Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestimaa elu ilus ja valus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Tere, lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased!
Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu.
Eestimaal on palju ilusat - eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud , et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri.
Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad . Eestimaa rahvas ei pea sõitma kodust kaugele, et näha imekauneid kohti, mis oleksid südamelähedased ja millest jääks hea mälestus.
Eestimaal elavatel inimestel on kindlasti ka TURVATUNNE - teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado . Samuti ei pea kartma , et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik..
Kuigi Eestimaa on pindalalt väga väike- ainult 45 227 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on umbes1 342 000, on Eestimaalastel tohutu suur ÜHTEKUULUVUSTUNNE. Kui näiteks kellegil hästi läheb, elab sellele terve eesti rahvas kaasa, tähistatakse pea igas kodus ning tuntakse uhkust oma rahvuse ja meie esindajate üle. Viimane suurem näide on muidugi meie kallis olümpiavõitja Gerd Kanter , kes tõi oma kullaga paljude eestlaste silmisse rõõmu- ja uhkusepisarad. Samuti, kui rahva armastatud ja austatud avaliku elu tegelane sängitatakse mulda, leinatakse teda südamest üle meie maa.
Veel on meie isamaal TOREDAD ÜRITUSED JA TRADITSIOONID, mida samuti hoiavad elus meie ühtekuuluvustunne, hoolivus ja kodumaa- armastus. Muidugi ka väga tublid ja rahva poolt armastatud inimesed, kes ennast ihu ja hingega pühendavad ja kõike ilusat suudavad korraldada. Üheks ülitoredaks ürituseks on ÜLDLAULUPIDU , mis ühendab nii noort kui vana ning toob soojuse südamesse ka välismaalastele.
Kuid kahjuks pole head ilma halvata. Eestimaa elu ei ole ainult ilus ja hea, tuleb rääkida ka siinsetest valupunktidest. Neist üheks on kindlasti meie maa POLIITIKA. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest.Rahvas on siis kui unustatud ning seistakse vaid enda heaolu eest.
Eestimaa probleemiks on ka see, et eesti RAHVAS VANANEB ning IIVE ON MADAL. Paljud tööjõulised nooredlähevad tööle välismaale, näiteks Soome ja Rootsi. Mõne aja jooksul nad harjuvad sealse eluga, ja jäävadki sinna.Ka laulja Kerli Kõiv, kes läks Ameerikasse, on öelnud ühes hiljutises intervjuus, et igatseb Eestit, kuid ei taha siin elada.Tema arust, ja ka paljude noorte arust kahjuks, on siin väga vähe võimalusi.Veel lisas ta, et siin ei tohi teistest erineda.
Siit jõuame ka järgmise valupunktini- RASSISM ja VIHAVAEN siin elavate teiste rahvuste vastu. Eestis elavad üsnagi mitmete rahvuste esindajad- venelasi on koguni 26%. Muid rahvaid- ungarlasi, lätlaseid ja teiste maade esindajaid on meil juba vähem. Kõige suurem hõõrumine käibki tegelikult eestlaste ja venelaste vahel.Eks siiani ei ole ununenud 2007aasta APRILLIKUURAHUTUSED, kui Tallinnas rüüstati täbavaid ja poode, peksti ja loobiti kividega tänavatel liikunud inimesi. Tegelikult võiksid kõik eestimaal elavad inimesed olla tolerantsemad enda ja ka teiste rahvuste vastu.
Veel võib Eestis muret tekitada see,et Eestimaa on väike.Rahvast on vähe ning võib öelda, et kõik tunnevad kõiki.Kui keegi saadab midagi korda, osaleb tõsielusaates või väidab, et on teinud midagi üle maailma tuntud tegelasega, võib ta muutuda kurikuulsaks. Eriti veel sel juhul, kui ei osata olla väärikad ega mõelda mida öeldakse. rahva poolt võib välja teenida igasugu HÜÜDNIMESID, näiteks Baari- Paavo , Farmi- Gabriel või Kapoti-Arvo. Siinkohal võib näite tuua ka nn. Iglesiase- Anetist, kes väidetavalt veetis Iglesiasega kirgliku öö. Veidi peale seda koostati Eesti Ekspressi poolt kõige tühisemate kuulsuste edetabeli, kus just Iglesiase- Anett jagas esikohta Vändra- Aveli kallima Lauriga. Tabelist nördinud Anett tuli lagedale arvamusega, et tühised inimesed on hoopis võib-olla Kolga - Jaanis . Tänutäheks valla populariseerimise eest üleriigilises meedias püstitati talle Kolga-Jaanis mälestusmärk . Muidugi ei pruugi kõigiga just nii juhtuda, kuid Eesti on tõesti väike ning enne millegi ütlemist või kuskil saates osalemist, tuleks mõelda, mida see endaga kaasa võib tuua ja kas tagajärgi suudetakse taluda.
Kuigi eestimaa elul on oma ilud ja valud , on sel meeldivaid asju kindlasti rohkem ning olen õnnelik, et olen sündinud ja üles kasvanud just siin, EESTIMAAL.
Eestimaa elu ilus ja valus #1 Eestimaa elu ilus ja valus #2 Eestimaa elu ilus ja valus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor antsukaks Õppematerjali autor
Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri.

Sarnased õppematerjalid

Eestimaa elu ilus ja valu
2
wps

Eestimaa elu ilus ja valu

Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET

Kõneõpetus
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda)

Ajalugu
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Seoses sellega korraldati ümber ka kohalikud ajalehed. Rajoonilehes kajastus rajooni tänapäev, korrapäraselt ilmuvatel koduloolehekülgedel meenutati minevikusündmusi. Aeg ­ ajalt ilmusid klubi loomingu leheküljed, korraldati omaloominguõhtuid. Et kogu elu ­ olu ja tegemisi suunas partei ja valitsus, mille sümboliks oli punalipp, siis siit rajooniajalehele nimi. Vooremaa ilmus esimest korda 1989. aastal. Eestimaa oli liikumas avaruse ja vabaduse suunas. Järjest vähem oli tunda piiranguid, elati, iseseivumissoov eesmärgiks. Siit ka muutused ajakirjanduspõllul ja vajadus uue maakonnalehe järele. Ajaleht on saanud nime Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Seda võib nimetada isegi jääaja vabaõhumuuseumiks, kus künkad ja lohud jää sulamise tulemusena on saanud oma kuju. Vooremaal on kaunis loodusmaastik ja Eestimaa külmim talv. 1 3

Eesti keel
Eesti kirjandus I-kordamine
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Friedrich Gustav Arvelius 1782 ,,Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" Pealkirjas väljendub didakltilise mõte - õpetus ja jutt. Willman ,,Juttud ja teggud" 1782. Johann Wilhelm Ludvig von Luce - 19. Sajandi algus. ,,Saaremaa juturaamat" 1807 I, 1812 II. Kirjutas kõige algupärasemaid jutte. Oluline sest kui varasemad olid tõlked, laenud saksa kirjandusest, siis Saaremaa juturaamatus oli üle 40 loo Luce enda algupärased tekstid. Otto Reinhild von Holtz - temalt ilmus 1817 ,,Lugemised eestimaa talurahva mõistuse ja südame juhatuseks". Holtzi teos oli neist neljast kõige paremas eesti keeles, aga ometi ei levinud rahva seas nii nagu Willmann. Seda seetõttu, et see jääb aega, kus tegutses ka Otto Wilhelm Masing ja tema oli omal ajal parim eesti keele tundja ja Holtz ei konkureerinud enam nii väga temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli

Ajalugu
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks

Ajalugu
Uurimustöö-Harri Jõgisalu
37
doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

sirp.ee/?issue=3170) 11 2. LOOMING Harri Jõgisalu on jäänud kogu oma loomingu vältel truuks suhteliselt kitsale ainevallale, milleks on kodulugu, loodus ja koolielu. Ta on kirjutanud filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, lindudest ja lastest, etnograafilisi lühipalu ning kolm mälestusteraamatut: "Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist", "Grand Marinas Kadriorgu" ja äsja trükivalgust näinud ,,Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel''. Viimast võib pidada ka ajalooteemaliseks raamatuks. Jõgisalu raamatud on kirjutatud enda kogemustest lähtudes. Kirjutamise ainevalda on mõjutanud lapsepõlvekodu, õpitud eriala, töö koolis, samuti Lääne-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus. Harri Jõgisalu lugusid esineb õpikuis, sest need on lihtsad, arusaadavad, harivad ning õpetlikud, tema fantaasia ei ole kunagi vastuolus tegelikkusega. Jõgisalu püüdleb sinnapoole,

Uurimistöö
Eesti kirjanduse ajalugu
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

Kogu mõte on hoida valgus taluhurtsikust eemal. Romanistlik- proovitakse leida vastandlikke asju. Realistlik- kritiseeritakse religiooni väga tugevasti. Opositsioon on irooniline. Lähtekoht on iroonia. Selle iroonia kaudu kritiseeritakse seda ebavõrdsust. Ühtedel on kõike väga palju, teistel pole mitte midagi. Kontrastipõhine- hästi paljud asjad toimuvad kontrasti printsiibil. Kultuur on sümmeetriline, kui on kõrvalekalded, siis see pole ilus. Mõisapark- kultuuristatud loodus. Kui kutsutakse talupoeg mõisa, siis talupoeg läheb kohe ärevile ning juba ete arvatakse, et sealt ei saa tulla mitte midagi head. Mõisasse kutsutakse tavaliselt siis, kui tahetakse mingit andamit või karistada, midagi negatiivset. Talupojale on see suur ja pingeline, kui talupoeg läheb mõisasse. Teda valdab kohmetus, ta ei oska selles ruumis kuidagi käituda, on segaduses. Kultuur on teatud normide süsteem ja neid norme peab järgima

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun