oli keiser Wilhelm II eelnevalt suur võim ning demokraatlik traditsioon puudus, seepärast pole ime, et Hitleri ja Natside populaarsus sõjajärgsel Saksamaal aina kasvas.
Kokkuvõtvalt võin väita, et mitmetes Euroopa riikides kehtestati diktatuur peale Esimest maailmasõda järgmistel põhjustel: I maaimasõja ajal oli harjutud karmikäelise võimuga; ebaõiglaste rahulepingute sõlmimine; ülemaailmne majanduskriis; valimisõigus laienes neile kellel polnud kogemusi ja kes ei orjenteerunud selles valdkonnas. Demokraatia peamiseks säilivuse põhjuseks oli demokraatlik traditsioon, mis tavaliselt oli enne sõda tugev ja pidas vastu ka sõjajärgsed raskused. Rahvas teadis kuidas see kord toimib ja tegi kõik, et rahva võim kehtima jääks. Minu seisukoht on see, et kus rahvas oli ebakindel ja üritas luua midagi ebatraditsioonilist siis see hävis, nagu demokraatia diktatoriaalsetes riikides ja kuhu oli sisse juurdunud demokraatia jäi see ka püsima.
Kristi Lember
XII ÕA